Vaata piiblitekste


   

Essi[menne] Mose Ramat.

Kum̃as a[r]watakse ülles, Ilma Algmissest Kaks-Tuhhat, Kolm Sadda ja Kümme Astaiga, Joseppi Surma saadik.

• 1. Pätük.
• 2. Pä-tük.
• 3. Pä-tük.
• 4. Pä-tük.
• 6. Pätük.
• 7. Pä-tük.
• 8. Pä-tük.
• 9. Pä-tük.
• 10. Pä-tük.
• 11. Pä-tük.
• 12. Pä-tük.
• 13. Pätük.
• 14. Pätük.
• 15. Pä-tük.
• 16. Pä-tük.
• 17. Pätük.
• 18. Pä-tük.
• 19. Pätük.
• 20. Pätük.
• 21. Pätük.
• 22. Pätük.
• 23. Pätük.
• 24. Pätük.
• 25. Pätük.
• 26. Pätük.
• 27. Pätük.
• 28. Pätük.
• 29. Pätük.
• 30. Pätük.
• 31. Pätük.
• 32. Pätük.
• 33. Pätük.
• 34. Pätük.
• 35. Pätük.
• 36. Pätük.
• 37. Pätük.
• 38. Pätük.
• 39. Pätük.
• 40. Pätük.
• 41. Pätük.
• 42. Pätük.
• 43. Pätük.
• 44. Pätük.
• 45. Pätük.
• 46. Pätük.
• 47. Pätük.
• 48. Pätük.
• 49. Pätük.
• 50. Pätük.

1. Pätük.

   koggone Ilma nink keige lodut Assijade algminne, kue Päiwa wahhe sees lodut.

 1. Algmises loi Jummal Taiwast nink Maad.
 2. N[in]k Maa oli harrimata nink tühhi, nink Pimme oli [sügga]wusse pääl. nink Jummala Waim likus Wee pääl.
 3. [Nin]k Jummal üttel: Sago Walge, nink Walge sai.
 4. [Nink] Jummal näggi Walget hää olewa, siis lahhutis Jummal Walgust Pimedussest ärrä.
 5. Nink Jummal kutsus Walgust Päiwäks, nink Pimedust Ööks; Siis sai Öhtust nink hommigust essimenne Päiw.
 6. Nink Jummal üttel: üks lahotus sago Wette wahel, nink [la]hutago Wet Weest ärra.
 7. Nink Jummal teggi sedda lahutust, ja teggi wahet W[ee w]ahel, kumb lahotusse all, nink se wee wahel, kumb [lahotu]sse pääl oli, ja se sündis ninda.
 8. Nink Jummal kutsus sedda lahotust Taiwaks; Siis sai [Öhtust] nink hommigust töine Päiw.
 9. Nink Jummal üttel: Wessi Taiwa all koggoge ennast [... Pai]ka, et kuiw näük[s,] nink se sündis ninda.
 10. Nink Jummal kutsus se kuiwa Maaks, nink w[...] tämma Meereks; nink Jummal näggi sed[da hää olewa.]
 11. Nink Jummal üttel: Maa aiago ülles h[allias....] Seemend teep, Suggulikko Puid, kumb [om]a Suggu perra, nink kumbit [...]een[...] nink ninda sündis.
 12. Nink Maa kaswat [...] nink Rohto, kum[b See]mend teggi, üks iggalik oma Suggu pärra, nink Pui[d,] kummat wilja kandsit oma Suggu pärra, nink Jumm[al] näggi sedda hää olewa.
 13. Siis sai Öhtust nink hommigust kolmas Päiw.
 14. Nink Jummal üttel: Sago Walgusset Taiwa lahotusse[...] Päiwa nink Öö wahhel wahhet teggema, nink andma Tähhet, säetus Ajas, Päiwis nink Astajs.
 15. Nink nämat olgo Walguseks Taiwa kinnitusses, Maa p[äle] paistma, nink ninda sündis.
 16. Nink Jummal teggi kaks suurt Walgust, surembat Wa[l]gust Päiwa wallitsema, nink wähhembat Walgust Ööd w[al]litsema, nink kaas Tähhet.
 17. Nink Jummal pani neid Taiwa kinnitusse, Maa päl[e] paistma.
 18. Nink Päiwa ja Ööd Wallitsema, nink wahhet teggem[a] Walgusse nink Pimmedusse wahhel: Nink Jummal näggi sedda hää olewa.
 19. Siis sai Öhtust nink hommigust Neljas Päiw.
 20. Nink Jummal üttel: Wessi likotago ennast, nink and[ko wä]lja ellawid lojusid, nink linnut, kummat Taiwa ki[nnitu]sse all ländwat.
 21. [N]ink Jummal loi suuri Meere-kallo, nink keige sug[gus]id Ellajid, kummat ellawat nink likkwat, nink We[...]ut, üks iggalik oma suggu pärra, nink keikes [...] [...]alisset linnut oma suggu pärra, nink Jum[mal näggi sedda] hää olewa.
 22. Nink Jum]mal Önnist neid nink üttel: Olge Sugg[ulikkud nink Soe]tage hend, nink täutge Wet Meeres [......?] Maa pääl.
 23. Siis sai Öhtust nink] hommigust Wies Päiw.
 24. Nink Jummal üttel: Maa togo ette ellawid lojusid, üks iggalik nende suggu pärra; Tepraid nink Maddosid nink lojusid Maa pääl, iggalik oma suggu pärra: nink se sündis ninda.
 25. Nink Jummal teggi neid lojusid Maa pääl, ühhe iggaliko oma suggu pärra, nink Tepraid nende suggu pärra, nink keiksuggu Maddosid Maa pääl, nende suggu pärra; nink Jummal näggi, et se hää oli.
 26. Nink Jummal üttel: Tehkem Innimessi, üks näggo, mes meije sarnanne oleks, et nämat wallitsewat ülle kalade Meeres, nink ülle linnude Taiwa all, nink ülle Tepraste, nink ülle keige Maa, nink ülle keik Maddot, kummat Maa pääl romawat.
 27. Nink Jummal loi Innimest omaks Palleks, Jummala Palleks loi täma tädda, nink täma loi neid ühhe Issasse nink ühhe Emmasse.
 28. Nink Jummal önnist neid nink üttel nende wasta: Olge Suggulikkud nink Soetage hend, nink täutge Maad, nink tehke sedda heneselle alaheitlikuks; Nink wallitsege ülle kalade Meeres, nink ülle linnude Taiwa all, nink ülle keik lojuset, kummat Maa pääl Romawat.
 29. Nink Jummal üttel: Waatge siin, mina olen teile andnut keikesuggust Rohto, kummas oma Seeme on keike Maa pääl, nink keikesuggu Wiljaliset Puud, kumbis wilja suggu on, teije toituseks.
 30. Nink keikille lojustelle Maa pääl, ja keikille linnudelle Taiwa all, nink keikille Maddodelle, kummat ellawat Maa pääl, olen mina keiksuggu haljast Rohto Söökiks andnut; nink se sündis ninda.
 31. Nink Jummal waatis keik[e] sedda, mes täma oli tehnut, nink waata, se oli wägga hää. Siis sai Öhtust nink hommikust kuuwes Päiw.

2. Pä-tük.

   Pühha Päiwa pühhitsemisest, Innimesse olemisse tükkist, Paratisi Aijast, Jummala käskust nink Abbi-Ello Seisussest.

