Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILINE PARADIGMA


Vormidevahelised analoogiaseosed

Analoogiaseosed käändsõna paradigmas

Käändsõna põhivormideks on ainsuse nimetav, ainsuse omastav, ainsuse osastav, lühike ainsuse sisseütlev, mitmuse omastav ja mit­muse osastav. Nendest on ainsuse nimetav, ainsuse osastav ja lühike sisse­ütlev indi­viduaalsed vormid, mille analoogial teisi vorme moo­dustada ei saa. Ainsuse omastava, mitmuse omastava ja mitmuse osas­ta­va analoogial moodustatakse paradigma ülejäänud vormid. (Vt M 20.)

Ainsuse omastav on aluseks kõigile ainsuse käänetele alates sse-sisse­ütlevast ning mitmuse nimetavale: `jalg : jala → jala/sse, jala/s, jala/st, jala/le, jala/l, jala/lt, jala/ks, jala/ni, jala/na, jala/ta, jala/d; saabas : `saapa → `saapa/sse, `saapa/s, `saapa/st, `saapa/le, `saapa/l, `saapa/lt, `saapa/ks, `saapa/ni, `saapa/na, `saapa/ta, `saapa/ga, `saapa/d.

Mitmuse omastav on aluseks kõigile de-mitmuse vormidele (v.a mit­­muse nimetav): `jalg : `jalga/de → `jalga/desse, `jalga/des, `jalga/dest, `jalga/dele, `jalga/del, `jalga/delt, `jalga/deks, `jalga/deni, `jalga/dena, `jalga/deta, `jalga/dega; saabas : saabas/te → saa­bas/tes­se, saabas/tes, saabas/test, saabas/tele, saabas/tel, saabas/telt, saabas/teks, saabas/te­ni, saabas/tena, saabas/teta, saabas/tega.

Mitmuse osastav on aluseks kõigile vokaalmitmuse vormidele. Kui mitmuse osastavas on ainuvõimalikuks formatiiviks sid, siis sõnal vokaal­mitmus puudub, nt auto : auto/sid. Kui mitmuse osastavas on formatiiviks id, siis moodustatakse selle analoogial vokaalmitmuse vormid (hrl kuni saava käändeni): saabas : `saapa/id → `saapa/isse, `saapa/is, `saapa/ist, `saapa/ile, `saapa/il, `saapa/ilt, `saapa/iks.

Kui mitmuse osastavas on formatiiviks mitmusetüvi, on olukord kee­rulisem. Paljudel sõnadel on mitmusetüveline osastav kääne tege­likus keelekasutuses ainuke vokaalmitmuslik vorm ning ülejäänud mit­muse käändevormides kasutatakse de-mitmust, nt `siil : `siile, aga ainult `siili/des­se, `siili/des, `siili/dest jne (vt M 70). Üksikutes sõnatüüpides on mit­muse osastava analoogial moodustatav tüvemitmus siiski täiesti tavaline ka kõigis analoogiavormides. Kui sõna on astme­vahel­duseta, moodustatakse analoogiavormid mitmuse osastava käände järgi lihtsalt käändetunnuse lisamise teel: inimene : inimesi → inimesisse, inimesis, inimesist, inimesile, inimesiks. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb analoogiavormide moodustamiseks tavaliselt asendada tugev aste nõrgaga: õnne`lik : õnne`likke → õnnelikesse, õnnelikes, õnnelikest, õnnelikele, õnnelikel, õnnelikelt, õnnelikeks, õnnelikeni, õnnelikena, õnneliketa, õnnelikega. uus–küüs- ja käsi-tüüpi sõnades jääb aste samaks, kuid uus–küüs-tüübis on analoogiavormid välteteisenduslikud: `pars : `parsi → parsile (ronima), `küüs : `küüsi → küüsist (pääsema), käsi : käsi → käsil (olema).

    Ains nim → individuaalne

    Ains os → individuaalne

    Lüh sisse → individuaalne

    Ains om → ainsuse käänded alates sse-sisseütlevast ja mitmuse nimetav

    Mitm om → de-mitmuse vormid alates sisseütlevast

    Mitm os → vokaalmitmuse vormid (võib esineda teisendusi)

Loetletud põhivormide ja analoogiareeglite abil ei ole kirjeldatav reeglipäratute asesõnade vormistik (vt M 159).