Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Hulgasõna laiend seestütlevas käändes

Hulgasõna laiend võib olla osastava asemel ka seestütlevas, nt kaks (neist) meestest. Osastavas käändes laiend vaid nimetab objekte, seestütlevas käändes laiend aga märgib kindlat tervikut ning kogu fraas selle terviku osa. Vrd Saatke kaks meest koormat maha võtma (s.o kaks suvalist meest) - Saatke kaks (neist) meestest koormat maha võtma (s.o kaks meest mingist kindlast rühmast).

Seestütlevaga ei maksa liialdada. Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudestki asjaoludest, sh paljude hulgasõnade (osa, tükk, natuke, enamik jt) osatähendusest. Niisugusel juhul sobib terviku märkimisel seestütleva käände asemel kasutada ka osastavat, nt Enamik Tartu linnavolikogu liikmeist = liikmeid on eestlased. Osa eilsest päevast = eilset päeva kulus mul koosolekutele. Luba mulle üks tükk sellest leivast = seda leiba. Vaid isikulised asesõnad jäävad terviku märkijaina alati seestütlevasse, nt Enamik meist on lõpetanud Tartu ülikooli.

    Märkus. Seestütlevas käändes laiend võib seostuda ka muude sõnadega kui hulgasõna, nt kõige vanem neist. Tegelikult ei kuulu ta hulgasõnafraasigi puhul niivõrd hulgasõna enda juurde kui kogu hulgafraasi juurde, millest osastavas käändes element on ära jäetud: kaks neist meestest - kaks meest neist meestest. Seestütleva laiendi teiselaadsust osastava laiendiga võrreldes näitab seegi, et erinevalt viimasest on tema asend hulgasõna suhtes vaba, vrd Saatke kaks neist meestest koormat maha võtma - Saatke neist meestest kaks koormat maha võtma - Neist meestest saatke kaks koormat maha võtma.