 1. Ninda löppetetti Taiwa nink Maa lominne, keike täma Wäega.
 2. Nink ninda täitis Jummal Seitsmennel Päiwal oma Tööd[,] mes täma oli tehnut. Nink hingas Seitsmennel Päiwal ke[i]kest omast Tööst, mes täma teggi.
 3. Nink Önnist Seitsemat Päiwa, nink pühitsis sedda, seperr[ast] et täma selsammal Päiwal oli hinganut, keikest omast Töö[st,] kummat Jummal loi nink teggi.
 4. Ninda on Taiwas nink Maa saanut, kui neid lodi, sel Ajal kui Issand Jummal Taiwast nink Maad teggi.
 5. Nink keiksuggu Puud, Wälja pääl, kummat enne ei olnut Maa pääl, nink keiksuggu Rohto Wälja pääl, mes enne ei olnut kaswanut. Sest Jummal se Issand es ole weel mitte lasknut Wihma sadada Maa pääle, nink ühtekid Innime[st] ei olnut Maad harrimas.
 6. Agga üks Uddu taus Maast üles, nink kastis keike Maa.
 7. Nink Jummal se Issand teggi Innimest Mulda tükkist, ni[nk] puhus ellawat hinge täma Nännase, nink ninda sai Innim[en]ne ellawad hinge.
 8. Nink Jummal se Issand istutis ühhe Aija, Edenisse, hommigut wasta, nink pani sedda Innimest sinna sisse, kumma täma oli tehnut.
 9. Nink Jummal Issand kaswatis ülles Maast keikesuggusit P[uid] Illusat nähha nink hääd süja, nink Ello-Puud keskelle Aija s[isse,] nink hää ja kurja-Tundmisse Puud.
 10. Nink Edenist läks Wälja üks jooksija Jöggi, sedda A[...] kastma, nink jaggas hend säält sam̃ast neljaks Pää-Jöe[ks]
 11. Essimenne oli Pison, se joksep ümber koggone Hewila-Ma, kummas kulda löietakse.
 12. Nink sesamma Maa kuld on kallis; sääl on kahs Bedellion, nink se kallis kiwi Oniks.
 13. Töine Jögi kutsuti Gihon, se joksep ümber koggone Mora Maa.
 14. Kolmanda Jöe nimmi oli Hidekel, se joks Assüria ees. Se neljas Jöggi on Prat.
 15. Nink Jummal se Issand wottis Innimest, nink pani tädda Edeni Aida, et tämma tädda harris nink hoijas.
 16. Nink Jummal Issand käskis Innimest nink üttel: keikist Puist Aijas, peat sina sööma.
 17. Agga hää nink kurja Tundmisse-Puust, ei pea sina mitte sööma, sest kummal Päiwal sina sest sööt, saat sina Surma Surema.
 18. Nink Jummal Issand üttel: Se ei ole mitte hää, et Innimenne üksinda on, mina tahhan tämalle ühhe Abbi tehha, kumb täma ümber olgo.
 19. Sest kui Jummal se Issand Maast oli tehnut keikesuggu lojuset Wälja pääl, nink keik linnut Taiwa all, nink wiis neid Innimesse ette, et täma Näks, kuidas täma neid Nimmitaks: Nink ninda kui Innimenne keiksuggu Elawa lojuset saks Nimmitama, se piddi nende Nimmi olema.
 20. Nink Innimenne andis ühhele iggalikkulle Ellajalle, nink linnulle Taiwa all, nink keikille lojustelle Wälja pääl, oma Nimme, agga Innimesselle ei löitu ühtekit Abbi, ke täma ümber olleks olnut.
 21. Siis laskis Jummal se Issand süggawa unne Innimesse päle saddada, nink täm̃a uinus maggama; Nink wottis ühhe täm̃a külg-luist, nink sulg se Asseme kinni lihhaga.
 22. Nink Jummal se Issand teggi Naise sest külg-luust, kum̃a täm̃a Innimessest wottis, nink wiis tädda Innimesse jure.
 23. Siis üttel Innimenne: Se on jo lu miño luust, nink lihha miño lihhast, tädda peap Mehhe-Naiseks kutsutama, sepärrast, et täm̃a Mehhest on wotetut.
 24. Seperrast saap mees om̃a Issa nink Ema mahha jätma, nink om̃a Naise jure jäma, nink näm̃at saawat ollema üks lihha.
 25. Nink näm̃at ollit mölembat alaste, Innimenne nink täm̃a Naine, nink ei häbbendanut mitte.

3. Pä-tük.

   Innimeste Pattu-langemisest, Nuhtlusest, nink Kristusse Towotussest.

 1. Nink Maddo olli Kawalamb, kui keik lojusest Wälja pääl[,] kum̃at Jummal se Issand olli tehnut, nink üttel Naise wasta: Ja, kas piddi Jummal ütlema, teije ei pea mitte sööma keikist Puist Aijast.
 2. Siis üttel Naine Maddo wasta: Meije sööme nende Puije Wi[l]jast Aijas.
 3. Agga se Puu Wiljast keskel Aija sees, on Jummal üttelnut[:] Ärge sööge sest mitte, nink ärge putke sedda mitte, et teije ei Surre ärra.
 4. Siis üttel Maddo Naise wasta: Teije ei saa mitte Surma Surrema.
 5. Waid Jummal teap, et kummal Päiwal teije sest sööte, sis awatakse teije Silmat ülles, nink saate ollema otse kui Jummal, nink täädma hääd nink kurja.
 6. Nink Naine Waatis pälle, et sest Puust hää olli süwwa, nink Ilus nähha, üks himmolik Puu, sest et täm̃a tarkaks teggi, nink wottis tämma Wiljast, nink söi, ja andis ommalle Mehhelle kaas sest, nink täm̃a söi.
 7. Siis awati nende mollembadde Silmat ülles, nink näggi[t,] et näm̃at Alaste ollit, nink wäändsit kokko Wiigi lehte, nin[k] teggiwat henneselle Pöllet.
 8. Nink näm̃at kuulit Jummala se Issanda hääld, ke Aijas käjs, kui Päiw olli willuks läänut, Nink Adam peetis hend ärra oma Naisega, Jummala se Issanda Palge eest, Puije segga Aijas.
 9. Nink Jummal Issand kutsus Adamit nink üttel täm̃a wasta: kus sa ollet.
 10. Nink täm̃a üttel: Miña kulin siño hääle Aijas, nink pelgsin, sest miña ollen Alaste, seperrast peetsin miña hend ärra.
 11. Nink Jummal üttel: kes on sulle üttelnut, et siña Alaste ollet? Eks siña sest Puust olle söönut, kummast miña sinno käsksin, siña ei piddanut sest sööma.
 12. Siis üttel Adam: Se Naine, kumma siña mulle andnut ollet, andis mulle sest Puust, nink miña söin.
 13. Siis üttel Jummal se Issand Naise wasta: Miksperrast ollet siña sedda tehnut? Se Naine üttel: Maddo pettis mind ärra, ninda, et miña sest söin.
 14. Siis üttel Jummal se Issand Maddo wasta: Sest et siña sedda ollet tehnut, sis olle siña ärraneetut keiki Ellaite, nink keiki lojuste ees Wälja pääl. Om̃a köhhu pääl peat siña käima, nink Mulda sööma keike om̃a Ello Aja.
 15. Nink mina tahhan Wihha panna sinno nink Naise wahhelle, nink sinno ja täm̃a Seemne wahhelle: Sesamma saap siño Pääd ärratallama, nink sinna saat tämma konsa pistma.
 16. Nink Naise wasta üttel Jummal: Minna tahhan sulle paljo wallo saata, kui sinna käima päle saat, sinna peat walloga lapsi sünnitama, nink sinno Meel peap sinno Mehhelle allaheitlik ollema, nink täm̃a peap sinno Issand ollema.
 17. Nink Adami wasta üttel tämma: Sest et sinna ollet kuulnut omma Naise hääld, nink ollet söönut sest Puust, kummast miña sulle käsksin nink ütlin; Sinna ei pea mitte sest sööma. [Ä]rraneetud olgo Maa sinno perrast, waiwaga peat sinna hend [se] pääl toitma sinno Ello-Ea.
 18. Orjawitso nink Ohhakid peap täm̃a sulle kandma, nink peat Rohto Wälja päält sööma.
 19. Sinno Palle hees peat sinna omma läiba söma, senni kui sinna jälle Mullaks saad, kummast sinna ollet woetut. Sest sinna ollet Maast, nink peat Maaks jälle sama.
 20. Nink Adam kutsus omma Naise Nim̃e Ewa, seperrast et täm̃a üks Ema on keigist Ellawist.
 21. Nink Jummal se Issand teggi Adamille nink tämma Naiselle kuubet, nink kattis neid.
 22. Nink Jummal se Issand üttel: Waata! Adam on saanut, kui üks meist, nink teap, me hää nink kurri on. Nüüd agga, et tämma Wälja ei öigenda om̃a kätt, nink murra kaas sest Elo-Puust, nink söö, ja Ela iggawest.
 23. Sis jättis Jummal se Issand tädda wälja Edeni Aijast, Maad harrima, kummast tämma oli woetut.
 24. Nink Jummal aij Innimest wälja, nink säädis Edeni Aija ette Kerubimmit, ühhe palja rajoja Mökaga, sedda Teed Elo-Puu poole hoidma.

