EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Vastavalt sellele, missuguseid funktsioone saab sõna lauses kanda, võib ta seostuda ka erinevate morfoloogiliste kategooriatega. Oma või­melt seostuda morfoloogiliste kategooriatega jagunevad sõnad kolme suurde klassi: käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad.

Käändsõnade klassi moodustavad nimi-, omadus- ja arvsõnad ning nendele vastavad pronoomenid. Ainult nimetatud sõnaliikidesse kuulu­vad käändumatud sõnad, nagu prantsuse (keel), oma (mure), jäävad käändsõnade klassist välja.

Pöördsõnade klass kattub tegusõnade sõnaliigiga.

Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäär­sõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad (abimäärsõnad, kaassõnad, rõhumäärsõnad, side­sõnad).

Muutumatute sõnade klassis on sõnu, mis võivad esineda kahes või kolmes vormis, mis tähenduse poolest vastavad igati käändsõnade mõ­nele vormile. Niisuguseid sarju moodustavad kohta ja seisundit väljen­davad määrsõnad, asemäärsõnad, abimäärsõnad ja kaassõnad, nt alla : all : alt, siia : siin : siit, ette : ees : eest, kortsu : kortsus. Põhimõtteliselt oleks võimalik käsitleda niisuguseid sõnu omaette morfoloogilise klassina, kohakäändesõnadena. Vormitunnuste poolest ei ole need sarjad siiski nii regulaarsed nagu tavalised muutevormid. Nt sõnad siin, all ja ees märgivad kõik asukohta, kuid neil pole ühtegi vormilist ühistunnust. Seepärast vaadeldakse niisuguseid sõnu tavaliselt omaette muutumatute sõnadena: alla, all ja alt loetakse niisiis kolmeks eri sõnaks, mitte ühe sõna kolmeks vormiks.

Vaadeldud suurest kolmikjaotusest eraldi seisavad veel võrdlus­sõnad, st võrdluskategooriaga seostuvad sõnad. Võrdlus­kategooriaga võivad seostuda omadussõnad ja määrsõnad, nt vana : vanem : kõige vanem ~ vanim, ilus : ilusam : kõige ilusam ~ ilusaim, kaugel : kauge­mal : kõige kaugemal, kiiresti : kiiremini : kõige kiiremini. Ka niisu­gus­te sarjade korral on kaks tõlgendusvõimalust: 1) pidada kolme sõnakuju eri sõnadeks, mis on omavahel tuletuslikult seotud, või 2) pidada neid sõnakujusid ühe sõna muutevormideks.

Määrsõna võrdlusvormide käsitlemist ühe sõna muutevormidena takistab taas vormiline ebaühtlus: vrd kiiresti : kiiremini, kaugel : kau­gemal, lühidalt : lühemini ~ lühemalt. Seepärast käsitletakse siin käsi­raa­matus määrsõnade võrdlusvorme eri sõnadena.

Omadussõnade võrdlusvormid on regulaarsemad ning nende moo­dus­tamist vaadeldakse vormiõpetuse all. Seega moodustub võrdlus­kate­gooriaga seotud omadussõnade alusel veel üks morfoloogiline klass – võrdlussõnade klass. Võrdlussõnad ei ole siiski käänd-, pöörd- ja muu­tu­matute sõnadega samaväärne sõnaklass, vaid seisab suurest kolmik­jaotusest eraldi.