Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

LÜHENDAMINE

Lühendit läheb tarvis tekstis sagedaste sõnade lühendamiseks. Nii on siinses raamatus sage sõna näiteks, mida on otstarbekas lühendada nt. Pealegi paistab ta tekstis hästi välja näiteridade alguse tähistajana. Tihti on lühendamine vältimatu ruumi säästmiseks (nt kui tabelipeas on vähe ruumi).

Lühendit on mõtet kasutada siis, kui see tõesti lühendab sõna. Lühendid nagu vrg. – veerg, veehoidl. – veehoidla, van-insener – vaneminsener ei täida oma otstarvet.

On olemas kahesuguseid lühendeid: 1) üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ja millel on arusaadavuse huvides kokkuleppeline kuju (vt üldkasutatavate lühendite nimestik O 50); 2) ühe konkreetse raamatu, kirjutise vm teksti tarvis kindlaksmääratavad lühendid, mille sisu avatakse kas esmakordsel esinemisel selles tekstis või nimestikus teksti järel.

Lühendid on argised ega sobi pidulikku või tippametlikku teksti. Rahvusvahelistes lepingutes näiteks kasutatakse lepingupoolte täisnimetusi, nagu Ameerika Ühendriigid ja Egiptuse Araabia Vabariik, mitte USA ja EAV. Väljakirjutamine on tihti viisakam kui lühendamine, nt au- või tänukirjas ei maksaks tiitleid lühendada.

Kirjutaja peab alati meeles pidama, et lugeja tahab tema lühenditest aru saada. Teistele kirjutamine on seetõttu teine asi kui nt endale ­konspekteeri­mine.


Lühendusviisid

Sõnade ja sõnaühendite lühendamisel võib kasutada järgmisi võimalusi.

  1. Algustähtlühend – võtta sõna esimene täht: a – aasta; l – leht; loe; linn; laht; liiter; R – reede. Liitsõna lühendamisel võib võtta eesosa algustähe ja järelosa välja kirjutada: v-tehnik – vanemtehnik, r-ringkond – rahvusringkond, L-Ameerika – Lõuna-Ameerika.

  2. Katkendlühend – võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib ­katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr – trükk, lüh – lühend, lühemalt, konv – konverents, õpil – õpilane, sealh – sealhulgas, sots-dem – sotsiaaldemokraatia, sotsiaaldemokraatlik, maj-­teadusk – majandusteaduskond, Lad-Ameerika – Ladina-Ameerika.

  3. Valiktähtlühend – võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr – number, hr – härra, nt – näiteks, stj – saatja, kt – kohusetäitja, lp – lugupeetud, õa – õppeaasta, rmtk, rk – raamatukogu, pst – puiestee, SEJ – soojuselektrijaam, skp – selle kuu päeval, jne – ja nii edasi, RT – Riigi Teataja, ENE – „Eesti nõukogude entsüklopeedia”, ETK – Eesti Tarbijateühistu Keskliit, RTV – reklaamitelevisioon, TKM – Tartu Kunstimuuseum, s.o – see on, s.a – sel aastal, e.m.a – enne meie ajaarvamist.

Kui soovitakse saada sõnana hääldatavat lühendit, aga sõnaühendisse kuuluvate sõnade algustähed seesugust ei anna, siis võib võtta abiks teisigi tähti: TERKO – teraviljasaaduste kombinaat, AJUS – automaatjuhtimissüsteem (vrd AJS).

Nii algustäht- kui ka valiktähtlühendeid võib kirjutada üleni väiketähtedega või üleni suurtähtedega. Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool, NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, KK – Keel ja Kirjandus. Ent sõna kirjutamine suure algustähega ei ole suurtähtlühendi nõutav eeltingimus. Suurtähtedega saab lühendada ka väikese algustähega kirjutatud sõnu: AS – aktsiaselts, HEJ – hüdroelektrijaam, RP – raamatupidamisosakond; VES – „Vene-eesti sõnaraamat”, E – esmaspäev, MM-võistlused – maailmameistrivõistlused, EVP – erastamisväärtpaber, IT – infotehnoloogia.

