Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Võrdlussõna

Ülivõrre

Ülivõrre väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel, nt Tallinn on Eesti suurim linn.

Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre.

Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlus­sõna keskvõrde vormist. Liitülivõrret saab moodustada kõikidest võrd­lussõnadest, nt vaga (: vagam) : kõige vagam, roosa (: roosam) : kõige roosam, `hull (: hullem) : kõige hullem, kummaline (: kumma­lisem) : kõige kummalisem.

Lihtülivõrre on moodustatav vaid neist võrdlussõnadest, millel on olemas vokaalmitmus, ning tal on nagu vokaalmitmuselgi kaks liiki  – i-ülivõrre ja tüveülivõrre.

i-ülivõrde tunnuseks on im, nt ilus : ilusa/im, kole : koleda/im. i-üli­võrre on võimalik nendest sõnadest, mis kasutavad i-mitmust (vt M 70):

I kk-stsõna `truu : ` tru/im
IV kkkõik tüübid, nt madal : madala/im, hale : haleda/im
V kk-stsoolane-tüüp, nt soolase/im
jõuline-tüüp (paralleelselt tüveülivõrdega),
nt `jõulise/im ~ `jõulisim
VII kkkõik tüübid, nt kiire : `kiire/im, toores : `toore/im

i-ülivõrde tunnus im liitub algvõrde omastavalisele tüvele. Kui tüvi lõpeb i-ga, toimub ülivõrde tunnuse ees vokaaliteisendus i → e, nt kallis : `kalli + im → `kalle/im. Sõnas truu, kus tüvi lõpeb pika vokaa­liga, kaasneb tunnuse liitmisega vokaali lühenemine: `truu : `tru/im.

Tüveülivõrdes on ülivõrde tunnuse algusvokaal i sulanud tüve lõpu­vokaaliga ühte, nii et tüve ja tunnust pole võimalik selgelt eraldada. Tüve­ülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust (vt M 70):

II kk-stüksikud pesa-tüüpi sõnad, nt paha : pahim,
vana : vanim, püha : pühim
V kk-stoluline-tüüp, nt olulisim
jõuline-tüüp (paralleelselt i-ülivõrdega),
nt `jõulisim ~ `jõulise/im
VI kk-stsiil-tüübi a- ja u-tüvelised sõnad, nt `tark (: targa) :
targim, `järsk (: järsu) : järsim
suur- ja uus-tüüp, nt suurim, uusim
õnnelik-tüüp, nt õnnelikem

Tüveülivõrde moodustamiseks võetakse aluseks algvõrde omastava käände vorm ning teisendatakse selle lõpuvokaali: õnnelik-tüüpi sõna­des u → e, kõigil teistel juhtudel teiseneb lõpuvokaal a, e, u → i. uus-tüüpi sõnade tüvi on ülivõrdes tugevas astmes kuid teisevälteline. Saadud tüvekujule lisatakse m, nt õnne`lik (: õnneliku) : õnnelikem, `tark (: targa) : targim, `suur (: suure) : suurim, `uus (: uue) : uusim, `paks (: paksu) : paksim.

Üksikutel sõnadel on olemas lihtülivõrre, mis tugineb samasugusele supletiivsele tüvevariandile nagu keskvõrregi: `hea (: parem) : parim, lühike (: lühem) : lühim.