Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Pöördsõna

Kõneliik

Eitav kõneliik

Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Jüri ei sõitnud eile maale.

Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära ela, ärgu elagu.

Täis-, enne- ja üldmineviku vormide korral, mis koosnevad abisõna olema vormist ja põhisõna mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei liituda abisõna ette eitavaks eesliiteks p, nt ei ole elanud ~ pole elanud, ei ole elatud ~ pole elatud, ei olnud elanud ~ polnud elanud, ei oleks elanud ~ poleks elanud, ei olevat elanud ~ polevat elanud (vt M 171). Niisugust eesliitelist eitusvormi osa võib käsitleda omaette vaeg­muu­telise tegusõnana (vt M 3).

Ka eitussõna ära võib vaadelda vaegmuutelise pöördsõnana, sest olenevalt kõneviisist ja pöördest liidab ta endaga kõneviisi- ja pöörde­tun­nuse. Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes on kõnekeeles tavalisem (ja ka stiililt neutraalsem) ilma kõneviisitunnuseta eitusvorm (är/me ela/me); veelgi kõnekeelsema kasutuse korral võib põhiverbivormis puududa ka pöördetunnus (är/me ela).

käskiv kõneviis möönev kõneviis
ainsusmitmusainsusmitmus
1. pär/ge/m ela/ge/mär/gu ela/guär/gu ela/gu
~är/me ela(me)
2. pära elaär/ge ela/geär/gu ela/guär/gu ela/gu
3. pär/gu ela/guär/gu ela/guär/gu ela/guär/gu ela/gu

Eitusvormi teiseks osaks võib olla kas vastav jaatusvorm (ela/vat : `ei ela/vat), tunnuseta tüvi (ela/n : `ei ela), kõneviisitunnusega tüvi (ela/ksi/n : `ei ela/ks), umbisikulise tegumoe tunnusega tüvi (ela/tak­se : `ei ela/ta) või mineviku kesksõna (ela/si/n : `ei ela/nud, ela/t/i : `ei ela/tud).