EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Alus

Aluseta laused

Alus võib lausest puududa kas väljendusökonoomia või sisu tõttu. Esimest tüüpi laused on aluseta lünklaused, teist tüüpi laused aga aluseta vaeglaused. Lünklauses on alus hõlpsasti juurdemõeldav. Näiteks lauses Tahan teda näha on alus mina kõneleja poolt ära jäetud ja kuulaja poolt juurdemõeldav sellepärast, et piisavat infot tegija kohta annab juba öeldisverbi 1. pöörde tunnus. Lünka jätta ja täita võimaldab ka kontekst. Näiteks kuivõrd küsilausest Mida teeb preili Agnes? juba selgub, kelle kohta vastust saada tahetakse, võib täislause Preili Agnes õpetab lapsi asemel vastata väljajättelise lausega Õpetab lapsi.

Vaeglauses puudub alus sisulise ebamäärasuse tõttu ega ole seetõttu juurdemõeldav. Aluseta vaeglaused jagunevad üldisikulisteks, umbisikulisteks ja isikuta lauseteks.

Üldisikulises lauses väidetakse, et öeldu kehtib kelle tahes (s.o üldisiku) kohta. Öeldisverb on harilikult isikulise tegumoe oleviku ainsuse 3. pöördes ning sündmust käsitatakse võimalikuna, mitte tegelikuna. Nt Selle töö teeb ära (‘on võimalik ära teha’) poole tunniga. Seal kuuleb (‘võib kuulda’) huvitavaid asju. Öeldis võib olla ka umbisikulises tegumoes, misjuhul sündmust käsitatakse tavapärasena. Nt Presidendi vastuvõtul kantakse (‘on tavaks kanda’) ordeneid.

Märkus. Üldisikut võib väljendada ka ainsuse 2. pööre. Sel juhul pole tegemist vaeglausega, sest lauses on või sinna saab lisada aluse 2. isiku pronoomeni näol. Nt (Sa) teed tööd ja näed vaeva, kuid keegi ei pane seda tähele. Külm püsis ning hommikuti pidi veeämbrist jääd raiuma, kui (sa) tahtsid juua saada.

Umbisikulises lauses on tegijaks keegi konkreetne isik, kuid pole öeldud, kes (umbisik); öeldisverb on sel juhul harilikult umbisikulises tegumoes, nt Loetakse raamatut, vahel (eriti argikeeles) ka isikulise tegumoe mitmuse 3. pöördes, nt Räägivad (= räägitakse), et tänavu tuleb külm talv. Kirjutavad igasugust jama kokku.

Isikuta lauses tegija puudub üldse; öeldisverb märgib sel juhul harilikult loodusnähtust või füsioloogilist protsessi ja on isikulise tegumoe ainsuse 3. pöördes, nt Öösel juba külmetab. Väljas tuiskab. Iiveldab.