Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID


Pöördkonnad

tõusma-tüüp

tõusma-tüüpi (ÕS 62. tüüp) kuuluvad /1 s/-sõnad `seis/ma, `maks/ma, `peks/ma, `lüps/ma, `naas/ma, `jooks/ma, `tõus/ma. Nende sõ­na­de vormimoodustus sarnaneb laulma-tüübiga, kuid algvormi ehi­tuse tõttu on vormides paar teisendust. da-tegevusnime ja umb­isikulise tegumoe tunnus algab foneetilise assimilatsiooni tõttu t-ga (mitte d-ga): `tõus/ma : `tõus/ta : `tõus/takse.

Lihtmineviku vormides (v.a ainsuse 3. pööre) on formatiivi s ja tü­ve lõpu s kokku sulanud: `tõusin, `tõusid, `tõusime, `tõusite, `tõusid, aga `tõus/is.

Sõnas `jooksma kaob t-alguliste formatiivide lähtetüvele liitumisel tüvelõpu konsonantühendist k: `jooks + ta → `joos/ta, `jooks + takse → `joos/takse. NB! Niisugune k kadu on tingitud foneetilisest lihtsus­tu­misest ega kuulu laadivahelduse alla (vt M 23).