Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

Nimisõnafraas

Omadussõnaline täiend

Omadussõnalise täiendi ühildumisest. Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid. Esimestele ootamatustele järgnesid teised. Selleks pole vaja mingit oskust. Hakkajaid poisse on meil küllalt. Väljas ootavatele inimestele anti käsk koju minna.

Sellel üldreeglil on järgmised erandid.

  1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline:

    1. eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas;

    2. järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil, nt Kasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega, nii väikeste kui suurtega, peab üles tarima (Kersti Merilaas).

      Märkus. Eesti murretes ja varem ka ühiskõnekeeles esines väga sageli omadussõnalise täiendi ühildumatust muudeski käänetes peale nelja viimase käände, eelkõige sse-sisseütlevas ja alaleütlevas, nt vana kuuesse, vana kuuele, mitmuse omastavas esines ka ühildumatust arvus, nt vana kuubede.

  2. Üldse ei ühildu:

    1. käändumatud omadussõnad: germaani, katoliku, inglise; liitomadussõnad järelosaga -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd; sõnad kulla, eri (tähenduses ‘erinev, eraldi olev’), joobnud, mäda, sula, ekstra, akuraat, tipp-topp, siiru-viiru, valmis, täis (tähenduses ‘täidetud millegagi’), ise (tähenduses ‘omaette, eri’), paganama, sindrima jt, nt Ta oskab inglise keelt. Mai sattus isevärki seltskonda, kus oli ka poisiohtu noormehi. Igaüks läks ise teed. Laps ajas täis kruusi ümber (kuid: Täit (= täielikku) selgust sellest ei saanud). Valmis tõdedega elus kaugele ei jõua.

      Märkus. Ühilduv omadussõna erinev on välja tõrjumas käändumatut omadussõna eri. Viimast tuleks siiski kasutada, kui soovitakse väljendada eraldi, omaette olekut, erinevust rõhutamata. Nt Mart ja Peeter töötavad eri (mitte: erinevates) asutustes. Sirje ja Haldur magavad eri (mitte: erinevates) tubades. Eri (mitte: erinevad) väljaanded käsitlesid teemat erinevalt. Need on eri (mitte: erinevad) asjad, ehkki täiesti ühesugused. Mõnikord sobib erineva asemele mitu (või mitmesugune). Nt Ta on käinud mitmes koolis (mitte: erinevates koolides) ja pidanud mitut ametit (mitte: erinevaid ameteid). Kui lauses mõni muu sõna juba osutab erinevusele või eraldi olekule, on erinev ja eri ülearused. Nt Saarel kasvab sadakond taimeliiki (mitte: sadakond eri(nevat) taimeliiki). Riiet on müüa kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis).

      Käändumatute omadussõnade hulka ei kuulu vaba, püha ega vale, seega roostevabast terasest boiler, mitte: roostevaba terasest boiler; pühale Hildegardile, mitte: püha Hildegardile. Küsisid valelt inimeselt, mitte: Küsisid vale inimeselt;

    2. asesõnad mis (kui ta ei osuta omadusele, vaid on identifitseerivas funktsioonis) ja kogu, nt Mis keelt te räägite? (*Missugust keelt te räägite?) Nooruk šokeeris oma käitumisega kogu seltskonda.

  3. Asesõna oma tavaliselt ei ühildu, nt Andsin oma vennale nõu. Oma ühildub siis, kui ta on lauserõhuline: omal jõul, omal käel, omal jalal, omal viisil, omal soovil, omal kombel, omal ajal, omast käest, omad poisid jne, nt Omal maal peab iga rahvas ise peremees olema. Noormees on omal käel jõudnud nii kaugele. Omad vitsad peksavad.

  4. Mineviku kesksõnad eestäiendina oma põhjaga ei ühildu, nt Andsin väsinud ja vaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin talle, väsinule ja vaevatule, juua.

    Märkus 1. Mitmuse osastavas ühildatakse nud- ja tud-kesksõna mõnikord ekslikult ka eestäiendina, nt Kui meenutame minevikus olnuid (õige: olnud) sõdu. Süüakse vaid teatuid (õige: teatud) toite. Eestisse saabus tuntuid (õige: tuntud) arhitekte teistest maadest. Tegemist on väga erudeeritute (õige: erudeeritud) nõustajatega.

    Märkus 2. Omadussõnalise täiendiga fraasid tuleb lahus hoida liitnimisõnadest ja muudest kokkuvormististest, mille omadussõnaline täiendosa jääb muutumatuks, vrd lennuki musta kasti ei leitud – tehti mustkunsti; toimub suurel reedel – rajati Suur-Saksamaad; elab üksikus maakohas – käidi Kalevi üksik-jalaväepataljonis; tunneb head meelt ~ heameelt.