EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

Hulgafraas ja hulgasõnad

Hulgafraasi (ehk hulgasõnafraasi) peasõnaks on hulka või mõõtu väljendav sõna (hulgasõna), laiendosaks aga nimisõna, mis nimetab neid objekte, mille hulgast on juttu, nt Õues seisis kaks meest / mitu meest / hulk mehi / palju mehi. Käändsõnalise hulgasõna laiend on täiend, määrsõna laiend aga määrus. Hulgafraasile on iseloomulik, et nimetavas käändes või muutumatut (määrsõnalist) hulgasõna laiendab osastavas käändes laiend. Seega laiend sõltub põhjast - tegemist on sõlttäiendiga, nt viis õuna, palju õunu. Muudes käänetes hulgasõnal aga on samas käändes laiend - seega laiend ühildub põhjaga käändes, nt viiele õunale, osale inimestele.

Märkus 1. Oleva, rajava, kaasa- ja ilmaütleva käände puhul on käändetunnus ainult laiendil, samal ajal kui põhi jääb omastavasse käändesse, nt Kaheksateistkümne tonnini pole vahetuse toodang veel küündinud. Hakkame tööle kahe mehega.

Märkus 2. Arvsõnade null, veerand ja kolmveerand puhul võib käändetunnus olla kas nii põhjal kui ka laiendil või ainult laiendil, nt Soolase vee külmumispunkt on null = nullist kraadist madalam. Veerand = veerandist kilost võist ei piisa.

Hulgafraasi peasõnaks võivad olla:

1. põhiarvsõnad (v.a üks): kümme (raamatut), null (kraadi), kakskümmend viis (kilo) jne;

2. asesõnad: mitu (aastat), paar (päeva);

3. nimisõnad: a) mõõdunimisõnad: meeter (riiet), liiter (piima), tund (aega) jne; b) hulka, kogu või rühma märkivad nimisõnad: kimp (lilli), kari (lehmi), hulk (inimesi), rühm (õpilasi) jne;

4. määrsõnad: palju (inimesi), vähe (abi), veidi (kannatust), rohkesti (raha) jne.

Osa hulgasõnu ei moodusta hulgafraase (SÜ 114).