4. Pä-tük.

   Kain tappis omma Wenna ärra, nink sai Jummala wihha alla.

 1. Nink Adam puutus omma Naist Ewa, nink tämma jäi rasseks, nink sünnit Kainit, nink üttel: Minna ollen sedda Meest, Issandat sanut.
 2. Nink taas sünnit Ewa tämma wenda Habelit; Nink Habel sai lammaste karjuseks, agga Kain olli Pöllomees.
 3. Monne Päiwade perrast agga sündis, et Kain Issandalle ohwrit wiis Maa-Wiljast.
 4. Nink Habel wiis kaas omma karja Essikust nink nende Raswast. Nink Issand waatis Armolikkult Habeli nink tämma ohwri päle.
 5. Agga Kaini nink tämma ohwri päle, ei waatnut täm̃[a] mitte Armolikkuld. Siis jäi Kain wägga wihhaseks, nink tämma näggo muutis ärra.
 6. Siis

6. Pätük.

 2. [e]t nämmat Illusat ollit, nink wotsit Naisiks, kedda näm̃at tahtsit.
 3. Siis üttel Issand: Need Innimesset ei tahha mitte ennamb hend laskda minno Waimust sundida, sest näm̃at ommat lihha. Miña tahhan neile omiteki Aiga Anda, sadda ja kakskümmend Astaiga.
 4. Sel Ajal olli kaas hirmsaid Innimessi Maa pääl, sest kui Jummala lapset, Innimeste Tüttri Raseks teggit, sis sai neist Wäggiwat Maa pääl, nink kuulja Rahwas.
 5. Agga kui se Issand näggi, et Innimeste kurjus suur olli Maa pääl, nink keik nende Suddame Neuw ja Mötte kurri oli iggal Ajal.
 6. Siis kahhetsis tämma, et tämma Innimest olli tehnut Maa pääl, nink se teggi tämmalle haiget Süddames.
 7. Nink üttel: Minna tahhan neid Innimessi, kummat miña loonut ollen, Maa pääld ärrakaotada, Innimessest saadik, lojusteni, Maddoni, nink linnudeni Taiwa all, sest miña kahhetsen, et ma neid tehnut ollen.
 8. Agga Noa löidis Armo Issanda ees.
 9. Se on Noa Suggu: Noa olli Wagga Mees, nink Wiggata, nink Elli Jummalikko Elo, ommal Ajal.
 10. Nink sünnit kolm Poiga: Sem, Ham, Jahwet.
 11. Agga se Maa oli ärrarikkotut Jummala Silmade ees, nink täus üllekohhut.
 12. Siis waatis Jummal Maa pääle, nink se oli ärrarikkotut, sest keik lihha oli omma Teed ärrariknut Maa pääl.
 13. Sis üttel Jummal Noa wasta: keike lihha ots on minno ette tulnut, sest Maa on täis üllekohhut neistsam̃ust, nink Waata, miña tahhan neid ärrarikkuda se Maaga.
 14. Te henneselle üht Kirstu Peddaja-Puust, nink te kamrit selle sisse, nink waigota tädda Waigoga, seestpiddi nink Wäljastpiddi
 15. Nink te tädda ninda: kolmsadda künrat olgo tämma Pitkus, Wiiskümmend küünrat laijus, nink kolmkümmend küünrat körgus.
 16. Ühhe Akkna peat sinna tämmasse teggema, üllewel, ühhe küünra suurusse; Ukse peat sinna keskelle tämma külge pannema. Nink tämmal peap kolm Pohja ollema, üks all, töine keskel, kolmas pääl, üllewel.
 17. Sest waata: Minna tahhan Wee-uppotust laskda tulla Maa pääle, keike lihha hukka saatma, kumma sees Ellaw hing on Taiw[a] all. keik mes Maa pääl on, peap hukka saama.
 18. Agga sinnoga tahhan Mina üht leppingut ülles säädma. Nink siña peat se Kirsto sisse minnema, omma Pojade, om̃a Naise nink om̃a Poigi Naistega.
 19. Nink siña peat se Kirsto sisse wotma, keikesuggu loojusit keigest lihhast, üks paar, Issasse nink Emasse, et näm̃at sinnoga Elluse jääwat.
 20. Neist linnuist nende suggu perra, Ellaist nende suggu per[ra,] nink keigist Maddosist Maa pääl nende suggu perra. Neist keigist peap üks paar sinno jure sinna minnema, et näm̃at Ell[us]se jääwat.
 21. Nink sina peat keikesuggu toito hennese jure wotma, me süwwa kolbap, nink peat sedda koggoma, et sinul, ja neil, toitust olleks.
 22. Nink Noa teggi keik, mes Jummal tädda käskis.

7. Pä-tük.

   Wee-Uppotusse Pälletullemissest.

