EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Osalause

Osalausete alistus

Põimlause kirjavahemärgid

Kõrvallaused eraldatakse eelnevast ja järgnevast lauseosast alati komaga, nt Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väljas juba pime. Jüri ütles, et tal pole rohkem aega, ja läks koju. Komaga ei eraldata vaid rinnastatud kõrvallauseid, kui neid seob sidesõna, mille ees koma ei kasutata, nt Jüri ütles, et tal pole rohkem aega ja et ta läheb koju.

Komastusraskused tekivad ühelt poolt sellest, et sidendi piirid ja seega koma asukoht ei pruugi olla päris selged, teiselt poolt aga sellest, et kõrvallause vahekord mittelauselise tarindiga ei ole alati selge.

1. Sidendiga seotud erijuhtumeid:

   1. Sellepärast et, selleks et, selle asemel et, eeldusel et, nii et; siis kui, enne kui, juhul kui, nii palju kui, samal ajal kui jms puhul on koma asend kõikuv. Kui rõhutatakse põhjust, otstarvet vms, siis paigutatakse sõnad sellepärast, selleks vms pealausesse ning koma sidesõna et, kui vms ette. Muidu on koma ühendsidendi ees. Pealausele eelneva kõrvallause algul on ükskõik, kas ühendi osade vahele koma panna või mitte. Tarvis seda koma pole. Nt Ma tulin sealt nii vara ära sellepärast (= Ma tulin sellepärast sealt nii vara ära), et seltskond ei meeldinud mulle. Ma tulin sealt ära, sellepärast et (= sest) seltskond ei meeldinud mulle. (Juhul) kui = (juhul,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus, lahendatakse vaidlus kõrgema astme kohtus. Selleks et = selleks, et müüa, tuleb pakkuda. Enne kui = enne, kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valimislubadused. Siis kui = siis, kui oli vaja, ei osanud tema kaasa mängida.

      Koma kasutusest nii et puhul oleneb koguni lause sisu. Kui koma on nii järel, väljendatakse tegevusviisi, kui ees, siis tegevuse tagajärge. Vrd Tehke need tööd ära nii (kuidas?), et keegi ei näe. – Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised.

      Nii et -püsiühendites võib koma üldse panemata jätta, nt Sööme nii et vats rebeneb. Valetab nii et suu suitseb.

   2. Ükskõik mis, ükskõik kuhu jms tähenduses ‘mis tahes’, ‘kuhu tahes’ jne kuuluvad kokku ning siduvate sõnade mis, kuhu jm ette koma ei panda. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, kuuludes pealause öeldise juurde, eraldatakse ta siduvast sõnast komaga. Vrd See on ikka nii, ükskõik mis ka ei juhtuks. Mul on ükskõik, kuhu ta läheb.

   3. Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku ning sidesõna et ja kui ette koma ei panda. Nt Ükski autor ei saa hiilata ülearuse enesekriitika võimega, isegi kui ta juhtumisi kriitik on. Olgugi et Portugal pole teab mis korvpallikants, tuleb välisvõit alati raskelt. Ainult et taustaks sobiks mingi muusika, nagu nendes Hollywoodi märulifilmides põnevate kohtade peal on. Võtke ette mida tahes, peaasi et ta ei kannataks. Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest. Tartu huvi on, et meie mõtted ja võimed pealinna ära paistaksid, mitte et pealinna vaim tuleks Tartusse.

      Ühendsidendi taoliselt kuuluvad sageli kokku ega vaja vahekoma ka arvestades et ja arvestamata et. Nt Aeg on suhteliselt lühike, arvestades et õigusmenetlus algas alles 2005. aastal. Me armastame öelda väga õelalt teiste kohta, arvestamata et ka sõna võib tappa;

   4. Ka kõrvuti asetsevate sidesõnade vahele ei panda koma, nt Tuleks tõrelda, kuid et ta on nii tundlik, siis piisab ehk märkusest. Ent nagu teatati, ei võinud ešelon veel selleks ajaks Tamsallu jõuda.

