Sissejuhatus

Edward Hall'i (1976) kultuurierinevuste teooria põhineb kultuuri ja kommunikatsiooni tugeval seotusel. Kultuuris domineeriv suhtlemisviis on otseselt tingitud kultuuritüübist ehk täpsemalt öeldes sellest, kui suurt osatähtsust omab ühes või teises kultuuris sotsiaalne kontekst. Sotsiaalse konteksti all mõeldakse ühiskondlike ootuste võrku, mis suunab inimese käitumist.

On kultuure, kus suurem osa informatsioonist on kontekstis. Niisuguseid kultuure nimetab Hall tugeva kontekstiga kultuurideks (high-context cultures).

Teistes kultuurides kannab kontekst vähe informatsiooni. Neid kultuure nimetab Hall nõrga kontekstiga kultuurideks (low-context cultures).

Kommunikatsioonikäitumises järgitakse reeglit, et kõnes sisalduv informatsiooni hulk oleks kultuuritüübi jaoks optimaalne, välditakse informatsiooniga liialdamist - seda, mis on näha või teada, ei tarvitse sõnadega korrata.

Kuigi kommunikatsiooni eesmärk on mõlemas kultuuritüübis üks - muuta asjade kulgu oma soovile vastavaks, on erineva kontekstuaalsusega kultuurides selle saavutamise võtted erinevad.

Tugeva kontekstiga kultuurides, kus käitumine on rohkem määratud rolli ja sotsiaalsete ootustega, on sellest erineva käitumise saavutamiseks tarvis adressaati motiveerida tavapärasest erinevale käitumisele. Sellises kultuuris on rääkimine nagu kunst: rõhutakse emotsionaalsetele väärtustele. Ka kuulaja ootab emotsionaalset sõnumit, veenmist. Sõnumi interpretatsioonivabadus on suur, nauditakse nii rääkimist kui ka kuulamist. Kõnelejalt oodatakse rahulikku pikemat juttu, mida vestluspartneril ei ole tavaks katkestada. Kõnevoorud kujutavad endast lõpetatud terviklikke mõtteavaldusi. Informatsiooni peilivaid küsimusi reeglina ei esitata, küsimused on üldisemad, filosoofilisemat laadi. Tugeva kontekstiga kultuurides on vestluse põhireegel Ära sega, las ta räägib!

Nõrga kontekstiga kultuurides kasutatakse kommunikatsioonieesmärgi saavutamiseks adressaadile võimaluste teadvustamist, andes talle piisavalt informatsiooni selleks, et ta ise võtaks vastu soovitud otsuse. Suurem rõhk on ratsionaalsel informatsioonil ja vähem tähtis on sotsiaalne õigustatus. Emotsionaalne laeng saavutatakse üllatustega, uue informatsiooniga. Mida rohkem on üllatavaid pöördeid, seda suurem on emotsionaalne laeng. Emotsioonide tekitamiseks peab informatsiooni liikumine olema tempokas, mille tõttu kõne on kiire.

Kuulaja peilib kõnest uut informatsiooni, ning kuna on tähtis, et see oleks õige, parandab kuulaja vead täpsustavate või konkretiseerivate küsimustega. Küsides aitab kuulaja kaasa vestluse kiirele sirgjoonelisele edenemisele. Erinevaid interpretatsioone üritatakse vältida. Kõneleja ülesanne on üheselt selgeks teha, mida ta öeldu all mõtleb. Asu asja juurde! Räägi, mida sa selle all mõtled! Ära keeruta! on nõrga kontekstiga kultuurides vestluse põhireeglid (vt ka Gudykunst 1988, lk 44).

Tugeva kontekstiga kommunikatsioon

Nõrga kontekstiga kommunikatsioon

Kultuuridevahelises suhtlemises on probleem aru saada, missugusesse kultuuritüüpi vestleja kuulub ning missuguseid kõnekäitumisnorme ta järgib. Võõrkeeles vesteldes kasutab rääkija sageli omas kultuuris aktsepteeritavat kõnekäitumist ning kui see on vestluspartneri omast erinev, siis erinevust ei peeta mitte keeleveaks, vaid rääkija personaalseks puuduseks. Kõnekäitumist tõlgendatakse oma kultuurinormide põhjal (Tiittula 1993).

Samuti toimitakse inimeste hindamisel ka ühe kultuuri piires. Kuna igas kultuuris leidub inimesi, kelle kõnekäitumine erineb domineerivast, siis teistsuguse käitumisega inimest peetakse kas kasvatamatuks või siis lihtsalt rumalaks (vt ka Rusanen 1993). Vääritimõistmine väheneb, kui osatakse näha kultuuri ja kõnekäitumise seoseid.

Kultuuris domineerivale kommunikatsioonikäitumisele tuginedes on uurijad määratlenud mitmete kultuuride paiga tugeva-nõrga konteksti kontiinuumis (joonis 1). Neist tugeva konteksti lõpusuunda jäävad Kreeka, Hispaania, Prantsuse ja enamik Aasia kultuure ning nõrga konteksti lõpusuunda USA, Saksa, Skandinaavia ja ┼áveitsi kultuurid (vt Gudykunst 1988, Hall & Hall 1990, Victor 1992).

JOONIS 1. Tugeva-nõrga konteksti kontiinuumi lõpusuundadesse paigutuvad kultuurid.

 

.