 1. Nink Issand üttel Noa wasta: Minne se Kirsto sisse, sina nink keik sino Maja, sest sind ole mina nähnut Öige Ollewat mino ees, selsinnasel Ajal.
 2. Keigist puhtast Ellaist wotta hennese jure, säitse ja säitse, Issaset nink Em̃aset. Agga neist Rojasist Ellaist üks paar, Issanne nink Emmane.
 3. Selsamal kombel linnust Taiwa all, seitse ja seitse, Issast nin[k] Emmast, et Seemend Ellusse jägo se koggone Maa piri pääl.
 4. Sest seitse Päiwade perrast, tahhan mina laskda Wihma saddada Maa pääl, Nellikümmend Päiwa nink Nellikümmen[d] ööd, nink tahhan ärrahäwitada keik, mes Ellap, kummat mina tehnut ollen, Maa pääld.
 5. Nink Noa teggi keik, mes Issand tädda käskis
 6. Noa olli kuussadda Astajat wanna, kui Wee-uppotus Maa päle tuli.
 7. Nink tämma läks Kirsto sisse, omma Pojade, omma Naise, nink omma Pojade Naistega, Wee-uppotusse Wee eest.
 8. Puhtast Ellaist, nink rojasist Ellaist, linnust, nink keigist Maddodest Maa pääl.
 9. läksit tämma jure se Kirsto sisse, pari wiisi, Issasit nink Emmasit, kui Issand tädda oli käsknut.
 10. Nink kui seitse Päiwa möda oli, tuli Wee-uppotusse Wessi Maa pääle.
 11. Sel kuuendal saddal : Astajal Noa Eas seitsetöistkümnel Päiwal töises kuus, se on se Päiw, kummal keik suure süggawusse kaiwot puhkesiwat, nink Taiwa Aknad sait lahti.
 12. Nink Wihm tuli Maa päle, Nelliküm̃end Päiwa nink Nellikümmend Ööd.
 13. Otse selsam̃al Päiwal läks Noa Kirsto sisse, Semmi, Hammi, nink Jahweti, omma Poigi, nink om̃a Naise, nink om̃a Pojade kolme Naistega.
 14. Nink keiksuggu lojuset om̃a suggu perra, keiksuggu Ellajat om̃a suggu perra, keiksuggu Maddot, mes Maa pääl romap, om̃a suggu perra, keiksuggu linnut om̃a suggu perra. keik mes ländada moistis, nink keik kumbil Tibat oli.
 15. Need keik läksit Noa jure Kirsto sisse, paari wiisi, keigest lihhast, kummal Ellaw hing sees oli.
 16. Nink näm̃at olit Issaset nink Emaset, keigest lihhast, nink läksit sisse, kui Jummal tädda oli käsknut, nink Issand sulgis tämma järrel kinni.
 17. Sis tuli Wee-uppotus Maa päle, Nellikümmend Päiwa, nink Wessi kaswis nink töstis Kirsto ülles, nink wiis tädda Maa ülle.
 18. Ninda wottis Wessi üllewägga Woimust, nink kaswis Maa päle, et se Kirst läks eddesi Wee pääl.
 19. Nink Wessi Wottis woimust, nink kaswis ninda wägga Maa päle, et keik körged Mäet koggone Taiwa al katteti kinni.
 20. Wiistöistkümmend künrad körge, oli Wessi Mäggede ülle, kummat kinni katteti.
 21. Sis läks keik lihha hukka, mes Maa pääl romap, linnuist, Ellaist, lojusist, nink keigest me Maa pääl likup, nink keigist Innimesist.
 22. keik kummal ellaw Hing oli, kuiwa Maa pääl, se surri ärra.
 23. Sis häwitetti ärra keik, mes Maa piri pääl oli, Innimesest sadik, keike Ella[ide], nink Maddode, nink linnude saadik Taiwa al, need keik häwitetti ärra Maa pääld. Noa üksinda jäi ülle, nink mes tämaga Kirsto sees oli.
 24. Nink se Wessi seisis Maa pääl, sadda ja wiiskümmend Päiwa

8. Pä-tük.

   Wee-uppotus saap otsa, Noa lähhep laiwast wälja.

 1. Sis möttel Jummal Noa päle, nink keike lojuste, nink keike Ellaide päle, kummat tämaga Kirstus olliwat, nink laskis Tuuld Maa päle tulla, nink Wessi tahhenis ärra.
 2. Nink Süggawusse kaiwot ja Taiwa Aknad sulleti kinni, nink Wihm Taiwast keelti ärra.
 3. Nink Wessi tahhenis Maa pääld ärra, nink jäi wähhembaks, sadda ja Wiekümne Päiwa perrast
 4. Seisetöistkümnel Päiwal sest Seitsemast kuust laskis se Kirst hend Mahha, Ararati Mäe päle.
 5. Se Wessi agga joks ärra, nink wähhenis, kümnesse kuuni. kümnel kuul esmasel Päiwal nähti Mäggede otsat.
 6. Nelljakümne Päiwa perrast, teggi Noa Kirsto Aknat Wallale, kumma täm̃a oli tehnut.
 7. Nink laskis ühhe Kaarne wälja lendma, se lendis ikka kaksipiddi, kunni se wessi ärrakuiwis Maa pääld.
 8. Perrast laskis täm̃a üht Tuwikest wälja lendma, et täm̃a teeda saaks, kas Wessi ärratahhenut olli Maa pääld.
 9. Agga kui se Tuwikenne ei löidnut, kus täm̃a om̃a jalat woib hingada, tuli täm̃a jälle tagassi täm̃a jure Kirsto sisse, sest Wessi oli weel se koggone Maa piri pääl. Sis pani täma om̃a käe wälja, nink wottis tädda ennese jure Kirsto sisse.
 10. Sis ootis täm̃a weel seitse Päiwa, nink laskis jälle ühhe Tuwikesse Kirstust wälja lendma.
 11. Se tuli taggasi Öhto poole, nink waata, ühhe Öli-Puu-lehhe oli täm̃a murdnut, nink kandis sedda om̃a suus. Sis moistis Noa, et se Wessi oli ärrawähhenut Maa pääld.
 12. Agga täm̃a ootis weel töist seitse Päiwa, nink laskis üht Tuwikest Wälja lendma, se ei tulnut mitte täm̃a jure taggasi.
 13. kuenda sadda ja Essimesel Astajal, essimesse kuu, essimesel Päiwal, kuiwis se Wessi ärra Maa pääld; Sis wottis Noa se Kirsto kattusse mahha, nink näggi, et Maa kuiw olli.
 14. Nink ninda sai koggone Maa kuiwaks, Töise kuu seitsmennel Päiwal kolmat kümmend.
 15. Sis Räkis Jummal Noa wasta nink üttel:
 16. Minne wälja Kirstust, sina, nink sino Naine, nink sino Pojat, nink sino Pojade Naiset sinoga.
 17. keiksuggu lojuset, kum̃at sinoga om̃at, keigest lihhast, keigist linnuist, keigist Ellaist, nink keigist Maddodest, kum̃at Maa pääl Romawat, mingo Wälja sinoga, nink siggige Maa pääl, olge suggulikkut nink kaswage Maa pääl.
 18. Ninda läks Noa Wälja om̃a Pojade, om̃a Naise, nink om̃a Pojade Naistega.
 19. Nink keik lojuset, keiksuggu Maddot, keiksuggu linnut, nink keik, mes Maa pääl Romap, läks Kirstust wälja, iggaüks om̃a sugguse jure.
 20. Agga Noa teggi Issandalle ühhe Altari, nink wottis keikesuggusest puhtast Ellaist, nink keikesuggu puhtast linnust, nink Ohwerdas Polotusse-Ohwrid se Altari pääl.
 21. Nink Issand häisutas maggusat haisu, nink üttel om̃a Süddames: Miña ei tahha enamb mitte sedda Maad ärraneeda Innimesse perrast; Sest Innimesse Süddame mötte on kuri Norusest saani. Nink mina ei tahha mitte enamb mahhalüja, keik mes ellap, ninda kui mina olen tehnut.
 22. Ni kauwa kui Maa seisap, ei pea mitte löpma, külwaminne nink leikaminne, külm nink Palaw, Suwi nink Talw, Päiw nink Öö.

9. Pä-tük.

   Jummal önnistap Noat, nink säap oma leppingut Wikkakaareg[a]

 1. Nink Jummal önnist Noad nink täma Poigi, ja üttel: Olge suggulikkut, nink siggiget, nink täitke Maad.
 2. Teije Pelg nink hirm olgo ülle keike lojuste Maa pääl, ülle keige linnude Taiwa al, nink ülle keik, mes Maa piri pääl Romap, nink keik kalat Meere sees, olgo teije kätte andtut.
 3. keik mes ligup nink elap, olgo teije söök, otse kui halijast Rohto ole mina teile keik sedda andnut.
 4. Agga sedda lihha, mes weel oma Weres elap, ärra sögo mitte.
 5. Sest mina tahhan teije elo werd otsi, nink tahhan sedda keike lojuste kätte maksa, nink tahhan Innimesse Elo otsida iggaühhest Innimesest, ke täma Welli on.
 6. ke Innimesse Werd ärrawalap, selle Werri peap kaas Innimeste läbbi ärrawalettama. Sest Jummal on Innimest oma Palge perra tehnut.
 7. Teije agga olge suggulikut, nink sigginege Maa pääl, et teid sago paljo se pääl.
 8. Nink Jummal üttel Noa nink täma Poigi wasta tämaga:
 9. Waata, Mina säan ülles leppingut teijega, nink teije Seemneg[a,] kumb teije perra saap tulema.
 10. Nink keike Ellawa lojustega, kummat teije jures omat, linnuist, Ellaist, nink keigist lojusist teijega Maa pääl. keigist, kummat Kirstust Wälja tulnut omat, keigesuggu lojusist Maa pääl.
 11. Nink mina säan oma leppingut ninda teijega ülles, et keik lihha ei pea mitte enamb Wee-uppotusse Weest ärrarikkotama, nink Wee-uppotus ei pea mitte enamb tulema Maad ärrarikma.
 12. Nink Jummal üttel: Se on se leppingo Täht, kumma minna pannen henese nink teije Wahhelle, nink keige Ellawa lojuste wahhelle teije jures, iggaweseks pölweks.
 13. Oma Wikka-kaard olle mina Pilwede sisse pannut, se peap se leppingo-Täht ollema mino nink Maa wahhel.
 14. Nink kui se sünnip, et mina Pilwi Maa ülle weddan, sis peap mino Wikka-kaar nähtama Pilwes.
 15. Otse sis tahhan mina oma leppingo päle möttelda. kumb mino nink teije wahhel, nink keige Ellawa lojuste, nink keigsuggu lihha wahhel on, et ei mitte enamb pea Wee-Uppotust tullema, keik lihha ärrarikma.
 16. Seperrast peap mino Wikka-kaar Pilwes ollema, et mina täma päle Waatan, nink möttlen se iggawesse leppingo päle Jummala nink keike Ellawa lojuste wahhel, keigest lihhast, kumb Maa pääl on.
 17. Seddasama üttel Jummal Noa wasta: Se olgo se leppingo Täht, kumma mina üllessäädnut olen, henese nink keige lihha wahhel Maa pääl.
 18. Noa Pojat, kummat Kirstust wälja tullit, oli Sem, Ham, nink Jahwet. Agga Ham oli Kanaani Issa.
 19. Need kolm omat Noa Pojat, neist on keik Maa täis sanut.
 20. Agga Noa hakkas Kündia-Mehheks jäma, nink istut Wina mäggi.
 21. Nink kui täma sest winast joi, sai täma joobnuks, nink maggas kinnikatmata omas Majas.
 22. Ja kui Kam, Kanaani Issa näggi oma Issa alaste, üttel täma sedda oma mollembille Wennadelle wäljas.
 23. Sis wotsid Sem nink Jahwet ühhe Reiwa, nink panniwat sedda oma mollemba ola pääle, nink läksit tagaspiddi sinna, nink kattiwat oma Issa alastust kinni, nink nende Palge oli ärrakääntut, et nämat oma Issa alastust ei nähnut.
 24. kui nüüd Noa oma Winast ülles herkas, nink sai täda, mes täma Wähhemb Poig tämalle oli tehnut.
 25. Sis üttel täma: ärraneedut olgo Kanaan, nink sago Sullaste Sullane ollema omille Wellille.
 26. Nink üttel weel: Kittetut olgo Jummal Semmi Issand, nink Kanaan olgo täma Sullane.
 27. Jum̃al laotago Jahwetit wälja, nink lasko tädda Ellada Semmi Majas, nink Kanaan olgo täma Sullane.
 28. Noa agga Elli perrast Wee-uppotust, kolmsadda ja wiisküm̃end Astaiga.
 29. Et keik täma Igga, sai Ühheksa sadda ja Wiiskümmend Astaiga, nink surri ärra.

10. Pä-tük.

   Noa Poigi, nink perratulliade Suggu.

 1. Se on Noa lapside suggu: Semmi, Kammi, Jahweti. Nink nämat sünnitasit lapsi perrast Wee-uppotust.
 2. Jahweti lapset ommat: Komer, Magog, Madai, Jawan, Tubal, Mesek nink Tiras.
 3. Agga Komeri lapset ommat: Assenas, Riwat nink Togarma.
 4. Jawani lapset ommat: Elisa, Tarsis, Kittim nink Dodanim.
 5. Neist om̃at wäljalahotut Pagganatte Maa, nink Sarede sisse, iggaüks oma kele perra, omas suggus nink Rahwas.
 6. Kammi lapset omat: Kus, Mitsraim, Put nink Kanaan.
 7. Agga need lapset Kusist omat: Seba, Hewila, Sabta, Rahma nink Sabteka. Rahma lapset omat: Seba nink Dedan.
 8. Kus agga sünnitis Nimroti, sesam̃a hakkas wäggiwaks Issandaks sama maa pääl.
 9. Nink oli wäggeuw Püdia Issanda ees; seperrast ütteldakse: Se on üks Wäggeuw Püdia Issanda ees, kui Nimrod.
 10. Nink täma Kuning-Rikkusse Algminne oli Pabel, Erek, Akad nink Kalne Sineari Maal.
 11. Sest Maast on perrast wälja tulnut Assur, nink ehhitas Niniwet, nink Rehoboti, Irri nink Kalah.
 12. Nink Ressenit, Niniwe nink Kalah wahhel; Se on üks suur Linn.
 13. Mitsram agga sünnitas Ludimit, Anamim, Leabim, Nahtuhim.
 14. Patrusim nink Kasluhim. Neist omat tulnut need Wilisterit nink Kahwtoritit.
 15. Agga Kanaan sünnitas Sidonit oma Eesmest Poiga, nink Hetti.
 16. Jebusit, Hemorit, nink Kirgosit.
 17. Hiwit, Arkit nink Sinnit.
 18. Arwadit, Tsemarit nink Hamatiti. kumbist Kananiteride Suggu on Wäljalaggonut.
 19. Nink nende Maa piir oli Sidonist, läbbi Kerarit, Kasa sadik, kunni tullakse Sodoma, Komorra, Adama, Tseboimmi, nink Lasa sadik.
 20. Need omat Kammi lapset, nende suggu, kele, Maa nink Rahwa seas.
 21. Sem agga Jahwetti Wannamb Welli, sünnit kaas lapsi, se on keiki Eberi laste Issa.
 22. Nink need omat täma lapset: Helam, nink Assur, Arwaksad, Lud nink Aram.
 23. Need lapset agga Aramist omat: Uts, Hul, Keter nink Mas.
 24. Arwaksad agga sünnitas Salat, Sala sünnitas Eberit.
 25. Eberille sündis kaks Poiga, ühhe nim̃i oli Peleg, seperrast, et täma Ajal se Maa Ilm jaetti: Täma Welja nim̃i oli Joktan.
 26. Nink Joktan sünnitas Almodad, Salewid, Hatsarmawed nink Jarat.
 27. Nink Haddorammad, Usald, nink Dikelad.
 28. nink Obalad, Abimaeld, nink Sebad.
 29. Nink Ohwird, Hewilad nink Jobabid. need keik omat Joktani lapset.
 30. Nink nende Ellaminne oli Mesast sani, senni kui tullakse Sewara Mägge, hommikud wasta.
 31. Need omat Semmi lapset, nende suggu perra, nende kele perra, nende Maa nink Rahwa seas.
 32. Need omat nüüd järrelle tulijat Noa lapsist, nende suggu perra, nende Rahwa seas; Neist on Rahwas wäljalaggonut Maa päle, perrast Wee-uppotust.

11. Pä-tük.

   Pabeli Torni ehhitus. Rahwa Kele eksitus, Semmi Suggu.

