Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS


Asendus

Lausesisene asendus

1. Oma ja enese ~ enda täiendina. Eesti keeles asendatakse lause alusele või umbisikulise lause sihitisele viitav enesekohane omajatäiend asesõnaga oma, mitte aga isikulise asesõna omastava käände vormiga. Oma-asendusega võrdväärne on väljajätt. Nt Palume (oma) lugejatelt vabandust – mitte: Vabandame meie lugejate ees. Mari kutsuti külla koos (oma) emaga mitte: Mari kutsuti külla koos tema emaga.

Muud lauseliikmed asendatakse isikulise asesõnaga. Nt Peeter andis Marile tagasi tema (s.o Mari) käsikirja koos oma (s.o Peetri) märkustega.

Kui aga lauseliige märgib ühtlasi infiniitse verbivormi tegevussubjekti, on ta asendatav nii isikulise asesõnaga kui ka asesõnaga oma. Nt Pärast lahutust keelas ema lapsel tema ~ oma isaga kohtuda. Oma kasutamine on niisugusel juhul küll korrektne, kuid võib muuta lause kaheti tõlgendatavaks, sest oma viitab ka lause alusega väljendatud tegevussubjektile. Selle vältimiseks tasuks võimaluse korral siin eelistada isikulist asesõna.

Enesekohase omajatäiendina võib kasutada peale oma ka enese ~ enda (asesõna ise omastava käände vorm), ehkki tavalisem on oma. Nt Viisin oma = enda poja kooli.

2. Enese ~ enda ja oma verbi laiendina. Verbi laiendina väljendatakse enesekohasust harilikult asesõnaga enese ~ enda. Nt Ta peseb ennast. Ta peab (ise)endast rohkem lugu kui teistest. Enesekohase asesõna vahekord isikulise asesõnaga on siin samasugune kui täiendi puhul. Infinitiiviga lauses võib enese ~ enda olla siingi kaheti tõlgendatav. Nt Rein palus mul ennast tutvustada. (1. Reinu, 2. mind).

Oma kasutamine enda funktsioonis piirdub põhiliselt omastava ning väliskohakäänetega juhtudel, kui enesekohasusega kaasneb kuuluvussuhe. Nt Peeter võttis juhtimise enda = oma kätte. Lapsed said endale = omale hea sõbra.

Nimi- või asesõna rõhutava lisandina on oma kasutus samuti võimalik vaid kuuluvussuhet väljendavates käänetes – omastavas, alaleütlevas ja alalütlevas. Nt Pilt meeldis talle endale = omale ka. Saada siis poiss, kui sul endal = omal aega ei ole.

3. Teineteise või üksteise. Vastastikune asesõna teineteise viitab kahele, üksteise kahele või rohkemale. Nt Jüri ja Mari armastavad teineteist = üksteist. Ats, Mats ja Pets loobivad üksteisele (*teineteisele) kaikaid kodarasse.