b: Ma olen alati tahtnud olla parem, kui ma olen. (1.430)

(l)p: (1.870)

a: See on küll niivõrd loomulik. (1.724)

b: Nojah, aga noh, mõni inimene võibolla ei taha olla parem, kui ta on. Mõni ütleb, et ma olen niisugune nagu ma olen, palun, võta mind sellisena, nagu ma olen. Jaa. Ta ei kavatsegi midagi teha selleks, et ennast muuta kasvõi selleks, et olla teise inimese vastu viisakam, eks ole. Tema on nii nagu tema on. Nüüd teised võtku teda, jumala eest, tead, (16.745)

(s)p: (1.467)

b: põlvili! (0.623)

(l)p: (1.137)

a: Kui pikaks ajaks te oma eluplaane teete, kas... mmm (3.118)

b: Ma ütlesin teile, et ma ei tee plaane. (1.614)

(l)p: (0.293)

a: No, vähemalt, (0.793)

(l)ab: miks te siis märkmikku peate, midagi te sinna üles... /Ah soo, suveni. (2.857)

b: Ei, ei, ei, märkmikku pean ma lihtsalt selleks, et meeles pidada, mis ma olen teinud. (2.531)

(l)p: (0.550)

a: Tagantjärele? (0.550)

b: Jah, loomulikult. (0.514)

a: Mitte ette? (0.605)

b: Ei. (0.333)

(l)p: (0.547)

a: Mitte nii, et te kirjutate kuuendale juunile, et selleks ajaks peab olema... mul olemas see ja see asi, (6.016)

(l)ab: ma /Peab olema (0.477)

b: külvatud need ja need asjad? Ei! Seda võiks teha, ma võin proovida. (3.722)

(l)p: (2.128)

a: Ainult tagantjärele? (0.880)

(l)p: (0.881)

b: Ei noh, samal päeval. Ma märgin, mis ma olen teinud või siis. Või ette loomulikult, kui teie minuga kohtumise määrate, siis ma kirjutan kalendrisse, et vot sel kuupäeval sel kellaajal T. K., seal kohal, kohtumine. Ja siis ma katsun täpne olla. (15.478)

(l)p: (1.247)

a: Te ütlesite, et teil ei ole oma elu suhtes enam mingeid illusioone, et vaatate, mis iga päev lihtsalt ette toob ja elate need teile antud päevad lõpuni. Võib seda võtta tõesti tõsiselt? (14.819)

(l)p: (1.760)

(s)ab: Jah./ Teie, (0.697)

a: mina lugesin sellest teie vastusest välja, et "Ma ei taha elult enam midagi!" Kas see on tõesti nii ? (4.145)

(l)p: (0.587)

b: Noh, paistab, et on, sest mida sellelt elult siis ikka soovida. Mida mul veel soovida siis on? Tähendab see, kui ma hommikul tõusen ja kui ma krips-kraps tõusen ja, ja, ja väljaminekuks ennast pesen ja korda sean ja kohvi joon ja tunnen, ja raadio mängib, ja ma tunnen, et ma olen õnnelik ja ma tunnen, et ma ei ole rauk, et ma võin rõõmsa näoga minna majast välja ja võin igale inimesele tänaval vaadata hea näoga otsa ja ma saan kogu aeg vastu, niisuguseid toredaid nägusid. Mõned inimesed, ma näen, kui ma vaatan inimesele heatahtlikult otsa, siis ta on samasugune. Ja mulle aitab sellest, kui ma näen häid inimesi, ma lähen teatrisse, kõik on tore. See on suur õnn. (25.829) 

.