Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÕNAMOODUSTUS

VERBIMOODUSTUS

Verbiliited

Refleksiiviliited

u-elementi sisaldavad liited -u- ja -bu-, samuti liide -bi- tuletavad enesekohaseid verbe ehk refleksiive. Need on verbid, mis väljendavad subjekti enesega toimuvat tegevust. Liide ise ei määra tegevuse laadi täpsemalt, see oleneb alussõna tähendusest ja kontekstist. Verb võib väljendada subjekti aktiivset tegevust, mis on otseselt või kaudselt suunatud subjektile endale, nt Ta riietub = Ta riietab ennast. Sageli nimetataksegi refleksiivideks ainult sellist enesekohast tegevust väljendavaid verbe. Aktiivseid refleksiive on eesti keeles suhteliselt vähe, nt hoiduma, viskuma, naituma, toituma, kaevuma, pühenduma, tõmbuma.

Enamikul juhtudel avaldub enesekohasus pigem automatiivsusena – verb märgib protsessi (peamiselt seisundimuutust), mis toimub subjektiga justnagu iseenesest (automaatselt), nt ärrituma, huvituma, aeglustuma, seiskuma, teostuma, orbuma, ähmastuma, kivistuma. Mõnikord nimetataksegi selliseid verbe automatiivideks, kuid eesti keeleõpetuses on tavaks neidki käsitleda refleksiividena.

Iseenesest toimuval protsessil on põhjustaja (Rong peatus hädapiduri tõmbest), kuid ei saa olla tegijat (*Rong peatus kellegi poolt). Seetõttu ei saa automatiive tuletada neist verbidest, mille subjektiks võib olla ainult tegija. Nt Politsei arreteeris kurjategija – *Politsei käsk arreteeris kurjategija – *Kurjategija arreteerus. Selles mõttes on valesti moodustatud verbid nt manustuma, laasuma, nuumuma, represseeruma.

NB! Refleksiivide hulka kuuluvad ka deserteeruma, doktoreeruma, migreeruma, emigreeruma, immigreeruma, remigreeruma, finišeeruma, resulteeruma, mis õigekeelsusallikais olid varem i-lised (deserteerima jne) ja kus alates ÕS 1999-st eelistatakse nüüd u-lisi.

-du- liitub ühesilbilisele tüvele, mille lõpus on pikale vokaalile või diftongile järgnev l, n, r, nt keel/du/ma, veen/du/ma, piir/du/ma; pool/du/ma, pain/du/ma, juur/du/ma.

-bu-, -bi- liituvad ühesilbilisele pika vokaali või diftongiga lõppevale tüvele. Eesvokaalsetele tüvedele liitub -bi-, nt vii/bi/ma, käibima, sööbima, ööbima, müübima (erand: hääbuma), tagavokaalsetele -bu-, nt maa/bu/ma, joobuma, loobuma.

-u- liitub muudele ühesilbilistele tüvedele, nt kaeva/ma > kaev/u/ma, tõmbuma, sõlmuma, sirguma, samuti vahetab välja kausatiiviliite a, nt lüli/ta/ma > lüli/tu/ma, auru/sta/ma > auru/stu/ma, ete/nda/ma > ete/ndu/ma, koha/lda/ma > koha/ldu/ma, ning i võõrliites -eeri-, nt bürokratiseerima > bürokratiseeruma, automatiseeruma, varieeruma. Kõik refleksiivid on astmevahelduseta.

NB! Enesekohaseid juurverbe säilima, ühtima, pleekima, samuti verbi kostma ei ole õige muuta u-liitelisteks: *säiluma, *ühtuma, *pleekuma, *kostuma. Enesekohane on verb põrkama (nt Pall põrkas vastu seina), millele vastandub frekventatiiv põrkuma (nt Aatomid põrkuvad üksteise vastu).