Eesti Keele Instituut

EKI tarkvara


SÕNALOENDID


lemmad

lemmad2013


vormid

soned2013
soned2013 1000 sagedasemat


estonian.vtd



silbibaas.xls



silbitus.dic

SÕNALOENDID

lemmad.txt

Loend on koostatud sõnastike alusel (kaasa arvatud ÕS 1999) ja sisaldab u 100 000 sõna. Sisse on juhtunud ka üksikuid kaheldavaid algvorme (eveeni, algvorm muutumatu omadussõna tähenduses), fraase (ex officio) jm.
eveen
eveeni
evengi
evenk
eventuaalne
evidentne
evidentsus
evima
evitama
evituma
evitus
evitusaeg
evituskulud
evolutsioneeruma
evolutsionism
evolutsioon
evolutsiooniline
evolutsiooniteooria
ex libris
ex officio
exclusive
exlibris

vormid.txt

Loend on koostatud korpuse alusel ja sisaldab u 200 000 vormi. Statistika ja ühtlustamise huvides on kõik vormid teisendatud väiketähelisele kujule, mistõttu osad akronüümid ja pärisnimed (ew, aapo) on raskesti äratuntavad. Sõnaühendeid pole. Liitsõnades on liitsõnapiirid märgitud püstkriipsuga (evolutsiooni|teooriale, abi|elu|mees).
evk
evo
evolutsioon
evolutsiooni
evolutsioonilisi
evolutsiooni|teooriale
evs
evtv
ew
eweco
ewecole
ewecolt
ewerest
ewf
ewing
ex
excange

estonian.vtd

Kordab vormide loendit Autospelli vormingus.

ispell/aspell

silbibaas.xls

Tüvevariantide silbibaas

Lähtematerjal: Väikese vormisõnastiku muutuvate sõnade (noomeni ja verbi) tüvevariandid silbitatud kujul.

Transkriptsioon:

  • tähistatud on 3. välde ' ja ebaregulaarne rõhk ` (vastava silbi esimese vokaali ees)
  • näites on tähistatud morfoloogiline rõhk nõrgaastmelise tüve järgsilbis, kust tugeva astme välde on kadunud (nt a-m.öö-bi (nõrk aste), vrd a-m'öö-bi (tugev aste))
  • klusiilid on topeldatud, sest foneetiline silbipiir läheb kahe klusiili vahelt (nt alpaka = alp-p`ak-ka, amuleti = a-mu-l.et-ti)

Exeli veerud:

A
silbi järjekorranumber tüve algusest
B
tüve silpide arv
C
silbi järjekorranumber tüve lõpust
D
välde: 0 vältemärgita, 1 vältemärgiga
E
rõhk: 0 rõhumärgita, 1 rõhumärgiga
F
aste: T / T? tugev aste, N / N? / ? nõrk aste, G geminaatillatiivi tüvi, 0 astmevahelduseta
G
silp: - silbi lõpp, # tüve lõpp
H
silbi sisehäälikute muster (vt häälikuklassid)
I
kogu silbi muster (vt häälikuklassid)
J
esinemus
K
näide (esimene vastava struktuuriga silpi sisaldav tüvi)

Häälikuklassid:

C
g b d k p t l m n r s h f š v j z ž c q w
W
a e i o u õ ä ö ü y
G
g b d
K
k p t
L
l m n r
S
s h
F
f š
J
v j
Z
z ž
X
c q w x
!WW
lühike vokaal

silbitus.dic

Tekstikorpuse silbibaas

aa
aa-be
aa-bel
aa-be-li
aa-be-lil
aa-bits
aa-bit-sa
aa-bit-sa+tõ-de
aa-bit-sa+tõ-de-sid

Lähtematerjal: EKI tekstikorpuse sõnavormid (aastast 2000), iga sõne ühekordselt (ilma sagedusandmeteta).

Tähised:

-
silbipiir
?
kõikuv silbipiir (võib häälduda eelmise silbiga kokku)
+
liitsõnapiir

Silbitusvigu võib esineda võõrapärastes sõnades: muukeelsed sõnad, nimed (ja nende tuletised), lühendid, trükivead jms.


Programme puudutavad küsimused: tarkvara@eki.ee