Uuritav kõnematerjal on lindistatud raadio otsesaadetest (Eesti Raadio, Raadio 2, Kuku raadio, Yleisradio ja Radiomafia), mille külalisteks olid Eesti ja Soome avaliku elu tegelased (ajakirjanikud, poliitikud, kultuuriinimesed jne) ja eksperdid. Analüüsiti kümmet eesti ja kümmet soome dialoogikatket (vt Tekstid). Kestust mõõdeti järgmistel dialoogikomponentidel.

• a - saatejuhi kõnevoor ilma kõnevoorusiseste korraga rääkimisteta ((s)ab) ja kõnevoorusiseste pausideta ((s)p).
• b - intervjueeritava (mõnel juhul ka teise saatejuhi) kõnevoor ilma kõnevoorusiseste korraga rääkimisteta ((s)ab) ja kõnevoorusiseste pausideta ((s)p).
• (s)ab - korraga rääkimine, mis ei vii kõnevooru vahetamisele (n-ö kõnevoorusisene korraga rääkimine).
• (l)ab - korraga rääkimine, mis viib kõnevooru vahetamisele (n-ö kõnevooru lõpetav korraga rääkimine).
• (s)p - paus, mis ei vii kõnevooru vahetamisele (n-ö kõnevoorusisene paus).

Märkus. Mõõdetud on ainult neid kõnevoorusiseseid pause, kus kõneleja näib ootavat kõnevooru ülevõtmist, ent jätkab, kui seda ei toimu. Arvestamata on jäetud kõik muud kõnes esinevad pausid, nagu näiteks hingetõmbepausid lausungi keskel, pausid enne millegi rõhutamist jne.

• (l)p - paus, mis viib kõnevooru vahetamisele (n-ö kõnevooru lõpetav paus).

Töös mõõdeti kõikide nimetatud dialoogikomponentide kestused sekundites, loendati nende komponentide esinemissagedus ning arvutati keskmised kestused (keskm), protsent kogukestusest ja esinemissagedus minutis. Tulemused on esitatud tabelites 1 ja 2 ning joonistel 2, 3a, 3b, 4a, 4b, 5, 6a, 6b.

TABEL 1. Eesti ja soome dialoogikomponentide karakteristikud.

TABEL 2. Eesti ja soome dialoogikomponentide esinemissagedus minutis ning esinemissageduse protsent dialoogikomponentide koguarvust minutis.

Uuritud materjali põhjal on eestlaste kõnevoorud soomlaste omast kaks korda lühemad, samuti on lühemad eestlaste pausid. Korraga räägivad eestlased soomlastest pikemalt (vt tabel 1, joonised 2 , 3a ja 3b).

Kui vaadelda dialoogikomponentide esinemissagedust minutis (tabel 2, joonised 5 ja 6a ja 6b), siis siin on eestlaste kõneminut soomlaste omast kirevam: minutis vahetatakse kõnevooru keskmiselt 7 korda, lisaks sellele esineb korraga rääkimist ja pause. Soomlastel vahetub kõnevoor minutis keskmiselt 3,5 korda, lisaks sellele iseloomustavad soomlaste dialoogiminutit kõnevooru lõpupausid. Korraga rääkimist tuleb soome dialoogis ette haruharva - paar korda viieminutilises jutus. Kõik eespool nimetatu viitab eesti ja soome dialoogide märkimisväärselt erinevale ülesehitusele ning erinevale ajakasutusele selles.  

.