Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

NIMISÕNAMOODUSTUS

Liitnimisõnad

Rindliitnimisõnad

Rindliitnimisõnu on kahte tüüpi: a) liitnimisõnad, mille osad on erineva tähendusega, nt ööpäev, tõlk-toimetaja, b) liitnimisõnad, mille osad on sama tähendusega, sageli ka sarnase häälikkoosseisuga, ehk reduplikatiivsed liitnimisõnad, nt kribu-krabu, eluolu.

Esimest tüüpi liitsõnade tähendus on võrdväärsete osade tähenduste summa, nt ööpäev, aegruum, katuslagi, aedkool, päevikkalender, kohvik-söökla, saun-pesumaja, köster-kooliõpetaja, lukksepp-keevitaja. Pikemates sõnades kasutatakse sidekriipsu, aga sel juhul tuleb mõlemat komponenti käänata, nt (töötas) sekretäri-masinakirjutajana (vt O 60 “Sidekriips tuleb panna” p 6).

Ametinimetustena kasutatakse mõnikord pseudo-rindliitsõnu, kus võrdväärsena on esitatud sõnad, mis tegelikult võrdväärsed pole. Nii näiteks liitsõnades insener-keemik, insener-ökonomist, arst-pediaater, revident-raamatupidaja järelkomponent tegelikult täpsustab esikomponenti (näitab esiosaga märgitu liiki), st sisuliselt on tegemist põimseosega. Niisuguste rindliitsõnade asemel tulekski kasutada põimliitsõnu keemiainsener, majandusinsener, pediaatriaarst ~ pediaater (veelgi parem: lastearst), raamatupidamisrevident. Sama tuleb ette muudeski sõnades: näitusmüük peaks olema müüginäitus.

Reduplikatiivsetes liitnimisõnades täidab samatähenduslike ja/või häälikkujult lähedaste sõnade kordus poeetilist või poeetilis-intensiivistavat ülesannet, nt luud-kondid, kila-kola, prigin-pragin, sitsid-satsid.