Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA


Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

Siiani on kõne all olnud sõnakestade laenamine koos sama või muutunud tähendusega (pärislaenud), aga laenatakse ka tähendusi üksi. See laenuvõimalus on peidetum: võetakse emakeeles käibiv sõna, andes sellele teise keele eeskujul juurde uue tähenduse – laentähenduse. Tähenduslaenud on nt (filmi)täht (Ameerika ingl), kuumad uudised, rohelised ‘keskkonnakaitsjad’, sinisilmne ‘naiivne, kergeusklik’ (sm sõnal sinisilmäinen on see tähendus), areng ‘sündmus’, nt ajalehekeeles poliitilised arengud, päev lubab meeldivaid arenguid (ingl sõnal development on see tähendus, aga eesti keelele on laenust pigem kahju kui kasu). Niisama kahju on, et meil on ähmastumas täpne sõna täna. Talle on juurde laenatud tähendus ‘praegu’, sest vene sõnal сегодня ja inglise sõnal today on ka see tähendus.

Väga paljudel juhtudel võib täheldada, kuidas vana konkreetse tähendusega sõna on võõra eeskuju järgi uue, abstraktse tähenduse saanud. Seejuures polegi vajadust viidata ühele lähtekeelele: samalaadset väljendust võib kohata mitmes Euroopa keeles. Nt avada koosolek, äratada kahtlust, ajada asja, langeda kiusatusse või pattu, toetuda faktidele, raamat ilmub, jooksvad asjad, ümmargune summa, terav pilk, tippsaavutus, tipptase, teede- või telefonivõrk.