Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

NIMISÕNAMOODUSTUS

Nimisõnaliited

Kogu või ala väljendavad liited

-kond tuletab peamiselt nimisõnadest, harva muude sõnaliikide sõnadest nimisõnu, mis väljendavad:

  1. kogu

    –tuletusalusega nimetatud isikute kogu, nt (N) kirjanik > kirjanik/kond, kodanikkond, haritlaskond, meeskond, naiskond;

    isikute kogu tuletusalusega märgitud tunnuse kaudu, nt (N) õu > õu/kond, perekond, seltskond, sõpruskond; (V) saat/ma > saatkond, võistkond; (Adj) ühine > ühiskond, erakond; (muutumatu sõna) kaaskond, lähikond;

    –tuletusalusega nimetatud asjade või nähtuste kogu (pms oskuskeeles), nt (N) keelkond, lihaskond, hammaskond;

    –asjade või nähtuste kogu tuletusalusega märgitud tunnuse kaudu (pms oskuskeeles), nt (N) pesa > pesa/kond; (V) käändu/ma > käänd/kond, pöördkond, muutkond;

  2. piirkonda, nt (N) ring > ring/kond, paikkond, maakond, võimkond, jõgikond, valdkond, õhkkond.

Arvsõnadele liitudes väljendab -kond ligikaudsust, nt kümme > kümme/kond ‘umbes kümme’, sadakond, tuhatkond.

Nimisõnalise tuletusaluse korral liitub -kond nimetava tüvele, ne-, line-, lane-liiteliste sõnade puhul s-tüvele, nt naine : naise > nais/kond, haritlane : haritlase > haritlas/kond, tööline : töölise > töölis/kond, õpilane : õpilase > õpilas/kond. Erand: inimene : inimese > inim/kond. -s lisandub ka ja-liitelisele alustüvele, nt kuulaja > kuulajas/kond, õpetajaskond, teenijaskond. Selle rühma eeskujul on erandlikult tuletatud ka liikmeskond ja jaoskond. Verbide puhul liitub -kond konsonanttüvele, nt võistkond, pöördkond.

kond-liide on kujunenud iseseisvast sõnast ja tal on mõningaid sõna omadusi veel praegugi. Rindtarindis võib korduva kond-liite ära jätta, justnagu oleks ta liitsõna põhisõna, nt mees- ja naiskonnad. Õigekirjutuse poolest aga ei erine kond-liide muudest liidetest. Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v.a juhul, kui tüvi lõpeb sama konsonandiga, millega liide algab, vrd lipkond ja salkkond (vt O 15).

-stik tuletab nimisõnadest nimisõnu, mis väljendavad:

  1. asjade või nähtuste kogu, nt sõna > sõna/stik, soonestik, reeglistik, tähestik, andmestik;

  2. loodusobjektide rühma või ala, nt järv > järve/stik, mäestik, põõsastik, kärestik, kitsustik.

-stik liitub omastava tüvele, nt juhtme/stik, ning mitmesilbilisele s-lõpulisele nimetava tüvele (kusjuures tüve -s ja liite -s kattuvad) (hammastik). Kahesilbilisest kolmandavältelisest us-lõpulisest alustüvest lähtuvate tuletiste välde kõigub (III või II), nt kõrgus (III) > kõrgustik (III või II), kitsustik, sündmustik, seadustik, määrustik. Muude tüvede välde enamasti säilib, nt andmestik, kombestik, luitestik.

-(i)stu tuletab nimisõnu, mis väljendavad kogu või ala, nt ühistu, kaubastu, kalmistu, linnastu ‘suurlinn koos ees- ja tütarlinnadega’, rõivistu ‘riidehoid; riietusruum’, haljastu ‘haljasala’, kinnistu. Paljud tuletised on oskussõnad, mis erinevad samatüvelistest stik- ja kond-tuletistest mingi tähendusvarjundi poolest. Vrd

ilmastik ‘ilmad lühema aja vältel’ ilmastu ‘kliima’
järvestik ‘järvede rühm’ järvistu ‘üksteisega seotud järvede rühm’
teatmestik ‘raamatu teatmeosa, vm teatmekogum’teatmestu ‘raamatukogu vm asutuse teatmeallikate kogu’
puiestik ‘puudega ala’puistu ‘tunnuste poolest ühtlane metsaosa’

-la tuletab nimisõnu, mis märgivad peamiselt:

  1. ehitisi, nt haigla, vangla, söökla, juuksla, kanala, võimla, suvila, parkla, tankla;

  2. maa-ala, nt rohtla, tagala, põhjala.

-mu: elamu, eramu, pühamu, valamu, koelmu, songermu, tõngermu.

-mik tuletab nimisõnu, mis väljendavad:

  1. kehapiirkonda, nt otsmik, rindmik, istmik;

  2. muid kohti, nt katmik, raiesmik, hargmik, vahemik, tühimik (= tühik), tühemik (= tühe);

  3. kogu, nt kogumik, valimik, lugemik, vestmik, vaatmik;

  4. muid tähendusi, nt pääsmik, pistmik, habemik, kõrtsmik.

-ndik tuletab nimisõnu, mis väljendavad:

  1. kohta või ala, nt järsandik, seljandik, lagendik, kõrgendik, tasandik, hõrendik, noorendik, tarandik, istandik;

  2. harva isikut, nt kasvandik.

-ndik on ka murdarvsõnu tuletav liide, nt kaks > kahendik.