Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

MÄÄRSÕNAMOODUSTUS

Liitmäärsõnad

Päris liitmäärsõnu, s.o otseselt liitmise teel moodustatud liitmäärsõnu, on eesti keeles vähe. Selliseid saadakse nt eesosa pool- või järelosa -võitu lisamisel määrsõnale: poolmuidu, poolvägisi; varavõitu, vähevõitu.

Enamik liitmäärsõnu on kujunenud mingi fraasi määrsõnastumise teel: (käändsõna + kaassõna) aegamööda, igapidi, kahevahel, mispärast, käekõrval, käepärast, käsikaudu, mehemoodi, muuseas, omasoodu, omavahel, vahepeal, äärepealt; (kaassõna + käändsõna) allamäge, altkulmu, eeskätt, ülemäära jne; (käändsõna + määrsõna) hädavaevalt, puupüsti, ükspuha jne; (käändsõna + käändsõna) kahekorra, omapead, ükskõik jne; (käändsõna/määrsõna + verbi käändeline vorm) alalõpmata, pealtnäha jne.

Osa fraase on alles määrsõnastumas ning vormistatakse kord kokku, kord lahku (vt O 45).

Liitmäärsõnade allrühm on tüvekordusega määrsõnad ehk reduplikatiivmäärsõnad, mis harilikult on onomatopoeetilised või deskriptiivsed, nt liipadi-laapadi, tipa-tapa, risti-rästi, köötsa-köötsa, sulla-sulla.