EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Arv

Arv ehk nuumerus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab asjade, olendite jms hulka.

Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega.

Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loen­da­ma­tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhi­mõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsus­sõnadeks (ehk singulare tantum -sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum -sõnadeks).

Kontekstis võib normaaljuhul mitteloendatavat asja tõlgendada ka loendatavana. Niisugusel korral saab tavaliselt ainsussõnana käituvast sõnast moodustada ka mitmusevormi, nt Tuleb arvestada ka iga konk­reetse rahva minevikuga, aga Ühise keele leidmiseks olid nende meeste minevikud olnud liiga erinevad. Tavaliselt mitmussõnana käituvatel sõnadel esineb fraseologismides või liitsõnades enamasti ka ainsuse­vorme, nt Jõulud olid sel aastal ilma lumeta, aga Tule jõuluks koju või Pane prillid ette, aga Prillisang oli katki.

Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised:

1. abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn;

2. ained, nt suhkur, jahu, kuld;

3. kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam;

4. haigused, nt gripp, köha, vähk;

5. ainumõisted, nt ida, lääs, minevik.

1. kahest või enamast sarnasest osast koosnevad objektid, nt prillid, püksid, veimed, andmed;

2. rahvakogunemised, pidustused, nt talgud, lihavõtted;

3. haigused, nt leetrid, rõuged, sügelised;

4. ained, jäätmed, nt tangud, rapped, heitmed;

5. inimeste ja olendite rühmad, nt kolmikud, omaksed.