    Märkus. Sõnana väljaloetavaid suurtähtlühendeid võidakse hakata käsitama sõnana (nimena või mitte) ja kirjutama väiketähtedega: UNESCO ~ Unesco, Unescole; GOST ~ gost, gostides; AIDS ~ aids [aits] – (ingl) Acquired Immune Deficiency Syndrome = omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, UFO ~ ufo – (ingl) unidentified flying object = identifitseerimata lendav objekt.

Suurtähtlühendisse võib homonüümsete lühendite eristamiseks võtta väiketähti: EKmS – Eesti Kirjameeste Selts (vrd EKS – Eesti Kirjanduse Selts), KübI – Küberneetika Instituut (vrd KI – Keemia Instituut), Ü – ühing, Üs – ühistu.

Üht ja sama sõna või sõnaühendit on sageli võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän, sealhulgas – sh, sealh, televisioon – tv, TV.

Mõned lühendid on mitmetähenduslikud. Sel juhul ütleb kontekst, kas v.a on väga austatud või välja arvatud, kas EE on „Eesti entsüklopeedia” või Eesti Ekspress, kas v on või, veerg, vihik, väin või vald.

Võõrkeelsete sõnaühendite puhul võib kasutada kas lähtekeelset lühendit või tõlgitud sõnaühendist saadud eesti lühendit. Emma-kumma võimaluse valikul on sageli otsustavaks kujunenud tava: USA – (ingl) United States of America = Ameerika Ühendriigid, HIV – (ingl) human immunodeficiency virus = inimese immuunpuudulikkuse viirus, ISO – (varasemast ingl nimetusest) International Standardizing Organization = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, KGB – (vn) Комитет государственной безопасности = Riikliku Julgeoleku Komitee, SI – (pr) Système International d’Unités = rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, FIAT ~ Fiat – (it) Fabbrica Italiana Automobili Torino; kuid: LAV = Lõuna-Aafrika Vabariik, EL – Euroopa Liit, EÜ – Euroopa Ühendus.


Punkt ja sidekriips lühendeis

Väiketähtlühendi lõppu võib soovi kohaselt kas panna punkti või jätta see panemata. Vähemalt üldtuntud lühendeis pole punkt tarvilik: u – umbes, kr – kroon, vt – vaata, – ametiühing, jpt – ja paljud teised (vt üldkasutatavate lühendite nimestik).

Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist, seega eriti siis, kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga. Sellised juhtumid saab otsustada koos kaastekstiga. Näiteks: suurenemist kujutab 1. joon 2. graafik (parem: joon., jn või joonise).

Kui sõnaühendi lühendamisel tekkinud punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, siis tuleb panna lühendi sisse sõnavahet märkiv(ad) punkt(id): k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud, s.a – sel aastal, v.a – väga austatud; välja arvatud, e.m.a – enne meie ajaarvamist. Sisepunkt(id) lisab (lisavad) selgust mõnes muuski sõnaühendi lühendis: s.o – see on, p.o – peab olema, m.a.j – meie ajaarvamise järgi. Sellise punkti järele ei jäeta tühikut.

Liitsõna lühendamisel märgitakse osade piir sidekriipsuga: põll-inst – põllumajandusinstituut, rahv-vah – rahvusvaheline, ped-dr – pedagoogikadoktor, Lad-Am – Ladina-Ameerika, e-post – elektronpost, K-Järve – Kohtla-Järve, P-Jaagupi – Pärnu-Jaagupi, MM-matš – maailmameistrimatš, SAT-TV ~ sat-TV – satelliittelevisioon, rb-paneelid – raudbetoonpaneelid, jsk-mehaanik – jaoskonnamehaanik, rg-kood – registrikood.

Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kas kogu liitsõna valiktähtlühendiga või järelosa valiktähtlühendiga (eesosa välja kirjutatud): lk – lehekülg, – ametiühing, VE – väikeettevõte, rkl – riigikoguliige, sjsk, sidejsk – sidejaoskond. Vahel aitab sidekriips pikast valiktähtlühendist paremini aru saada, nt auastmelühendid kpt-ltn – kaptenleitnant, kpt-mjr – kaptenmajor, m-kpt – mereväekapten, n-ltn – nooremleitnant, n-srs – nooremseersant, v-mdr – vanemmadrus, pv-kpt – piirivalvekapten.

Suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda: EJL – Eesti Juristide Liit, RE – riigiettevõte, EL – Eesti Loodus.


Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine
Lühendite lugemine
Lühendite käänamine
Lühendite tuletamine
Eesti lühendamine
Ladinakeelsed lühendid
Tähtsümbolid
Isikunimede lühendamine

Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine

Sõnaühendeid saab lühendada kahel viisil.
  1. Lühendada iga sõna eraldi ning kirjutada saadud lühendid lahku: pr kirj – prantsuse kirjandus, reg-süsteemide osk – reguleerimissüsteemide osakond. Jooksvas trükitekstis ei ole selline lühendamine soovitatav.
  2. Moodustada üks lühend ning kirjutada selle tähed kokku: jj – ja järgmised, ja järgmine; jms – ja muud seesugust, ja muud sellised, vm – või muu(d), p.o – peab olema, s.a – sel aastal, v.a – väga austatud; välja arvatud.
Suurtähtlühendite puhul on tavaks kasutada teist moodust: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, EMI – Eesti Majandusjuhtide Instituut, EKI – Eesti Keele Instituut; Eesti Konjunktuuriinstituut, SKT – sisemajanduse kogutoodang.


Lühendite lugemine

Väiketäht-, harvemini suurtähtlühendeid loetakse nende taga peituvate sõnadena: nt – näiteks, n-ö – nii-öelda, skp – selle kuu päeval, JK – jalgpalliklubi, SEJ – soojuselektrijaam.
Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides: POÜ [pee-oo-üü] – põllumajanduslik osaühing, BNS [bee-enn-ess], APN [aa-pee-enn], või kokku sõnana, kui lühend annab kõlaliselt vastuvõetava häälikuühendi: EMI [emi], FIAT [fiat], NATO [nato], ROK [rokk] – Rahvusvaheline Olümpiakomitee, PRIA [priia] – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Et valik on vaba, loetakse osa lühendeid mõlemat moodi: USA [uu-ess-aa] ja [usa], LAV [ell-aa-vee] ja [lavv], HIV – [haa-i-vee] ja [hivv] jt.
Võõrlühendeid (moodustatud inglise, prantsuse, itaalia vm keele sõnaühendeist) loetakse eesti keele normi kohaselt. Nt OECD [oo-ee-tsee-dee], EBS [ee-bee-ess], NHL [enn-haa-ell] (s.o nagu eesti keele tähti); FIDE [fide], ITIC [itik] – International Teacher Identity Card (rahvusvaheline õpetaja isikutunnistus), ISO [iso] (s.o nagu eesti keele sõnu). Vt ka eelmise lõigu näiteid BNS, FIAT, NATO jt. Ainult väga üksikuid võõrlühendeid on erandlikult tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], FBI [eff-bii-ai].


Lühendite käänamine

Käände väljendamiseks, kui see on tarvilik, lisatakse lühendile käändetunnus, mitmuse väljendamiseks mitmuse tunnus. Neid ühendab lühendiga sidekriips: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), p-des (punktides), pr-d (prouad), a-il (aastail) 1970–80, ETK-le saadetud kaubad, kooskõlas SK-ga, A. B-le, T. E-st. Lühendi lõpupunkt langeb ära.
Selguse huvides võib näidata tüvevokaali. See saab olla lühendil, mille viimane täht lõpeb häälduses kaashäälikuga: vrd K [kaa] ja R-i [err] nõusolek, kooskõlas ST-ga [tee] ja HM-iga [emm], PO-le [oo] ja AJ-ile [jott].
Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta: ELi valitsusjuhid, sõitis USAsse, ÕSi järgi, võistles MMil, ASis Saare Sai. Eriti sobib see sõnana loetavate lühendite puhul: RAMi poistekoor, ROKi liikmed, töötas KEKis, linastus PÖFFil.
    Märkus. Kui lühendit käsitatakse juba sõnana, ei erine tema muutmine teiste samasuguse ehitusega sõnade omast: arutati Unescos, vana gosti põhjal, õppis Gitises, nägi ufot, aidsi levik.
Suurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane ~ ERSPlane, KGB-lane ~ KGBlane, ETV-lik ~ ETVlik.


