Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID


Käändkonnad

ema–pesa-tüüp

ema–pesa-tüüpi (ÕS 3. tüüp) kuulub umbes 500 /2 I V/-sõna, mis ei lõpe e-ga, nagu loba, iha, tola, koma, maja, rabi, klubi, sodi, kivi, pori, kino, tobu, jahu. Sama tüübi järgi muutuvad ka elu-liitelised sõnad, nagu mõtiskelu, loetelu, oleskelu. Sõnad on tüve­vahelduseta.

Mitmuse osastav. Tüüp jaguneb kaheks olenevalt mitmuse osastava paralleelvormi olemasolust. Enamik selle tüübi sõnu kuulub ema-all­tüüpi, mis kasutab mitmuse osastavas ainult formatiivi sid, nt ema : ema/sid. pesa-alltüüpi kuuluvatel sõnadel on paralleelvorm, mis kasutab mitmuse vormitüve. Niisugune paralleelvorm on üldkasutatav umbes 30 a-lõpulisel sõnal ja paaril i-lõpulisel sõnal, nt pesa : pesa/sid ~ pesi, paha : paha/sid ~ pahu, keha : keha/sid ~ kehi, püha : püha/sid ~ pühi, kivi : kivi/sid ~ kive, huvi : huvi/sid ~ huve.

Vokaalmitmuse levik. Teistes käänetes peale osastava esineb ­vormitüve kasutav vokaalmitmus pesa-tüüpi sõnadest üksnes kind­lates püsiühendites, nagu munele (hakkama) jms (vt lähemalt M 70).

Lühike sisseütlev. Üksikute siia tüüpi kuuluvate omasõnade korral kasutatakse vormitüvelist lühikest sisseütlevat, nt udu : `uttu, pori : `porri, pesa : `pessa, maja : `majja. See vorm on kasutatav ka kõigist elu-liitelistest sõnadest, nt mõtiskelu : mõtis`kellu.

Ainsuse osastav. /2 I V/-võõrsõnadel ning pärisnimedel on kal­du­vus kasutada ainsuse osastava käände selgemaks eristamiseks formatiivi t, vrd seda dogi/t pro dogi, st muuta neid sõnu III käänd­konna analoogial. Niisugune kasutus on normipärane päris­nimede korral, nt Mari/t ~ Mari, Türi/t ~ Türi (vt M 161), samuti kümme­konna uuema laenu puhul, nt homo/t ~ homo, mini/t ~ mini. Normi­pärane on kahe­sugune ainsuse osastav ka vaegmuutelisest asesõnast iga (vt M 123).