Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

ORTOGRAAFIA

LÜHENDAMINE


Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine
Lühendite lugemine
Lühendite käänamine
Lühendite tuletamine
Eesti lühendamine
Ladinakeelsed lühendid
Tähtsümbolid
Isikunimede lühendamine

Sõnaühendilühendite kokku- ja lahkukirjutamine

Sõnaühendeid saab lühendada kahel viisil.
  1. Lühendada iga sõna eraldi ning kirjutada saadud lühendid lahku: pr kirj – prantsuse kirjandus, reg-süsteemide osk – reguleerimissüsteemide osakond. Jooksvas trükitekstis ei ole selline lühendamine soovitatav.
  2. Moodustada üks lühend ning kirjutada selle tähed kokku: jj – ja järgmised, ja järgmine; jms – ja muud seesugust, ja muud sellised, vm – või muu(d), p.o – peab olema, s.a – sel aastal, v.a – väga austatud; välja arvatud.
Suurtähtlühendite puhul on tavaks kasutada teist moodust: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, EMI – Eesti Majandusjuhtide Instituut, EKI – Eesti Keele Instituut; Eesti Konjunktuuriinstituut, SKT – sisemajanduse kogutoodang.


Lühendite lugemine

Väiketäht-, harvemini suurtähtlühendeid loetakse nende taga peituvate sõnadena: nt – näiteks, n-ö – nii-öelda, skp – selle kuu päeval, JK – jalgpalliklubi, SEJ – soojuselektrijaam.
Suurtähtlühendeid loetakse kas tähekaupa veerides: POÜ [pee-oo-üü] – põllumajanduslik osaühing, BNS [bee-enn-ess], APN [aa-pee-enn], või kokku sõnana, kui lühend annab kõlaliselt vastuvõetava häälikuühendi: EMI [emi], FIAT [fiat], NATO [nato], ROK [rokk] – Rahvusvaheline Olümpiakomitee, PRIA [priia] – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Et valik on vaba, loetakse osa lühendeid mõlemat moodi: USA [uu-ess-aa] ja [usa], LAV [ell-aa-vee] ja [lavv], HIV – [haa-i-vee] ja [hivv] jt.
Võõrlühendeid (moodustatud inglise, prantsuse, itaalia vm keele sõnaühendeist) loetakse eesti keele normi kohaselt. Nt OECD [oo-ee-tsee-dee], EBS [ee-bee-ess], NHL [enn-haa-ell] (s.o nagu eesti keele tähti); FIDE [fide], ITIC [itik] – International Teacher Identity Card (rahvusvaheline õpetaja isikutunnistus), ISO [iso] (s.o nagu eesti keele sõnu). Vt ka eelmise lõigu näiteid BNS, FIAT, NATO jt. Ainult väga üksikuid võõrlühendeid on erandlikult tavaks lugeda lähtekeelepäraselt: BBC [bii-bii-sii], FBI [eff-bii-ai].


Lühendite käänamine

Käände väljendamiseks, kui see on tarvilik, lisatakse lühendile käändetunnus, mitmuse väljendamiseks mitmuse tunnus. Neid ühendab lühendiga sidekriips: lk-l (leheküljel), nr-te (numbrite), p-des (punktides), pr-d (prouad), a-il (aastail) 1970–80, ETK-le saadetud kaubad, kooskõlas SK-ga, A. B-le, T. E-st. Lühendi lõpupunkt langeb ära.
Selguse huvides võib näidata tüvevokaali. See saab olla lühendil, mille viimane täht lõpeb häälduses kaashäälikuga: vrd K [kaa] ja R-i [err] nõusolek, kooskõlas ST-ga [tee] ja HM-iga [emm], PO-le [oo] ja AJ-ile [jott].
Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta: ELi valitsusjuhid, sõitis USAsse, ÕSi järgi, võistles MMil, ASis Saare Sai. Eriti sobib see sõnana loetavate lühendite puhul: RAMi poistekoor, ROKi liikmed, töötas KEKis, linastus PÖFFil.
    Märkus. Kui lühendit käsitatakse juba sõnana, ei erine tema muutmine teiste samasuguse ehitusega sõnade omast: arutati Unescos, vana gosti põhjal, õppis Gitises, nägi ufot, aidsi levik.
Suurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane ~ ERSPlane, KGB-lane ~ KGBlane, ETV-lik ~ ETVlik.


Eesti lühendamine

Sobimatu on lühendada EV president, EV valitsus, EV aastapäev, EV siseminister, EV kaitsekontseptsioon jne. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik.
Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) soovitab, et rahvusvahelises tarvituses oleks Eesti kahetäheline maatähis EE ja kolmetäheline EST.


Ladinakeelsed lühendid

Ladinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles: e. c. – exempli causa, op. cit. – opus citatum, ib. – ibidem, id. – idem, s. a. – sine anno, P. S. – post scriptum (vrd eestikeelne PS – postskriptum).


Tähtsümbolid

Erialatarvituseks moodustatakse lühendid kas rahvusvahelise või ühe keele sisese erialakokkuleppe alusel. Erialalühendite tarvitus ei kuulu eesti keele üldortograafia alla. Seesuguseid ühe eriala raames mingiks kindlaks ots­tarbeks moodustatud lühendeid nimetame tähtsümboleiks. Osa neist allub lühendamise üldreegleile, osa mitte. Põhimõtteliselt ei pea tähtsümbol olema saadud (sedasama tähendavatest) sõnadest, ta võib olla ka puhttinglikult valitud.
  1. Matemaatikas, füüsikas, keemias – matemaatiliste mõistete, mõõtühikute, keemiliste elementide tähised: log – logaritm, sin – siinus, lim inf – alumine piirväärtus, cm – sentimeeter, t – tonn, dal – dekaliiter, dl – detsiliiter, s – sekund, ha – hektar, V – volt, O – hapnik, Cl – kloor, Na – naatrium.
  2. Keeleteaduses – keelte, murrete ja murrakute lühendid (näiteid eesti keeleteadlaste 1954. a kokkuleppest): sm – soome keel, mo – mokša keel, nee – neenetsi keel, lvKu – liivi keele Kuramaa murre, ungLo – ungari keele loodemurre, Koe – Koeru murrak, Phl – Pühalepa murrak (iga murrakusümbol on kolmetäheline).
  3. Geograafias – ilmakaarte tähised: N – põhi, S – lõuna, O või E – ida, W – lääs, NO või NE – kirre, SW – edel, NW – loe, SO või SE – kagu.
  4. Õigusteaduses – õigusallikate lühendid: TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik, AÕS – asjaõigusseadus, ORAS – omandireformi aluste seadus, KOKS – kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, HaS – haridusseadus, HiS – hinnaseadus, KrK – kriminaalkoodeks, TsK – tsiviilkoodeks, KarS – karistusseadustik, ÄS – äriseadustik.


Isikunimede lühendamine

Nimetähti võib kirjutada punktita kokku JVV, RK, BB või punktiga lahku J. V. V., R. K., B. B.
Isikunimest ainult eesnime lühendamisel on eesnimetähe (-tähtede) järel soovitatav panna punkt: E. Vilde, R. Tobias, F. R. Kreutzwald, T-R. Veller.
Eesnimede lühendamine ei ole üldiselt soovitatav, eriti mitte esmakordsel tekstis esinemisel, raamatukaantel ja -tiitellehtedel, dokumentides, uksesiltidel jne. Lühendatud eesnimi ei ole kõnes pöördumisel (inimese järele küsimisel jne) kasutatav. Liiati ei paku eesti perekonnanimed infot isiku soo kohta (nt kas küsida härra või proua V. Tamme).