Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS


Osalause

Osalausete alistus

Otsekõne kirjavahemärgid
Referaat

1. Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. Kui otsekõne on pealause (saatelause) järel, siis pannakse tema ette koolon. Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda. Nt Maire ütles: „Ma lähen koju.” Maire ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks. Vaikse hüüdega „Ma tulen, kallim!” hüppab ta voodisse.

2. Otsekõne järele enne kinnijutumärki pannakse olenevalt otsekõne suhtluseesmärgist küsi- või hüüumärk, väitlause puhul koma, kui saatelause järgneb otsekõnele, või punkt, kui lause lõpeb. Nt „Kas ma olen õiges kohas?” küsis külaline. Mari hüüdis: „Tule siia!” „See on tõsi,” vastas Jüri. Jüri vastas: „See on tõsi.” „Mine koju,” ütles Mart, „ja too mulle juua!” „Kas olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” „Vasta!” ütles ta. „Miks sa ei vasta?”

NB! Küsimärki ei panda kaudse küsilause järele. Nt Iseenesest kerkib küsimus, kas poleks olnud õigem algul vähem armastada, sest siis polnuks pettumus nii suur. (mitte: .. nii suur?) Ütle, kui kaua sa Muhus oled.

3. Kui saatelause ise on küsi- või hüüdlause, pannakse sellele osutav küsi- või hüüumärk kinnijutumärgi järele. Seejuures otsekõne küsi- või hüüumärk säilib, punkt aga kustub. Nt Miks Jüri küsis minult: „Kas sa oled haige?”? Miks Jüri ütles mulle: „Küll sa oled rumal!”? Miks Jüri ütles mulle: „Me ei vaja teid enam”? Kui raske oli Jürile öelda: „Me ei vaja teid enam”!

4. Otsekõne koos saatelausega võib toimida osalausena (suurema lause lauselise moodustajana). Ka niisugusel juhul pannakse vahemärgid kinnijutumärkide järele. Nt Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”, kuid see ei meeldinud mulle. See ei meeldinud mulle, et Mai ütles: „Ole valmis mind aitama!”.

5. Jutumärkides tsitaate ja pealkirju käsitatakse vahemärgistuse seisukohast nagu tavalisi lause moodustajaid. Nende puhul koolonit ei kasutata (v.a loetelukoolon) ning järelmärgid pannakse kinnijutumärkide järele. Kui tsitaat või pealkiri ise lõpeb hüüu- või küsimärgiga, ei kustuta see lauselõpu punkti. Nt Lause „Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama” teeb mullast tema verivaenlase, kellega tal on omad arved õiendada. Igal kevadel on lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”. Ilmumiskohaks on see võetud raamatu eessõna vastavast dateeringust „Datum Refel den 11 Martii / Anno 1634”. Võistkond oli leidnud liivas lebava pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”.

Tihtipeale on raske otsekõnet tsitaadist või pealkirjast eristada ning seetõttu ka otsustada, missugust vahemärgistust kasutada. Mõnikord polegi kuigi oluline, missuguse valiku teete, peaasi et te tehtud valiku raames toimiksite õigesti. Kui otsustate otsekõne kasuks, siis kasutage koolonit ja otsekõne lõpumärgistust, kui aga teie meelest on tegu tsitaadi või pealkirjaga, jätke koolon ära ning kasutage tavalist lause lõpumärgistust.