Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
- Eesti keele päritolust
- Kirjakeel ja murded
- Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost
- Keele tasandid
- Keeleteaduse harud
- Keele avaldumisvormid
- Kirjandust sissejuhatuse kohta
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
SISSEJUHATUS
Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost
2. XIX sajandi estofiilide tegevus. XIX saj algul jõudsid ka Eestisse valgustusideed, mille mõjul tekkis baltisaksa intelligentsi ning sellesse sulandunud eesti päritolu haritlaskonna hulgas sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Loodi estofiilide kultuuriseltse, mille hulgast tuntuim oli Õpetatud Eesti Selts (1838).
Aastatel 1813–1832 andis Johann Heinrich Rosenplänter Pärnus välja ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ (lisandusi eesti keele täpsemaks tundmaõppimiseks). See oli esimene eesti keele ja rahvakultuuri ajakiri. Ajakirjale tegid kaastööd kõik tolle aja tuntumad eesti keele tundjad (Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing, Arnold Friedrich Johann Knüpffer, Johann Friedrich Heller jt). Seal ilmus hulk silmapaistvaid kirjutisi eesti keele kohta, muu hulgas esimene eesti kirjakeele arendamise kava Rosenplänteri sulest. Jõuti arusaamisele, et eesti keel on soome keele sugulane („soome keele õde“) ning seetõttu hakati lähtuma soome eeskujust grammatikakirjelduses ja propageerima üleminekut seniselt saksapäraselt kirjaviisilt soomepärasele (soomlane Adolf Ivar Arwidsson).
XIX saj esimese poole tähtsündmuseks kujunes Eduard Ahrensi tugevasti soomemõjuline grammatika „Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes“ (eesti keele Tallinna murde grammatika; I trükk 1843, II, täiendatud trükk 1853). Ahrensi grammatika pani aluse uuele (s.o soomepärasele) kirjaviisile, mis sai üldiseks siiski alles paarikümne aasta pärast.
XIX saj eesti keeleteaduse tõeliseks suurkujuks tõusis Ferdinand Johann Wiedemann – laia eruditsiooniga fennougrist, kes avaldas töid ka teiste soome-ugri keelte kohta. Eesti keele alal on tema olulisemateks töödeks 1869. a ilmunud eesti-saksa sõnaraamat „Ehstnisch-deutsches Wörterbuch“ ja 1875. a ilmunud „Grammatik der Ehstnischen Sprache“, mida peetakse esimeseks eesti keele teaduslikuks grammatikaks. Need kaks teost kuuluvad oma aja kirjeldava keeleteaduse tippu ning pole kaotanud oma väärtust tänini.