Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS


Osalause

Osalausete rinnastus

Rindlause kirjavahemärgid

Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause.

1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Juhan on muidu tubli mees, kuid armastab vahel viina võtta. Räägib mitmes keeles, aga ise mahub taskusse. Püüdsime nendega arvestada, ent see tegi asja veel keerulisemaks.

2. Sidesõnade ja, ning, ega ja või puhul vahemärke enamasti ei kasutata, nt Vihma sajab ja päike paistab.

Nende sidesõnade ette on siiski soovitatav panna koma, kui sidesõna alustab järsult uue mõttega lauset või kui temaga väljendatakse vastandust, seletust või järeldust. Nt Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga. Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (= aga, kuid) mehi polnud ikka näha. Lapsed tulevad meiega suvitama, või (= või muidu) me loobume üldse maale minekust. Pilt oli viis aastat vana, ja siiski mitte aegunud.

Tingimata peab loetletud sidesõnade ette panema koma siis, kui rindosalause järgneb kõrvallausele, üttele, järellisandile vms, mis nagunii tuleb muust lausest komadega eraldada. Nt Vend ütles, et tal ei ole aega sisse astuda, ja sõitis edasi. Tulge siia, poisid, ja vaadake, mis ma leidsin! Andsin pileti Jaagule, oma töökaaslasele, ja ta oli väga rahul. Rääkisime sellest ainult Peetrile, kes ju pidi seda teadma, ning veel kahele inimesele.

3. Koolonit kasutatakse siis, kui järgnev avab eelneva sisu, s.o selgitava, täpsustava või järeldava rindosalause puhul. Nt Juba neljas kevad Kadaka noore rahva elus: esimesel pidasid pulmi, teisel said koha enda kätte ja kolmandal asusid uude majja. Voldemar jahmus: lamaja silmad ei olnud teadvusetu inimese tuimad, ükskõiksed silmad. Loa said mõlemad peaaegu samal ajal: Rosenberg novembri lõpus ja Rogovski detsembri algul.

NB! Tüüpeksimusi on sellistel juhtudel kooloni asemel mõttekriipsu kasutamine. Nt väär: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud – kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu. – õige: Oleme küllaltki omapärase nähtuse tunnistajateks olnud: kohe esimesel aastal ületas arvustuste üldmaht teoste eneste mahu.

4. Koma asemel võib kasutada (emfaatilist) mõttekriipsu erilise esiletõstu või üllatuse korral. Nt Toodi kiisule kausiga piima – ei tahtnud. Kõik inimesed töötasid hommikust õhtuni – keegi ei saanud selle eest tänugi.

5. Semikoolonit kasutatakse rindlause pikemate ja omavahel lõdvemalt seotud osalausete, eriti koosseisult liitsete, omaette sisulise tervikuna esinevate osalausete eraldamiseks ning loetelu rühmitamiseks. Nt Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu.