EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

ORTOGRAAFIA

KIRJAVAHEMÄRGID

Jutumärgid

Jutumärkidesse pannakse:

1. otsekõne ja tsitaat (SÜ 128): „Leiba olete ihule andnud, hinge olete nälgida lasknud – armastanud ei ole te mind,” süüdistas Tiina;

2. tsiteeritav lause, väljend või sõna: Louis XIV lemmiklause olevat olnud „Riik – see olen mina”. Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks „korrakaunis ehitus”. Arvatakse, et sildid „snacks” ja „fast food” tähendavad meie Euroopasse minekut;

3. sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus või mida tuntakse tugeva stiilihälbena: Suur panganduse „asjatundja” (tegelikult sel alal võhik). 800 aasta eest langesid liivlased „heasoovlike” võõrvõimude hoole alla. Kas relvalubade andmisel on sõel niisama „tihe” kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt)? Ja nii te siis otsustasitegi „lesta tõmmata”?

4. kirjeldatav keelend: „Telekas” ja „teler” pole meie külas nõnda läbi löönud kui „vusser”. Ühendverbil „maha laskma” on kolm tähendust: a) alla laskma; b) (sõitjat sõidukist) väljuda laskma; c) tulirelvast lastes tapma;

5. teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad (vt O 30);

6. ürituste pealkirjad (vt O 33);

7. taimede sordinimed mitteerialases tarvituses (vt O 34).

2. ja 4. punktis märgitud väljendeid ja sõnu võib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis). Siis jutumärke ei ole.

Jutumärkidesse ei panda:

ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid (vt ka L 45). Nt on üleliigsed järgmiste väljendite jutumärgid: ostis „mustalt turult”, soome „lauluisa” Elias Lönnrot (jutumärgid näitaksid, et kirjutaja ei peagi teda lauluisaks või tunneb selles sõnas stiilihälvet).

Enam pole tarvis jutumärgistada ka:

1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid,

2. perioodikaväljaannete nimesid,

3. autasunimesid,

4. kaubanimesid,

5. üksiksõidukite nimesid.

Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: