Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID


Käändkonnad

Reeglipäratud asesõnad

Mõningate sageli esinevate asesõnade vormistus on nii reeglipäratu, et neid pole mõttekas käsitleda ühegi tüübi juures isegi eranditena mitte. Asesõnade `see, `too, `kes, `mis, mina, sina, tema vormistikus esineb paral­­leel­seid lühivorme, mida tavaliselt kasutatakse lauserõhutus posit­sioo­nis, kus nad kaotavad oma välte (vt O 10). Järgnevates näidispara­digmades on kõik vormid, mis rõhulises asendis häälduksid kolmanda­vältelisena, varustatud siiski kolmanda välte märgiga (`su/l).

Näitavad asesõnad `see, `too kasutavad osas ainsuse vormidest tüve­kuju selle, tolle ning mitmuse vormides tüvevariante nee, noo ja nen, non. Osas ainsuse vormidest esineb neil paralleelselt pika ja lühikese tüvevariandiga vorme. Näiteks sõna `see vormistik:

ainsusmitmus
Nimetav`see`nee/d
Omastav selle nen/de
Osastav se/da`ne/id
Sisseütlev selle/sse ~ `se/sse nen/desse ~ `ne/isse
Seesütlev selle/s ~ `se/s nen/des ~ `ne/is
Seestütlev selle/st ~ `se/st nen/dest ~ `ne/ist
Alaleütlev selle/le nen/dele ~ `ne/ile
Alalütlev selle/l ~ `se/l nen/del ~ `ne/il
Alaltütlev selle/lt ~ `se/lt nen/delt ~ `ne/ilt
Saav selle/ks ~ `se/ks nen/deks ~`ne/iks
Rajav selle/ni nen/deni
Olev selle/na nen/dena
Ilmaütlev selle/ta nen/deta
Kaasaütlev selle/ga ~ `see/ga nen/dega

Küsivad-siduvad asesõnad `kes, `mis kasutavad enamikus vormidest tüvekuju kelle, mille. Paaris ainsuse kohakäändes esineb neil lühema tüve­variandiga paralleelvorm. Nimetavas ja osastavas käändes puudub neil mitmuse vorm. Teistes käänetes on mitmuse vorm olemas, kuid seda võib peaaegu alati asendada ka ainsuse vorm. Näiteks sõna `kes vormistik:

ainsusmitmus
Nimetav`kes
Omastav kellekelle/de
Osastav ke/da
Sisseütlev kelle/ssekelle/desse
Seesütlev kelle/skelle/des
Seestütlev kelle/stkelle/dest
Alaleütelv kelle/lekelle/dele
Alalütlev kelle/l ~ `ke/lkelle/del
Alaltütlev kelle/ltkelle/delt
Saav kelle/kskelle/deks
Rajav kelle/nikelle/deni
Olev kelle/nakelle/dena
Ilmaütlev kelle/takelle/deta
Kaasaütlev kelle/gakelle/dega

Sama moodi muutuvad ka umbmäärased asesõnad `keegi, `miski, kusjuures rõhuliide gi/ki jääb alati sõnavormi lõppu: `keegi : kellegi : kedagi : kellessegi jne, mitte *kellegisse, *kellegile jne.

Isikulised asesõnad mina, sina alluvad ainsuses lõpumuutusele a → u. Osas ainsuse vormidest esinevad lühikese tüvevariandiga paralleel­vormid. Mitmuses kasutatakse tüvekuju meie, teie; osas vormidest kasu­tatakse lühemat tüvevarianti me, te kas ainuvõimalikult või paralleel­vormis. Näiteks asesõna mina vormistik:

ainsusmitmus
Nimetav mina ~ `ma meie ~ `me
Omastav minu ~ `mu meie ~ `me
Osastav`min/d`me/id
Sisseütlev minu/sse ~` mu/sse`me/isse
Seesütlev minu/s ~ `mu/s`me/is
Seestütlev minu/st ~ `mu/st`me/ist
Alaleütlev minu/le ~ `mu/lle`me/ile
Alalütlev minu/l ~ `mu/l`me/il
Alaltütlev minu/lt ~ `mu/lt`me/ilt
Saav minu/ks meie/ks ~ `me/iks
Rajav minu/ni meie/ni
Olev minu/na meie/na
Ilmaütlev minu/ta meie/ta
Kaasaütlev minu/ga ~ `mu/ga meie/ga

Isikuline asesõna tema kasutab mitmes ainsuse vormis paralleelselt lühikest tüvevarianti ta, ainsuse osastav on aga hoopis erandlik. Mit­muses on sel asesõnal mitu tüvekuju, kusjuures alates omastavast käändest kattuvad vormid asesõna see mitmuse vormidega.

ainsusmitmus
Nimetavtema ~ `ta nema/d ~ `na/d
Omastavtema ~ `ta nen/de
Osastavte/da`ne/id
Sisseütlevtema/sse ~ `ta/sse nen/desse ~ `ne/isse
Seesütlevtema/s ~ `ta/s nen/des ~ `ne/is
Seestütlevtema/st ~ `ta/st nen/dest ~ `ne/ist
Alaleütlevtema/le ~ `ta/lle nen/dele ~ `ne/ile
Alalütlevtema/l ~ `ta/l nen/del ~ `ne/il
Alaltütlevtema/lt ~ `ta/lt nen/delt ~ `ne/ilt
Saavtema/ks nen/deks ~ `ne/iks
Rajavtema/ni nen/deni
Olevtema/na nen/dena
Ilmaütlevtema/ta nen/deta
Kaasaütlevtema/ga ~ `ta/ga nen/dega

Määratlev asesõna ise kasutab kõigis vormides peale algvormi tüvekujusid enese, `enda. Tüvevariant enese käitub vormides nagu V käänd­konna sõnade muutetüvi (vrd soolase). Mitmuses esinevat tüve­varianti `endi võib käsitleda tüvekuju `enda mitmuse vormitüvena. Enamikus vormides on mõlemad tüvevariandid paralleelselt võimalikud. Nimetavas käändes mitmuse vorm puudub.

ainsusmitmus
Nimetavise
Omastavenese ~ `enda enes/te ~ `endi
Osastavennas/t ~ `en/d`endid
Sisseütlevenese/sse ~ `enda/sse enes/tesse ~ `endisse
Seesütlevenese/s ~ `enda/s enes/tes ~ `endis
Seestütlevenese/st ~ `enda/st enes/test ~ `endist
Alaleütlevenese/le ~ `enda/le enes/tele ~ `endile
Alalütlevenese/l ~ `enda/l enes/tel ~ `endil
Alaltütlevenese/lt ~ `enda/lt enes/telt ~ `endilt
Saavenese/ks ~ `enda/ks enes/teks ~ `endiks
Rajavenese/ni ~ `enda/ni enes/teni ~ `endini
Olevenese/na ~ `enda/na enes/tena ~ `endina
Ilmaütlevenese/ta ~ `enda/ta enes/teta ~ `endita
Kaasaütlevenese/ga ~ `enda/ga enes/tega ~ `endiga

Sama moodi muutuvad ka algvormita liitasesõnad iseenese, oma­enese.

Umbmäärane asesõna `kumbki muutub nagu küsiv-siduv asesõna `kumb VI käändkonna siil-tüübi järgi. Tähele tuleb panna, et rõhuliide ki/gi jääb alati sõnavormi lõppu: `kumb/ki : kumma/gi : `kumba/gi : kumma/ssegi : kumma/ski jne, kumma/dki : `kumba/degi : `kumbi/gi : `kumba/dessegi jne, mitte *`kumbagisse või *kummagisse jne.