Eesti lühendamine

Sobimatu on lühendada EV president, EV valitsus, EV aastapäev, EV siseminister, EV kaitsekontseptsioon jne. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik.
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) soovitab, et rahvusvahelises tarvituses oleks Eesti kahetäheline maatähis EE ja kolmetäheline EST.


Ladinakeelsed lühendid

Ladinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles: e. c. – exempli causa, op. cit. – opus citatum, ib. – ibidem, id. – idem, s. a. – sine anno, P. S. – post scriptum (vrd eestikeelne PS – postskriptum).


Tähtsümbolid

Erialatarvituseks moodustatakse lühendid kas rahvusvahelise või ühe keele sisese erialakokkuleppe alusel. Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. Seesuguseid ühe eriala raames mingiks kindlaks ots­tarbeks moodustatud lühendeid nimetame tähtsümboleiks. Osa neist allub lühendamise üldreegleile, osa mitte. Põhimõtteliselt ei pea tähtsümbol olema saadud (sedasama tähendavatest) sõnadest, ta võib olla ka puhttinglikult valitud.
  1. Matemaatikas, füüsikas, keemias – matemaatiliste mõistete, mõõtühikute, keemiliste elementide tähised: log – logaritm, sin – siinus, lim inf – alumine piirväärtus, cm – sentimeeter, t – tonn, dal – dekaliiter, dl – detsiliiter, s – sekund, ha – hektar, V – volt, O – hapnik, Cl – kloor, Na – naatrium.
  2. Keeleteaduses – keelte, murrete ja murrakute lühendid (näiteid eesti keeleteadlaste 1954. a kokkuleppest): sm – soome keel, mo – mokša keel, nee – neenetsi keel, lvKu – liivi keele Kuramaa murre, ungLo – ungari keele loodemurre, Koe – Koeru murrak, Phl – Pühalepa murrak (iga murrakusümbol on kolmetäheline).
  3. Geograafias – ilmakaarte tähised: N – põhi, S – lõuna, O või E – ida, W – lääs, NO või NE – kirre, SW – edel, NW – loe, SO või SE – kagu.
  4. Õigusteaduses – õigusallikate lühendid: TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik, AÕS – asjaõigusseadus, ORAS – omandireformi aluste seadus, KOKS – kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, HaS – haridusseadus, HiS – hinnaseadus, KrK – kriminaalkoodeks, TsK – tsiviilkoodeks, KarS – karistusseadustik, ÄS – äriseadustik.


Isikunimede lühendamine

Nimetähti võib kirjutada punktita kokku JVV, RK, BB või punktiga lahku J. V. V., R. K., B. B.
Isikunimest ainult eesnime lühendamisel on eesnimetähe (-tähtede) järel soovitatav panna punkt: E. Vilde, R. Tobias, F. R. Kreutzwald, T-R. Veller.
Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed infot isiku soo kohta (nt kas küsida härra või proua V. Tamme).

