Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA


Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), jõuvanker ‘mootorsõiduk’ (sks Kraftwagen), eeskuju (sks Vorbild), ajaviide (sks Zeitvertreib), peavaht (sks Hauptwache), punanurk (vn красный уголок), lööklane (vn ударник), teenistuja (vn служащий), kergetööstus (vn легкая промышленность), mustatööline (vn чернорабочий), tualettseep (vn туалетное мыло), taimenimed kogelejarohi (vn икотная трава), võtmehein (vn ключ-трава), katkujuur (sks Pestwurz). Heinrich Stahli 1637. aasta saksa-eesti sõnastiku rohketest tõlkelaenudest on nüüdiskeeles püsima jäänud sadakond, sh maavärisemine, vesivill, jumalakartlik (sks gottesfürchtig), sõrmkübar. Praegusaja näiteid on seebiooper (ingl soap opera) ehk seebikas, müügijuht (sm myyntipäällikkö), rahapesu (ingl money laundering, sm rahanpesu), varimajandus (vn теневая экономика, ingl shadow economy).

Tõlkelaenude hulgas on rohkesti fraseologisme, nt saksa keelest pärinevad jõusse astuma (in Kraft treten), korstnasse kirjutama (etwas in den Schornstein ~ in den Rauchfang schreiben), läbi lillede (aga saksa keeles ainsus durch die Blume). Mitmes keeles on tuntud ja meile tuleku teed raske määrata: juuksekarva otsas rippuma (vrd ingl hang by a single hair, sks einem Faden hängen, vn висеть на волоске ~ ниточке) ja vanakuradi tosin (vrd vn чертовая дюжина, sm pirun tusina, läti velna ducis, sks Teufelsdutzend).

Väga palju on tõlkelaene oskussõnavaras, kuigi harilikult on raske täpselt väita, kas tegemist ongi tõlkelaenuga või on eri keeltes lihtsalt samalt aluselt motiveeritud terminid, nt pooljuht (sm puolijohde, sks Halbleiter, vn полупроводник, ingl semiconductor, pr sémiconducteur), sisepõlemismootor, kaabeltelevisioon, kaugotsing, mikrolaineahi.

Rohkesti tõlkelaene tõi eesti oskussõnavarra J. V. Veski. Tema vahendatud on nt soojalembene bioloogias (kr thermophilos), hulktahukas matemaatikas (kr polyedron), käendus (vn порука) õigusteaduses, taandareng (sks Rückbildung) ja kaljukass (norra fjellfross) zooloogias, praegu eelistavad zooloogid sõna ahm).