EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

Nimisõnafraas
Lisand

Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa
Liigisõna eeslisandina

1. Inimese või muu olendi nime ning kohanime laiendav üldnimeline eeslisand, näiteks vana sõber fraasis vana sõber Volli või ülikoolilinn fraasis ülikoolilinn Tartu, käitub nagu omadussõnaline täiend. Nimi fraasi peasõnana saab käände ja arvu tunnuse vastavalt fraasi funktsioonile lauses ja lisand harilikult ühildub nimega, näiteks Kohtasin vana sõpra Vollit. Kinkisin vanale sõbrale Vollile raamatu. Elan ülikoolilinnas Tartus. Kunagi ei jää niisuguses fraasis muutumatuks nimi. Nii ei saa öelda *Elan ülikoolilinnas Tartu. *Firma juhi J. Õun juhtimisel tehtud töö on üle antud. *Leppisin kokku sekretäriga Anneli Kaasik.

Erandlikult võib aga jääda nimetavasse käändesse, st nimega mitte ühilduda olendit (NB! mitte aga kohta) märkiv lisand. Oma põhjaga ei ühildu niisugune lisand siis, kui ta on ainsuses, ilma täiendita ning pole sisuliselt esile tõstetud, nt Peainsener J. Õuna juhtimisel tehtud töö sai valmis täpselt õigeks ajaks. Tooge härra Tammele kohvi. Professor Zobelile esitati palju küsimusi. Rääkisin asekantsler Tõnis Nurmega. Tempel on pühendatud jumal Apollole. Viisime tiigripoeg Doni loomaaeda.

Kui lisandil pole vähemalt üht neist kolmest omadusest, siis ta ühildub oma põhjaga. Nii ühildub lisand siis, kui:

1. lisand on mitmuses, nt Vendadest Voitkadest on palju kirjutatud (kuid: vend Albertist pole üldse kirjutatud);

2. lisandil on täiend, nt intervjuu kauaaegse Eesti suursaadiku Ernst Jaaksoniga (kuid: intervjuu suursaadik Ernst Jaaksoniga), Eesti rahvakirjaniku Oskar Lutsuga (kuid: rahvakirjanik Oskar Lutsuga), Kalevi direktorile Kalev Kuusele (kuid: direktor Kalev Kuusele), oma pojale Toomale (kuid: poeg Toomale). Kui kõnetlussõnana toimiva lisandi ees olev täiend laiendab kogu järgnevat nimisõnaühendit, mitte üksnes lisandit, siis jääb lisand ühildumata, nt Õnnitleme austatud härra Kaagjärve. Kui aga täiend laiendab kõnetlussõna ennast, siis viimane ühildub oma põhjaga, nt Kõik me peame lugu erudeeritud professorist Kaur Kaagjärvest;

3. lisand kuulub rindühendisse, nt Ta on sündinud arsti ja botaaniku Johannes Lepa pojana. Ta on sündinud arsti, ülikooli audoktori Johannes Lepa pojana. Kõnetlussõnana toimida saav lisand (tiitel vms) ei moodusta tavaliselt eelneva lisandiga rindühendit ja jääb nimetavasse käändesse, nt Eilses Postimehes kirjutati Rahvaliidu esimehest minister Villu Reiljanist;

4. lisand on sisuliselt tähtis ja teda rõhutatakse, nt Temast poleks kindlasti saanud nii tuntud sportlast, kui poleks olnud treenerit Olavi Küngast. Ma ei mõtle mitte baleriini Maasikut, vaid ooperisolisti Maasikut (vrd Baleriin Maasikut me sel hooajal ei näe);

5. lisand on ne-liiteline, nt Hõbemedal anti soomlasele Matti Niemile.

Märkus. Kalduvus ühilduda on ka ja-liitelisel lisandil, nt Leiutaja(le) Tiit Sepale anti patent.

2. Muude nimede või nimetaoliste väljendite puhul muudetakse alati ainult ühte komponenti – kas liigisõna või nime.

Enamiku nimede puhul (näiteks toote- ja üritusenimed), samuti pealkirjade ja tsitaatide puhul muutub vaid selle ees liigisõna, nimi aga jääb muutumatuks, nt likööri Vana Tallinn (mitte: liköör Vana Tallinna), sõiduautost Ford (mitte: sõiduauto Fordist), rallile Valged Ööd (mitte: ralli Valgetele Öödele), ajakirja Keel ja Kirjandus toimetus (mitte: ajakiri Keele ja Kirjanduse toimetus), romaani „Tõde ja õigus\" autor (mitte: romaan „Tõe ja õiguse” autor), verbil olema (mitte: verb olema’l), liitel -lik (mitte: liide lik-ul).

Märkus. Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga. „Kalevipojast” on palju kirjutatud. Kui nimi või pealkiri käänamist ei võimalda, tuleb tingimata kasutada liigisõna lisandina, nt Nüüd tullakse teatrisse mõnikord ainult Lichtfeldti vaatama: Gretchen „Faustis”, kandvad rollid näidendites „Kahekesi kiigel” ja „Lesed” (mitte: kandvad rollid „Kahekesi kiigel” ja „Leskedes”).

Kui tegemist on kas asutuse, ettevõtte või ühenduse nimega või siis tähe, täheühendi või numbriga, muudetakse harilikult samuti liigisõnalist lisandit. Kuid kui sellist põhja laiendav lisand on ilma täienditeta või suurtähtlühend ning kui põhja kuju võimaldab käänamist, võib muuta lisandi asemel põhja, nt Istusin kohvikus Gnoom = kohvik Gnoomis, kinost Kosmos = kino Kosmosest, ASil Eesti Lennuliinid = AS Eesti Lennuliinidel, ASi Kalev juhatus = AS Kalevi juhatus, punktist O = punkt O-st, sirgele AB = sirge AB-le, lk-lt 28 = lk 28-lt, §-is 17 = § 17-s.

Ettevõttenimede puhul eelistatakse lisandi muutmist siis, kui tahetakse näidata nime algkuju, nt ASis Tallinna Vesi on selgem kui AS Tallinna Vees. Suurtähtlühendi käänamisel võib soovi korral kasutada ka sidekriipsu, nt AS-is Kallaste Kalur = ASis Kallaste Kalur = Kallaste Kaluri AS-is = Kallaste Kaluri ASis.