EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Fraas

Nimisõnafraas

Nimisõnafraasi peasõnaks on nimisõna. Nimisõna laiend, nt väike poiss, venna raamat või uks eluruumidesse, väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust, vastates küsimusele missugune?, ja teda nimetatakse täiendiks ehk atribuudiks.

On kaht tüüpi nimisõnafraase. Ühed väljendavad nagu lausegi sündmust, vrd poisi jooksmine - poiss jookseb, Tartusse sõit - sõidetakse Tartusse, suureks kasvamine - kasvatakse suureks. Selliste fraaside peasõnaks on kas mine-teonimi või mingi muu protsessitähendusega deverbaal. Täiendid väljendavad sündmuse osalisi või asjaolusid ja on enamasti samas vormis mis vastava verbi laiendina (v.a subjektiline ja objektiline täiend, mis on omastavas käändes - poisi jooksmine, raamatu lugemine). Seega tegemist on sõlttäienditega, mille olemasolu ja vormgi oleneb põhja tähendusest. Selliseid fraase nimetatakse (lause) nominalisatsioonideks ja käsitletakse muudest nimisõnafraasidest lahus (SÜ 138).

Tüüpilistel nimisõnafraasidel protsessitähendus puudub ning nimisõna ei määra oma täiendi olemasolu ega vormi. Kõik järgnev kehtibki just seesuguste nimisõnafraaside kohta.

Täiendi liigid on:

1. omadussõnaline täiend ehk adjektiivatribuut, nt väike poiss, punane roos;

2. nimisõnaline täiend omastavas käändes ehk genitiivatribuut, nt venna raamat, riigikogu liige, Siberi taiga;

3. määrustäiend ehk adverbiaalatribuut, nt uks eluruumidesse, kiri sõbralt.

Adjektiivatribuut ja genitiivatribuut on eestäiendid, st paiknevad põhja ees, adverbiaalatribuut on järeltäiend.