Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Arv

Mitmus

Mitmus on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele, nt raamatud, mehed, naised.

Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (nt ema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s).

Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid.

Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vor­mis­tik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu­dub ka ainsuse nimetava käände vorm.

Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pä­ri­neb hoopiski de-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Nii­suguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis­väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks.