Wastne Testament 1686

Tartukeelne Wastne Testament (Riia 1686) on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Raamatu väljaandmine kuulub Liivimaa kindralsuperintendendi Johann Fischeri 1680. aastate mastaapsesse tõlkeprojekti, mille tulemusena anti välja ka lätikeelne täispiibel ning tehti jõulisi pingutusi piibli tõlkimisel põhjaeesti keelde, ehkki põhjaeestikeelne tõlge 17. sajandil trükiversioonini ei jõudnud. Tartukeelne Wastne Testament sai valmis lätikeelse sõsartõlkega enam-vähem samaaegselt (lätikeelne Uus Testament ilmus 1685) ning on välimuselt ja vormistuselt sellega väga sarnane. Mõlema tiitellehel on kasutatud ühesuguseid kujunduslikke elemente ja vormistust ning ka raamatu saatesõna on läti ja eesti keeles peaaegu sõna-sõnalt sama.

Tartukeelse tõlke tegelikust saamisloost ei ole aga kuigi palju teada. Traditsiooniliselt peetakse selle peamisteks tõlkijateks eesti kirjakeele arendamisel olulist rolli mänginud Kambja pastorit Andreas Virginiust ja tema poega (hilisemat Puhja ja Otepää pastorit) Adrian Virginiust. Kumma osa tõlkimisel oli suurem, selle üle on avaldatud erinevaid arvamusi. Adrian Virginiuse autobiograafia andmetel oli tema isal Andreas Virginiusel juba enne 1683. aastat terve Uus Testament tõlgitud (Curriculum Vitae 119). J. Fischeri sekretäri arvedokumentidest selgub, et teksti toimetamise faasis oli kõige suurema töö tegija Adrian Virginius, kes luges hiljem ka trükipoognate korrektuuri (Aarma 1995: 36-37, vrd ka Põlvee 2000: 283-284). Selle põhjal võib oletada, et põhiline tõlkija oli ikkagi Andreas Virginius ning Adrian oli Uue Testamendi lõunaeestikeelse väljaande juures eeskätt toimetaja ja korrektor. Keeleliselt peetakse Wastset Testamenti oma ajas oluliseks saavutuseks (Peebo 2001: 43). Võrreldes kaasaegsete Eestimaa konsistooriumi egiidi all valminud põhjaeestikeelsete Uue Testamendi tõlkekäsikirjade keelega on Wastse Testamendi keel tunduvalt ladusam ja vähem saksamõjuline. Senine tõlkeanalüüs on lubanud väita, et tõlke lähtetekstina on kasutatud nii M. Lutheri tõlget kui kreeka originaali (Roosimaa 2003).
 

  • Aarma 1995 = Liivi Aarma, Tsensuur ja kirjasõna Eestis 16.-17. sajandil. Uurimusi tsensuurist. Koostanud Piret Lotman, Acta Bibliothecae nationalis Estoniae / Eesti Rahvusraamatukogu toimetised IV. Tallinn, lk. 7-66.
  • Curriculum vitae = Curriculum vitae Adriani Verginii Pastoris in Odenpee descriptum Dörpati ao. 1706. 9. Apr. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's. Neunter Band, Riga 1860, lk. 118-125.
  • Peebo 2001 = Jaak Peebo, Wastse Testamendi lugu. Eesti Keele Sihtasutus.
  • Põldvee 2000 = Raimo Raag, Aivar Põldvee, Toomas Pauli "Eesti piiblitõlke ajalugu" (1999= kriitikute pilgu läbi. - Keel ja Kirjandus 4, 274-288.
  • Roosimaa 2003 = Peeter Roosimaa, "Wastne Testament" das erste estnischsprachige Neue Testament. Die Bedeutung der Religion für Gesellschaften in Vergangenheit und Gegenwart: Akten des Fünften Gemeinsamen Symposiums der Evangelisch-Theologischen Fakultät der Universität Tartu, der Estnischen Studiengesellschaft für Morgenlandkunde und der Deutschen Religionsgeschichtlichen Studiengeselleschft am 2. une 3. November 2001 zu Tartu/Estland. (Forschungen zur Anthropologie und Religionsgeschichte. Band 36). Münster: Ugarit Verlag, lk. 171-185.
  • Roosimaa 2004 = Peeter Roosimaa, Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.