 1. Agga keigel Maa Ilmal oli ühhesuggune Keel nink Köne.
 2. Nink sündis, kui nämat hommikut wasta läksit, löidsit nämmat ühhe lagge Paiga Siêari Maa sees, nink elit säälsam̃as.
 3. Nink üttlit issikeskes: lähkem Sawikiwi teggema nink polotama. Sis wotsit nämat Sawikiwi kiwide est, nink Sawi oli neil Lubiaks.
 4. Nink üttlit: tehkem üht Linna nink Torni üles, kumma ots Taiwasse puttup, et meile üks kuulsa Nim̃i saap, nink et meid se koggone Maa päle ärra ei pillota.
 5. Sis tuli se Issand mahha sedda linna nink Torni katsma, kum̃a Innimese lapset teggiwat.
 6. Nink Issand üttel: Waata, se on ühhesuggune Rahwas, nink ühh[e]sugg[une] keel on neil keigil, nink omat sedda hakkanut teggema, nämat ei saa mitte mahhajätma sedda keik teggemast, mes nämat omat ettewotnut.
 7. lähkem, lasse meid mahha astda, nink nende keeld sääl ärra eksita, et üksiki töise keeld ei moista.
 8. Ninda pillos se Issand neid sääld ärra keige Maa sisse, et nämat piddit mahha jätma sedda linna teggemast.
 9. Seperrast kutsutakse täma Nimi, Pabel, et Issand säälsammas keik Maa keelet eksitanut oli, nink neid sääld ärrapillos keige Maa sisse.
 10. Se on Semmi Suggu: Sem oli sadda Astaiga Wanna, nink sünnit Arwaksad, kaks Astaiga perrast Wee-Uppotust.
 11. Nink Eli perrast sedda, Wiissadda Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 12. Arwaksad oli wiis Neljat kümmend Astaiga wanna, nink sünnit Salat.
 13. Nink Eli se päle, Nellisadda ja kolm Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 14. Sala oli kolmkümmend Astaiga wanna, nink sünnit Eberit.
 15. Nink Eli perrast sedda, Nellisadda ja kolm Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 16. Eber oli kolmkümmend ja Nelli Astaiga wanna, nink sünnit Pelegid.
 17. Nink Eli perrast sedda, Nellisadda ja kolmkümmend Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 18. Peleg oli kolmkümmend Astaiga Wanna, nink sünnit Regud.
 19. Ja Eli se päle, kakssadda ja ühheksa Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 20. Regu oli kaks Neljat kümmend Astaiga wanna, nink sünnit Serugid.
 21. Nink Eli perrast sedda, kakssadda ja seitse Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 22. Serug oli kolmkümmend Astaiga wanna, nink sünnit Nahorid.
 23. Nink Eli perrast sedda kakssadda Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 24. Nahor oli ühheksakolmatkümmend Astaiga wanna, nink sünnit Tarad.
 25. Nink Eli perrast sedda, sadda ja ühheksatöistkümmend Astaiga, nink sünnit Poigi ja Tüttrid.
 26. Tara oli seitsekümmend Astaiga Wanna, nink sünnit Abramid, Nahorid nink Haranid.
 27. Se on Tara Suggu: Tara sünnit Abramid, Nahorid nink Haranid. Agga Haran sünnit Lotti.
 28. Haran agga surri oma Issa Tara ees, oma Issa Maal Kaldea-Urris.
 29. Sis wotsit Abram nink Nahor Naisi, Abrami Naise Nimi oli Sarai, nink Nahori Naise Nimi oli Milka, Harani Tüttar, ke oli Milka nink Iska Issa.
 30. Agga Sarai oli sugguta, nink tämal ei olnut ühtekit last.
 31. Sis wottis Tara Abramid oma Poiga, nink Lotti oma Poja Harani Poiga, nink oma Minja Sarai, oma Poja Abrami Naist, nink saatis neid Urrist Kaldea Maast wälja, et täma Kanaani Maa sisse lähheks; Nink nämat tulit Harani, nink Elit sääl.
 32. Nink Tara sai kakssadda päle Wiis Astaiga Wannaks, nink surri Haranis.

12. Pä-tük.

   Abrami Kutsmine: Reisimine: Rist.

 1. Nink Issand üttel Abrami wasta: Minne wälja oma Issa-Maast, nink oma Sugguwössast, nink oma Issa Majast, ühhe Maa sisse, kumba mina sulle saan näitma.
 2. Nink mina tahhan sind suureks Rahwaks tehha, nink tahhan sind Önnista, nink sinulle ühhe suure Nime tehha, nink peat önnistus olema.
 3. Mina tahhan Önnista neid kummat sind Önnistawat, nink ärraneeda neid, kummat sind ärraneedwat: Nink sino sees peap önnistettama keik Suggu Maa pääl.
 4. Sis läks Abram wälja, ninda kui Issand tämalle oli üttelnut, nink Lott läks tämaga. Abram agga oli seitse kümmend ja wiis Astaiga Wanna, kui täma Harranist ärraläks.
 5. Ninda wottis Abram oma Naist Saraj, nink Lotti oma welja Poiga keige oma Waraga, mes nämat olit kokkopannut, nink need Hinget, kumbat nämat Haranis sünnitanut olit, nink läksit Wälja minnemisse päle Kanaani Maa sisse. Nink kui nämat olit tulnut se Maa sisse.
 6. käis Abram läbbi se Maa, Sikemi paika sadik, nink More Wälja päle; Sest Kanaanitrit Elit sel Ajal se Maa sees.
 7. Sis näütis se Issand hend Abramille nink üttel: Sino Seemnelle tahhan mina sedda Maad anda. Nink täma teggi sinna ühhe Altari Issandalle, ke händ tämalle oli näitnut.
 8. Perast tuli täma sääld ärra, ühhe Mäe jure, hommiko pool, Peteli linna wasta, nink pani ülles oma Teldi, et Petel Öhto pool, nink Aj hommiko pool tämast oli. Nink teggi säälsam̃as Issandalle ühhe Altari ülles, nink piddi Juttlust Issanda Nimest.
 9. Perast läks Abram kaugemalle ülles louna poole.
 10. Agga kallis Aig tuli se Maa sisse; Sis läks Abram alla Egüpti Maale, et täma sääl, kui Wöras oma Pääd toidaks, sest se Nälg oli suur sesam̃a Maa sees.
 11. Nink kui täma Egüpti Maa liggi tuli, üttel täma oma Naise Sarai Wasta: Waata, mina tean, et sina Ilus Naine oma Pallest olet.
 12. Kui nüüd Egüptiliset saawat sind nähha, sis saawat nämat üttlema: Se on täma Naine, nink saawat mind ärratapma, nink sind wotma.
 13. Sis üttle Armas, händ mino Sissare olewad, et mino käsi häästi käib sino perast, nink mino hing sino läbbi Eluse jäks.
 14. Kui nüüd Abram Egüpti Maale tuli, näggit Egüptiliset sedda Naist, et täma wägga illus oli.
 15. Nink Kuninga Warao Wörstit näggit tädda, ja kittsit tädda Warao ees. Sis wotteti tädda Warao kodda.
 16. Nink Kuningas Warao teggi Abramille hääd se Naise perrast, nink tämal oli lambaid, nink Härgi, nink Eselid, Sullasi nink Tüttrukujd, Ema Eselid nink Kamelid.
 17. Agga se Issand Waiwas Waraod, nink täma Maja, sure Waiwaga, Sarai Abrami Naise perrast.
 18. Sis kutsus Warao Abramid henese jure, nink üttel täma Wasta: Miksperrast olet sina mulle sedda tehnut? Milles sina ei ütle mulle, et täma sino Naine oli.
 19. Miksperast sina ütlit tädda oma Sisareks? Seperast tahhin mina tädda heneselle Naiseks wotta: Nink nüüd waata: siin on sino Naine, Wotta tädda nink minne ärra.
 20. Nink Warao käskis oma Rahwast täma perast, et tädda piddi saatetama, nink täma Naist, nink keik, mes tämal oli.

13. Pätük.

   Abram lahkup Lottist ärra.

 1. Ninda läks Abram üles Egüpti Maast, oma Naisega, nink keigega mes tämal oli, nink Lott kaas tämaga, lounad wasta.
 2. Abram agga oli wägga Rikkas Karjast, höbbest nink Kuldast.
 3. Nink täma läks ikka edesi lounast, Petteli, sinna paika, kus esmald täma Telt oli, Peteli nink Aj wahhelle.
 4. Otse sinna paika, kum̃as täma Altarid oli tehnut, nink säälsamas Pallus Issanda Nimel.
 5. Lottil agga, ke Abramiga läks, oli kaas Lambaid, nink Karja, nink Telti.
 6. Nink se Maa ei woinut neid mitte kanda, et nämat ühheskoos Elasit, sest nende hääd oli paljo, nink ei woinut mitte ühhes Elada.
 7. Nink ikka oli Riid Abrami nink Lotti Karjaste wahhel: nink Kanaaniterid nink Weresiterid Elit sel Ajal se Maa sees.
 8. Sis üttel Abram Lotti wasta: Ma Pallun, ärra lasse Riida olla mino nink sino wahhel, nink mino ja sino Karjaste wahhel, sest meije ollem̃e weljaksed.
 9. Eks keik Maa sino ees lahti seisa; Ma pallun, lahku minust ärra. Tahhat sina hääle poolelle, sis tahhan mina kuralle poolle ehk tahhat sina kuralle poolelle, sis tahhan mina hääle poolelle minna.
 10. Sis töstis Lott oma Silmat üles, nink waatis keik Jordani laaged Maad; Sest enne kui Issand Sodomat nink Komorrad ärra häwitis, oli se Maa Wessine, kunni Psoari tullakse; otse kui Issanda Aid, kui Egüpti-Maa.
 11. Sis walitsis Lott heneselle keik Jordani laagedad Maad; nink läks hommikud wasta. Ninda lahkus welli töisest ärra.
 12. Et Abram Elli Kanaani Maal, nink Lott elli linnade sees sesama wälja pääl, nink pani oma Teldi Sodoma poole.
 13. Agga Sodoma Rahwas oli kurri, nink teggit wägga Patto Issandat wasta.
 14. Perräst sedda kui Lott Abramist oli ärralahknut, üttel Issand Abrami wasta: Tösta oma Silmat ülles, nink waata sest paikast, kus sa ellat, Pohja poole, Louna poole, hommiko poole, nink Öhto poole.
 15. Sest keik sedda Maad, kumma sina Näät, tahhan mina sinulle anda, nink sino Seemnelle iggawest.
 16. Nink tahhan sino Seemend tehha kui Tolmo Maa pääl. kas üksigi Innimenne woip sedda Tolmo Maa pääl ärralogeda, sis ei pea kaas sino Seemend ärraloetama.
 17. Seperrast tause ülles, nink minne läbbi se Maa pitkute nink laijute, sest sinulle tahhan mina sedda anda.
 18. Ninda töstis Abram oma Teldi ärra, tuli nink eli Mamre wälja pääl, kumb Hebronis on, nink teggi sääl Issandalle ühhe Altari.

14. Pätük.

   Abram pästap Lotti ärra, nink Önnistetaks.

 1. Nink sündis, Amraweli, Sineari Kuninga, Arioki Elassari Kuninga, Kedor-Laomorri Elammi-Kuninga, nink Tidealli Pagganatte Kuninga Ajal
 2. Et nämat Söddisit Pera, Sodoma Kuninga wasta, nink Pirsa, Komorra Kuninga wasta, nink Sineabi, Adamma Kuninga wasta, nink Semeberri, Tsebojmmi Kuninga wasta, nink Pela Kuninga wasta, se nimi on Tsoar.
 3. Keik needsinaset tulit kokko Siddimi Orgo, kus nüüd Sola Meri on.
 4. Sest nämat olit kakstöistkümmend Astaiga se Kuninga Kedor-Laomorri all olnut, nink kolmandal töistkümnel Astajal olit nämat tämast ärratagganut.
 5. Seperrast tuli Kedorlaomor nink need Kuningat kum̃at tämaga olit, neljandal töistkümnel Astajal, nink löiwat neid wäggewit Astaroti-Karnaimes mahha, nink neid Susimmit Hammis, nink neid Emmisit Kirjataimi wälja pääl.
 6. Nink neid Horiterid nende Mäe Seiri pääl Waranni laijusse sadik, kumb liggi läne on.
 7. Perrast kändsit nämat ümber, nink tulit Mispati Kaiwo jure, se on Kades, nink löiwat koggone Amalekiitri Maa Elaiid mahha, nink neid Ammoriitrid, kum̃at Hatsetsoni Tamaris ellit.
 8. Sis läksit wälja Sodoma Kuningas, nink Komorra Kuningas, Adamma Kuningas, Tsebojmi Kuningas, nink Pela Kuningas, kumb on Tsoar, nink walmistit händ söddima, Siddimmi Orgus.
 9. Kedorlaomorri Elammi Kuninga wasta, nink Tidealli Pagganatte Kuninga wasta, nink Amraweli, Seneari Kuninga wasta, nink Ariokki Elassari Kuninga wasta, nelli Kuningast wie wasta.
 10. Nink Siddimmi Orgus oli paljo Sawi-haudo. Agga Sodoma nink Komorra Kuningas lödi säälsamas mahha nink pakko, nink mes ülle jäi, paggeni Mäede päle.
 11. Sis wotsit nämat ärra keik Sodoma nink Komorra warandust, nink keik toitust, nink läksit ärra.
 12. Nämat wotsit kaas ärra Lotti, Abrami welja Poiga, nink täma wara, sest täma eli Sodomas, nink läksit ärra.
 13. Sis tuli üks, ke ärra oli pääsnut, nink üttel sedda Abramille, selle wöralle, ke eli Mamres Ammoritride wälja pääl, kumb oli Eskoli nink Aneri welli; need olit Abramiga leppingus.
 14. Kui Abram kuulis et täma weli wangis oli, sis walmistis täma oma Sullasid, kolmsadda nink kahheksatöistkümmend, täma Majas sündinut, nink aijs neid tagga Tanni sadik.
 15. Nink täma jaggas händas, läks Öse oma Sullastega nende päle, nink löi neid mahha, nink Ajas neid tagga Hobani sadik, kumb on Pahambal pool Tamasko linna.
 16. Nink toi taggasi keige Warra, nink kaas Lotti oma Welja, täma Waraga, nink neid Naisi ja sedda Rahwast.
 17. kui täma nüüd taggasi tuli sest Södast, Kedor Laomarri nink nende Kuningade, kummat tämaga olit, läks Sodoma Kuningas täma wasta, se wälja päle, kumb Kuninga Org kutsuta.
 18. Agga Melkisedek Salemi Kuningas toi leiba ja Wina wälja, nink täma olli keikekörgemba Jum̃ala Prister.
 19. Nink Önnist tädda, nink üttel: Önnistet olgo sina Abram, keikekörgemballe Jummalalle, kumma pärrald on Taiwas nink Maa.
 20. Nink kitetud olgo Jummal se keikekörgemb, ke sino Wainlasi sino kätte on andnut. Nink sellesamalle andis Abram kümnest keikest.
 21. Sis üttel Sodoma Kuningas Abrami wasta: Anna mulle se Rahwas, pea se wara heneselle.
 22. Abram agga üttel Sodoma Kuninga wasta: Mina töstan oma käet ülles Issanda se keikekörgemba poole, kum̃a pärrald Taiwas nink Maa on.
 23. Et mina keigest, mes sino perrald on, ei üht langa, eiga kinga-rihma tahha wötta, et sina ei ütle: Mina olen Abramid Rikkaks tehnut.
 24. Mino jure ei pea middakit jäma; Agga mes need Nored Mehhet om̃at sönut, nink need Mehhet: Aner, Eskol nink Mamre, kummat minoga omat länut, need wötko oma Osa.

