Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

Kirjandust morfoloogia kohta

P. Alvre, Eesti kirja- ja murdekeele morfoloogiat. Tallinn: Valgus, 1989.

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Toimetanud T. Erelt. Koostanud T. Leemets, S. Mäearu, M. Raadik, T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2006.

Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud T. Erelt. Koostanud T. Erelt, T. Lee­mets, S. Mäearu, M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999.

M. Ehala, Eesti morfoloogia olemus. – Keel ja Kirjandus 1997, 6, lk 370–383.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoo­dustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1995.

V. Hallap, Omastava käände, vaegkäändsõnade ja määrsõnade vahe­korrast. – Keel ja Kirjandus 1986, 4, lk 199–208, 5, lk 280–287.

V. Hallap, Sõnaliikide piirimailt. – Keel ja Kirjandus 1984, 1, lk 30–40.

T. Help, Üks võimalus eesti verbimorfoloogia käsitlemiseks. – Keel jaKirjandus 1985, 4, lk 212–226.

M. Hint, Eesti mitmusetüübid keeletüpoloogilisest seisukohast. – Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 56–63.

M. Hint, Minevikuline ja tulevikuline aines keelesüsteemis. Nõrgaastme­line i-mitmus. – Keel ja Kirjandus 1979, 3, lk 142–149, 4, lk 200–208.

M. Hint, Minevikuline ja tulevikuline aines keelesüsteemis. Prosoodiatüübi nihked ja selle tagajärjed. – Keel ja Kirjandus 1980, 4, lk 215–223, 5, lk 270–278, 6, lk 349–355.

A. Kask, Eesti muutkondade süsteemi kujunemisest. – Nonaginta. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1963, lk 36–57.

A. Kask, Nihkeid eesti kirjakeele morfoloogilises struktuuris käes­oleval sajandil. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 3–17.

E. Muuk, K. Mihkla, Eesti keskkooli grammatika ühes harjutustikuga III. Vormiõpetus. Tartu, 1940.

H. Rätsep, Eesti keele ajalooline morfoloogia I. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1982.

H. Rätsep, Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu, 1979.

H. Saari, Üks vormiõpetus I: Vaimumõõgad. – Keel ja Kirjandus 1998, 9, lk 606–621.

H. Saari, Üks vormiõpetus II: Taksonoomia. – Keel ja Kirjandus 1999, 2, lk 80–87, 4, lk 166–175.

V. Tauli, Eesti grammatika I. Hääliku-, vormi- ja sõnaõpetus. Uppsala: Institutionen för finsk-ugrisk språk, 1972.

J. Tuldava, Sõnavormide esinemus eestikeelses tekstis. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 446. Töid keele­sta­tistika alalt 3. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1978, lk 107–126.

J. Tuldava, A. Villup, Sõnaliikide sagedusest ilukirjandusproosa autori­kõnes. – Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 377. Töid keelestatistika alalt 1. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1976, lk 61–106.

J. Valgma, N. Remmel, Eesti keele grammatika. Käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Valgus, 1970.

T.-R. Viitso, Eesti muutkondade süsteemist. – Keel ja Kirjandus 1976, 3, lk 148–162.

Ü. Viks, Klassifikatoorne morfoloogia. Verb. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1980.

Ü. Viks, Klassifikatoorne morfoloogia. Noomen. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982.

Ü. Viks, Klassifikatoorse morfoloogia põhimõtted. Preprint KKI-9. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Tallinn, 1977.

Ü. Viks, Väike vormisõnastik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1992.

Ü. Viks, M. Erelt, T.-R. Viitso, Kuidas käsitada sõnaliigi mõistet? – Keel ja Kirjandus 1977, 9, lk 520–537.