Eesti Keele Instituudi, varasema Keele ja Kirjanduse Instituudi (kuni 1993) keelekorraldajad on aastaid osalenud selles töös kas komisjoniliikmetena, oskussõnastike ja terministandardite autoritena, toimetajatena või retsensentidena. Instituudi teadlased on avaldanud terminoloogiatöö üldisi põhimõtteid tutvustavaid artikleid ja monograafia (Tiiu Erelt "Eesti oskuskeel" 1982), korraldanud terminoloogiakonverentse ja -seminare. Henn Saari kaitses 1982. a kandidaaditöö teemal "Eesti terminoloogiatöö põhimõtete analüüs".
Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määrusega nr 323 kinnitatud "Eesti kirjakeele normi kehtestamise korra" (RT I 1995, 79, 1349) p 2 lg 2 ütleb, et "oskussõnavara osas täiendavad kirjakeele normi terministandardid ja oskussõnastikud, mis on koostatud Eesti Keele Instituudis või terminoloogiakomisjonides kooskõlastatult Eesti Keele Instituudiga".
Selle aasta alguses loodi Eesti Keele Instituudi juurde Eesti Terminoloogia Keskus, mis tegeleb terminoloogiaalaste projektidega. Vastasutatud terminoloogiakeskus on veebruaris tegevuse lõpetanud Eesti Õiguskeelekeskuse järglane. |
Et oskussõnavara arendamine nõuab paljude asutuste ja asjatundjate ühist jõupingutust, oli Eesti Keele Instituut üks terminoloogiaühingu algatajaid. Eesti Keele Instituudi ja Eesti Õigustõlkekeskuse 16. märtsi 2000. a nõupidamise tulemusena otsustati luua Eesti Terminoloogia Ühing, mille asutav koosolek toimus 19. juunil 2001. |