2. Lauselisusega seotud erijuhtumeid:

   1. Kõrvallause tuleb kindlasti komadega eraldada siis, kui ta sisaldab öeldisverbi, nt Sõudsime nii kiiresti, kui suutsime. Mida teha, kui kolleeg ei vasta. Mulle ei meeldi, kui suitsetatakse.

      Seejuures öeldisverb võib mõnel juhul olla ka da-infinitiivi kujuline. Nt Meist igaüks on arutlenud küsimuse üle, kus hoida raha. Poiss mõtles, kuidas ülesannet lahendada. Kui minna, siis kohe.

      Olema-verbi väljajätt verbi liitajavormist, öeldistäite või määruse juurest ei mõjuta kõrvallause lauselisust ega komakasutust. Nt Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud (= mis on hästi tehtud). Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud (= nagu on joonisel näidatud). Mis meelel, see keelel (= mis on meelel, see on keelel).

      Erandiks on mõningad öeldisverbiga kinnisväljendid, kus komakasutus on vaba: maksku(,) mis maksab, saagu(,) mis saab, tee(,) mis tahad, olgu(,) kuidas on, läheb(,) kuidas läheb jms. Eelistada võiks koma ärajättu.

   2. Komakasutus on vaba juhul, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga identne öeldisverb. Nt Kas klient näeb e-arvel kõike seda(,) mida oma paberarvel (= mida ta näeb oma paberarvel)? A-d teevad sama(,) mis S-ki (= A-d teevad sama, mida teeb S).

3. Küsimus, kas tegemist on kõrvallausega, mis nõuab komadega eraldamist, või mittelauselise ühendiga, mis komastust ei vaja, tekib eriti võrdlussidenditega kui ja nagu algavate tarindite puhul.

   Üldreegli kohaselt pannakse ka võrdlussidesõnade kui ja nagu ning nende ühendite ette koma vaid siis, kui järgnev tarind sisaldab öeldisverbi (pöördelist verbivormi). Vastasel juhul pole tegemist kõrvallausega ning ka vajadust koma järele pole. Vrd

   Poiss on tugev kui karu.	Sadas vihma, kui tagasi tulin.
   Tiina nagu teisedki ei lasknud end segada.	Tiina vastas, nagu teised olid teda õpetanud.
   Laps uuris kingitust nagu imeasja.	Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi.
   Niisuguseid inimesi nagu Juhan ei ole just palju.	Niisuguseid inimesi, nagu kunagi oli Juhan, ei ole just palju.
   See läheb nii kui lepase reega.	Ta hakkas tööle, nii kui pärale jõudis.

   Kui võrdlussidesõna kui alustab käändelise verbivormiga tarindit, siis on komakasutus kui ees vaba. Komata kasutus on eelistatavam, kui võrreldakse da-infinitiiviga väljendatud tegevusi, nt Seda on kergem öelda(,) kui teha. Muudel juhtudel, eriti teisiti- ja muud-tarindite puhul, kus sageli saab rööpselt tarvitada pöördelist verbivormigi, on eelistatav pigem komaga kasutus, nt Ei saa jätkata teisiti(,) kui ainult õhku kinni hoides. Meil ei jäänud muud üle(,) kui tagasi minna. (Vrd Meil ei jäänud muud üle, kui tuli tagasi minna / kui läksime tagasi.) Ma ei pea tegema muud(,) kui korralikult harjutama ja täiest jõust mängima.

   Kõrvallause kaaluga ja vaba komakasutusega on ka öeldisverbita võrdlustarindid, kus võrdlussõna (hrl nagu või nii nagu) seisab lause algul. Nt Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. – Vrd Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija(,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda .. Koma panemist toetab paus sellise nagu-tarindi järel.

   NB! Sidesõna nagu ette pannakse koma ka siis, kui talle järgneb loetelu ning nagu tähendab näiteks (vt SÜ 110).