Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD


Pöördsõna

Umbisikuline tegumood

Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi.

Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema inimene, ei saa paljusid verbe tavalises kontekstis umbisikulises tegu­moes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes (vt M 3), nt kostma, sadama, helendama.

Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Peale nende morfeemivariantide võib umbisikuline tegu­mood avalduda ka formatiivivariantides tud ja dud, ­milles väljen­duvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus (vt M 79), nt ela/tud, `laul/dud.

Morfeemivariandid takse, dakse ja akse esinevad ainult kindla kõneviisi oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse. Kujud t ja d esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus i, nt ela/t/i, `laul/d/i. Ülejäänud umbisikulise tegumoe vormides (kus ei kasutata kesksõna) väljendavad umbisikulist tegumoodi ta ja da, nt ela/ta/vat, `laul/da/vat, ela/ta/ks, `laul/da/ks, ela/ta/gu, `laul/da/gu, `ei ela/ta, `ei `laul/da.

t-lised ja d-lised variandid moodustavad kumbki omaette sarja: ühelt poolt takse, t, ta ning formatiiv tud, teiselt poolt dakse, d, da ning for­matiiv dud, nt elama : ela/takse, ela/t/i, ela/ta/vat, ela/tud; `laul/ma : `laul/dakse, `laul/d/i, `laul/da/vat, `laul/dud. Kolmanda kindla kõneviisi olevikuvormis kasutatava kujuga akse kaasnevad ülejäänud vormides d-lised tunnusevariandid: akse, d, da ja formatiiv dud, nt `sööma : süü/akse, `söö/d/i, `söö/da/vat, `söö/dud. Valik kolme sarja vahel sõltub sõnatüübist.

dakse jneI pk-st`või/dakse, `saa/dakse
III pk-st`laul/dakse
IV pk-st vestel/dakse,
mõtel/dakse ~ `mõel/dakse
(t)akse jneIII pk -st`murtakse
takse jneI pk-st`trei/takse
II pk-st ela/takse, `jälgi/takse, `pes/takse
III pk-st õpi/takse, saade/takse, `jäe/takse,
`tõus/takse, `mõs/takse,
`loe/takse, `käs/takse,
maitse/takse ~ `maits/takse
IV pk-st hüpa/takse
dakse ~ takse jneII pk-st kõnel/dakse ~ kõnele/takse
akse jneI pk-st käi/akse, juu/akse
II pk-st tull/akse
III pk-st teh/akse
takse ~ akse jneII pk-st esitle/takse ~ esitell/akse

Tunnused liituvad otse tüvele. III pöördkonna saatma-, jätma- ja lugema-tüübis toimub a-lõpulise tüvevariandi korral umbisikulise tegu­moe tunnuse ees tüve lõpus vokaaliteisendus a e, nt taht/ma : taha/n : tahe/takse, veda/ma : `vea/n : `vee/takse. I pöördkonna jooma-tüübis toimub formatiivi akse ees vokaaliteisendus oo uu või öö üü, nt `jooma : juu/akse, `sööma : süü/akse.

III pöördkonna murdma-tüübis on umbisikulise tegumoe vormi raske analüüsida. Vormis `murtakse on tüve lõpukonsonant d ja for­matiivi alguskonsonant ühte sulanud, nii et tüve ja formatiivi piir läheb tegelikult läbi t.