Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

Nimisõnafraas

Lisand

Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub, võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel.

Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma(de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.

Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani-onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme.