Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

SÕNALIIGID

Määrsõnad

Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena. Määrsõnade tähendusskaala on üsna lai. Olulisemad tähenduslikud liigid on järgmised.

  1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli.

    Nii nagu eesti kohakäänded, võivad ka kohamäär­sõnad väljendada kolme ruumilise suhte vastandust. Sihtkohta väljendavad kohamäärsõnad vastavad küsimusele kuhu?, asukohta väljendavad koha­määr­sõ­nad vastavad küsimusele kus?, lähtekohta väljendavad kohamäär­sõnad vastavad küsimusele kust? Nt alla, all, alt, ette, ees, eest, lähe­male, lähemal, lähemalt, allapoole, allpool, altpoolt. Kõik koha­määr­sõnad siiski kolme suhet ei erista, nt tagasi, edasi, kohati, maitsi.

    Kolme ruumilist suhet väljendava määrsõnasarja liikmeid võib pidada erinevateks muutumatuteks sõnadeks, nt alla, all, alt. Kuid niisuguseid kohamäärsõnu on võimalik käsitleda ka vaegkäändeliste sõnadena, mis esinevad ainult kolmes kohakäändes.

  2. Ajamäärsõnad ehk temporaaladverbid märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu, kaua, kauaks, varsti, sageli, tihti, harva. Nt Hiljuti käisime paadimatkal. Ta külastab meid päris sageli.

  3. Viisi- ja seisundimäärsõnad märgivad sündmuse toimumise viisi või sündmuses osaleja seisundit või asendit ning vastavad tavaliselt küsimusele kuidas?, nt hästi, halvasti, ilusti, valjusti, salaja, vaikselt, segamini, lõbusalt, kurvalt, kössis, paljapäi, selili, naljatamisi. Nt Ära räägi nii valjusti. Mees istus kössis ja kurvalt. Kõik läks segamini.

    Seisundimäärsõnad võivad moodustada kaheliikmelisi sarju, mille üks liige väljendab seisundisse või asendisse sattumist, teine seal olemist, nt vajus kössi – oli kössis; jäi purju – oli purjus.

  4. Hulga- ja määramäärsõnad märgivad objektide hulka või oma­duse määra, nt hulgakesi, kahekesi, üksinda, natuke(ne), palju, väga, võrd­lemisi, üsna, märksa. Nt Nad läksid kahekesi kalale. Ta laulab võrdlemisi hästi. Täna on üsna ilus ilm.

    Määrsõnade tähenduslik jaotus pole kuigi range. Näiteks lauses Mees ei läinudki otse koju võib sõna otse pidada nii koha- kui viisimäärsõnaks. Leidub ka üksikuid määrsõnu, mis ei sobi ühegi nime­ta­tud liigi alla, nt loomuldasa, arvatavasti.

Nagu öeldud, võivad koha- ja viisi- ning seisundimäärsõnad esineda sarjadena, mis meenutavad käändsõnade kohakäändevorme, nt alla, all, alt; kössi, kössis. Samuti võivad mõned määrsõnad moodustada sarju, mis vastavad omadussõnade võrdlusvormidele, nt ilusti, ilusamini, kõige ilusamini. Sel moel võib omavahel seotud olla kuni üheksa määrsõna: kolm kohavormi, igaühel kolm võrdlusvormi, nt kaugele, kaugemale, kõi­ge kaugemale, kaugel, kaugemal, kõige kaugemal, ­kaugelt, kauge­malt, kõige kaugemalt. Kuna niisugused määrsõnad pole vormiliselt oma­vahel nii reeglipäraselt suhestatud nagu käände- ja võrdlusvormid, vaa­deldakse neid enamasti erinevate muutumatute sõnadena, kuid põhi­mõtteliselt võib neid pidada ka ühe sõna eri vormideks (vt ka M 46).