Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Osalause

Kiillause

Kiillause kirjavahemärgid

Kirjas paigutatakse kiillaused komade, mõttekriipsude või sulgude vahele.

  1. Komadega eraldatakse:

    1. lühemad kiilud, nt See lavastus, räägitakse, läheb suure menuga. Te olete kena inimene, aga, vabandage mind, pisut kärsitu. Sellega neil, tõsi küll, seost ei ole;

    2. kiilu eriliik üte, nt Teil mõlemal, Ants ja Jüri, tuleb juhtunu eest vastutada. Aitäh, Tiina, käes! Tere, Jüri! Tere, kevad, ja hüvasti, talv! Hei, mehed!

    Esiletõstvalt toonitamata sõnakiilud palun ja tähendab, samuti jah ning hüüdsõnad, kui neile ei lange tunderõhk, jäävad komadeta, nt Tulge palun siia. Palun kutsuge arst. Jah käisin. Oh sind küll! – kuid: Jaa, nii see on. Tohoh, mis lärm see on! Komadega ei eraldata ka mõne kinnisväljendi ütet, nt Tule taevas appi! Tere talv, nüüd tahetakse veel palka ka vähendada!

    NB! Kirja algusesse pöördumise ja esimese lause vahele koma ei panda. Tavaliselt lõpeb pöördumine hüüumärgiga, kuid lõpumärgist võib ka loobuda. Nt Tere, Peeter! või Tere, Peeter

  2. Mõttekriipsudega eraldatakse:

    1. lause algul paiknev kiil (harilikult nimetavas käändes eelteema), sageli loetelu, millele järgneb kokkuvõtusõnaga algav põhilause, nt Mart – tema on üks kummaline inimene. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – sellisena kujutan ma ette ideaalset ülemust. Mets, loomad, maa, vesi, õhk – seda kõike peab hoidma nagu oma hinge;

    2. pikemad kiillaused, eriti kui kiillauses esineb komasid või ta on hüüd- või küsilause, nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe. See noormees – kuidas ta nimi oligi? – paistab päris asjalik olevat.

    NB! Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause on põimlauses pea- ja kõrvallause vahel, siis pannakse kõrvallause koma mõttekriipsu järele, nt Kui Ants rääkis isamaa-armastusest – ja seda tegi ta väga sagedasti –, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele. Palju ei puudunud – jõudsin õnneks viimasel minutil eest ära hüpata –, et auto oleks mulle otsa sõitnud.

    Kui mõttekriipsudega eraldatav kiillause sisaldab kõrvallauset (st on ise põimlause), siis mõttekriipsu ees olev koma kustub, nt Eelmisel aastal – mäletan selgesti, et see oli just mullu – ei tulnud ta kordagi minu juurde uurima, kas ma abi vajan.

  3. Sulgudega eraldatakse seletavad ja täiendavad märkused, mis on lausega vähem seotud, nagu nimede hääldus, sõnaseletused, viited jms. Nt Goethe (loe: gööte) on suurimaid saksa kirjanikke. Mõtlema panevad tema kirjutises (Eesti Arst nr 12) toodud faktid. Saab vesi kuumaks (pea see ei lähe!), siis võib pesta suuremad asjad puhtaks.

    Sulgudega eraldatakse ka mittekiiljad fakultatiivsed täpsustavad lauseelemendid. Nt Esimesel juhul on asendatav sõna ja asesõna samas (liht)lauses, teisel juhul aga eri lausetes (või liitlause eri osalausetes).

    NB! Ebaõige on kasutada sulge ja ning või asemel. Nt väär: Soodustus kehtib õpilaspileti (üliõpilaspileti) ettenäitamisel. – õige: Soodustus kehtib õpilaspileti või üliõpilaspileti ettenäitamisel. Väär: Tuleb tugevdada kontrolli keskkonnanõuete täitmise üle maaparandus(kuivendus)töödel. – õige: Tuleb tugevdada kontrolli keskkonnanõuete täitmise üle maaparandus- ja kuivendustöödel.