EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

Sissejuhatus

Lauseliikmed

Lauses kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis)omadused. Mõnikord on lauseliikmeid nimetatud süntaktilisteks funktsioonideks.

Eesti keele lauseliikmed on:

1. öeldis ehk (grammatiline) predikaat,

2. alus ehk (grammatiline) subjekt,

3. sihitis ehk (grammatiline) objekt,

4. öeldistäide ehk predikatiiv,

5. määrus ehk adverbiaal,

6. täiend ehk atribuut.

Täiend ja osa määrusi kuuluvad alati fraasi koosseisu, olles lause liikmed vaid kaudselt.

Öeldis on finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb.

Alus on nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat (st on ühtlasi tegevussubjekt). Nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi arvus ja isikus, nt Poiss magab. Ma magan / me magame. Õues jookseb lapsi.

Sihitis on verbist sõltuv nimisõna(fraas) omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud (st on ühtlasi tegevusobjekt), nt Mees parandas autot. Mari andis Jürile kõrvakiilu. Jürile anti kõrvakiil.

Öeldistäide on verbist olema sõltuv käändsõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Nimetavas käändes öeldistäide ühildub alusega arvus, nt Laps(ed) on haige(d). Ta/nad on insener(id). Ta on Eesti paremaid maletajaid.

Määrus on igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune omadus- ja määrsõna laiend, nt Jüri andis Marile raamatu. Maril on raamat. Lähen tööle. Eile sadas. Ta hilines, sest auto läks katki. Ta oli kärme vihastama. Ta on väga haige. Kell on üsna palju.

Märkus. Määrusteks võivad olla nii vabad kui ka seotud laiendid. Nt lauses Jüri andis eile Marile raamatu on eile vaba määrus, Marile aga seotud määrus. Mõnes käsitluses peetakse määrusteks ainult vabu määrusi, seotud määrusi aga käsitatakse omaette lauseliikmena – obliikvana.

Täiend on nimisõna laiend, nt pikk mees, pruudi pilt, linnast tulek.

Lauseliikmeteks ei peeta sidendeid ja üldlaiendeid. Sidendid näitavad moodustajatevahelisi suhteid, nt Poiss ja tüdruk jalutasid käsikäes. Ei maksa hädaldada, sest see ei aita. Üldlaiendid väljendavad lause kui terviku suhteid ülejäänud tekstiga, nt Kahtlemata on ta haritud inimene.