Üldkasutatavaid lühendeid

a – aasta

aj – ajutine

ak – arvelduskonto

apr – aprill

AS – aktsiaselts

aug – august

– ametiühing

dets – detsember

dl – dessertlusikatäis

dots – dotsent

dr – doktor

e – ehk

E – esmaspäev

eKr – enne Kristuse sündi

EL – Euroopa Liit

e.m.a – enne meie ajaarvamist

end – endine

FIE – füüsilisest isikust ettevõtja

hr – härra

hrl – harilikult

ik – isikukood

ins – insener

IT – infotehnoloogia

j – jõgi; jagu

j.a – juures asuv

jaan – jaanuar

jj – ja järgmine, -sed

jm – ja muu(d); ja mujal

jms – ja muud sellised, ja muud seesugust

jmt – ja mitmed teised, ja mõned teised

jn – joonis

jne – ja nii edasi

jpt – ja paljud teised

jr – juunior, junior

jrk – järjekord, järjekorranumber

jsk – jaoskond

jt – ja teised

juh – juhataja

jun – juunior, junior

jv – järv

k – küla; keel; kell; kopikas

K – kolmapäev

k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud

kd – köide

khk – kihelkond

kk – keskkool; käskkiri

kl – klass; klaas, klaasitäis; kell

km – käibemaks; kilomeeter

knd – kandidaat

kod – kodanik

kpl – kauplus

kr – kroon

kt – kohusetäitja

kub – kubermang

kv – kvartal

– korteriühistu

l – leht; loe; linn; laht; liiter

L – laupäev

lg – lõige

lj – linnajagu

lk – lehekülg

LK – looduskaitse all

lm – liidumaa

lo – linnaosa

lp – lugupeetud

lüh – lühend; lühemalt

m – meri; mägi; meeter

M – meestele

mag – magister

m.a.j – meie ajaarvamise järgi

min – minut

mk – maakond

mld – miljard

mln – miljon

mnt – maantee

mob – mobiiltelefon (liitsõna esiosana m-, nt m-makse)

ms – muuseas, muide

MTÜ – mittetulundusühing

n – neiu (preili)

N – neljapäev; naistele

nim – nimeline

nn – niinimetatud

nov – november

nr – number

nt – näiteks

n-ö – nii-öelda

okt – oktoober

osk – osakond

– osaühing

p – punkt; päev

P – pühapäev

pa – poolaasta

pk – postkast

pKr – pärast Kristuse sündi

pms – peamiselt

p.o – peab olema

pr – proua

prl – preili

prof – professor

ps – poolsaar

pst – puiestee

ptk – peatükk

R – reede

raj – rajoon

rbl – rubla

RE – riigiettevõte

reg-nr – registreerimisnumber

rg-kood – registrikood (registrisse kandmisel)

rk, rmtk – raamatukogu

rkl – riigikoguliige

rtj – raudteejaam

s – sekund; sajand; saar; sent

SA – sihtasutus

s.a – sel aastal

saj – sajand

sealh, sh – sealhulgas

sen – seenior, senior

sept – september

skp – selle kuu päeval

sl, spl – supilusikatäis

sm – seltsimees

s.o – see on

st, s.t – see tähendab

stj – saatja

surn, srn – surnud, †

– säilitusüksus, säilik; söötühik

sünd, snd – sündinud, *

t – tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav

T – teisipäev

tehn – tehnika; tehniline

tel – telefon

tk – tükk(i)

tl – teelusikatäis

tlk – tõlkija; tõlkinud

Tln – Tallinn

tn – tänav

tr – trükk

Trt – Tartu

tv, TV – televisioon

u – umbes

ukj – uue, Gregoriuse kalendri järgi

– usaldusühing

v – või; veerg; vihik, vihk; väin; vald

v.a – välja arvatud; väga austatud

van – vananenud

VE – väikeettevõte

veebr – veebruar

vkj – vana, Juliuse kalendri järgi

vm – või muu(d)

vms – või muud sellist, või muu seesugune

vrd – võrdle

vt – vaata

õa – õppeaasta

õp – õpetaja

õpil – õpilane

ÄÜ – äriühing

ÜE – ühisettevõte

Valuutade rahvusvahelisi lühendeid

SEK – Rootsi kroon

NOK – Norra kroon

RUR – Vene rubla

USD – USA dollar

GBP – Suurbritannia naelsterling (Inglise nael)

LVL – Läti latt

LTL – Leedu litt

EEK – Eesti kroon

NB!

EEK sobib ainult rahvusvahelises äris ja panganduses. Eestis kasutame kr

Euroopa Liidu rahaühik on euro, mille tähis on €. Kolmetäheline lühend EUR kuulub ainult rahvusvahelisse ärisse ja pangandusse.