15. Pä-tük.

   Abrami Usk nink Öigus kitetasse.

 1. Perrast neid Asiud, sündis Issanda Sanna Abramille Näus, nink üttel: Ärra karta mitte Abram, mina olen sino Kilp, nink sino Palk on wägga suur.
 2. Abram agga üttel: Issand, Issand, mes sina mulle tahhat anda? Mina lähhen eddesi ilma lapsita, nink mino Maja-Piddaja on sesinane Elieser Tamaskust.
 3. Nink Abram üttel enamb: Minulle ei ole sina ühtekit Seemend andnut, nink wata, mino Koddo-Poig saap mino Perrija olema.
 4. Nink Waata, se Issand üttel täma wasta: Se ei pea mitte sino Perrija olema, erranis se, ke sino Ihhust saap tulema, peap sino Perrija olema.
 5. Nink täma käskis tädda wälja minna, nink üttel: Waata üles Taiwa poole, nink loe ärra need Tähhet, kaas sina neid woid ärraluggeda? Nink üttel täma wasta: Ninda peap kaas sinno Seeme saama.
 6. Sis Usk Abram Issandat, ke arwas tämalle sedda Öigusseks.
 7. Nink täma üttel täma wasta: Mina olen se Issand, ke sind Kaldea-Maa Urrist olen wäljaweddanut, et mina sulle sedda Maad Perrandusseks annaks.
 8. Abram agga üttel: Issand, Issand, kust pean mina sedda tundma, et mina sedda saan Perrima.
 9. Nink täma üttel täma wasta: Wotta mulle ohwriks kolmAstajalist ohwa, nink kolm Astajalist Kitsi, nink kolmeastajalist Oinast, nink ühte Tuwikest, ja üht noord Tuwikest.
 10. Nink täma wottis neid keik, nink jaggas neid keskeld katki, nink pani igga ühhe jaetu osa töise kohhalle, agga neid lindu ei jagganut täma mitte ärra.
 11. Nink linnut tulit mahha Raipe päle, agga Abram hirmotas neid ärra.
 12. Kui Päiw allaminnemissel oli, tuli raske uni Abrami päle, nink waata, hirm nink suur Pimme tuli täma päle.
 13. Sis üttel täma Abrami wasta: Sina peat sedda teedma, et sino Seeme saap wööras olema ühhe Maa sees, kumb nende perrald ei ole, nink nämat saawat neid Orjaks teggema, nink Waiwama, Nelli sadda Astaiga.
 14. Agga mina tahhan sundi sedda Rahwast, kedda nämat peawat tenima, perrast peawat nämat wäljaminnema suure hääga.
 15. Nink sina peat oma Wannambade jure minnema Rahhoga nink hääs wannusses mahhamattetama.
 16. Agga Neljandal Mehhe Pölwel, saawat nämat jälle seije tul[e]ma, sest nende Ammoriteride eksitus ei ole weel täitetut.
 17. Nink kui Päiw oli allaläänut, ja Pimme oli saanut, Waata, sis suitsus üks Ahjo, nink tulekirre läks nende jaetude ossa tükkide läbbi
 18. Sel Päiwal teggi Issand leppingut Abramiga, nink ütt[el:] Sino Seemnelle olen mina sedda Maad andnut, Egüpti Maa jöest se suure Pratti jögge sadik.
 19. Need Keniterid, Kinisiterid nink Kadmoniterid.
 20. Need Heetiterid, Weresiterid nink Kange Rahwas.
 21. Need Ammoriterid, Kananiterid, Kergesitrid nink Jebusitrid.

16. Pä-tük.

   Hagar sünnitap Ismaelid.

 1. Sarai Abrami Naine ei saanut tämalle mitte lapsi: Agga tämal oli üks Egüpti Tüttruk, selle Nimi oli Hagar.
 2. Nink Sarai üttel Abrami Wasta: Waata, Issand on mind kinnisulgnut, et mina last ei saa; Miñe Pallun, mino Tüttruko jure, ehk wahhest tämast mulle lapsi saaks; Nink Abram kuulis Sarai hääld.
 3. Sis wottis Sarai Abrami Naine, oma Egüpti Tüttrukud Hagarit, nink andis tädda Abramille oma Mehhelle Naiseks, kümme Astaja perrast, kui nämat Kanaani Maal olit elanut.
 4. Nink täma läks Hagari jure, se jäi Rasseks; Kui täma näggi, et täma käima päle oli saanut, sis pölgis täma oma Emandad ärra.
 5. Sis üttel Sarai Abrami wasta: Sina teet mulle liga, mina olen oma Tüttrukud sino jure pannut, agga nüüd täma nää[p,] et täma on käima päle saanut, sis pean mina halb täma ees olema; Issand sago sundima mino nink sino wahhel.
 6. Abram agga üttel Sarai wasta: Waata, sino Tüttruk on sino käe all,

17. Pätük.

 13. Töest peap ümberleikatama, ke sino Majas on sündinut, nink on sino Rahha perrast ostet; Ninda peap mino lepping teije lihhas olema, iggawesseks leppinguks.
 14. Nink kui üht Poiglast, ei ümberleikata, täma essi-nahhas, sesam̃a hing peap ärrakaotut saama täma Rahwa seast, et täma mino leppingut on ärrapölgnut.
 15. Nink Jummal üttel kaas Abrahami wasta: Sina ei pea oma Naist mitte enamb Sarai kutsuma, waid Sara peap täma Nimmi olema.
 16. Sest mina tahhan tädda Önnista, nink tämast tahhan mina sulle ühhe Poja anda; Ninda tahhan mina tädda Önnista, et täma paljo Rahwa Emmaks peap sama, nink Rahwa-Kuningad peawat tämast tausma.
 17. Sis langis Abraham oma Palge päle, nink Naaraht, nink üttel oma Süddames: Peap mulle Sadda Astajaselle last sündima, nink Sara ühheksakümmend Astajat wanna last kandma?
 18. Nink Abraham üttel Jummala wasta: Oh! et Ismael sino ees elaks.
 19. Sis üttel Jummal: Töest, Sara sino Naine peap sulle Poiga toma, selle Nim̃e peat sina Isak kutsuma; Nink tämaga tahhan mina oma leppingut üllessäda, iggawesseks leppinguks täma Seemnelle perrast tädda.
 20. Nink Ismaeli perrast olen mina sind kaa kuulnut, waata, Mina olen tädda Önnistanut, nink tahhan tädda Suggulikuks tehha, nink kaswata, üllewägga. kakstöistkümmend Wörsti saap täma sünnitama, nink tahhan tädda suure Rahwa Issaks tehha.
 21. Agga oma leppingut tahhan mina Isakiga üllessääda, kumba sulle Sara saap toma, otse sel ajal, Astaja perrast.
 22. Nink kui täma löppetis tämaga könelda, sis läks Jummal ülles Abrahami jurest.
 23. Sis wottis Abraham oma Poiga Ismaelt, nink keik oma sullased, kummat koddo sündinut, nink Rahha perrast ostetut, keik mes Mehhepooline oli tämä Majas, nink leikas ümber nende lihha essi-Nahka, otse selsammal Päiwal, kui Jummal tämmaga oli räkinut.
 24. Nink Abraham oli ühheksakümmend päle ühheksa Astaiga wanna, kui tädda ümberleigatti täma lihha essi-Nahhas.
 25. Ismael agga täma Poig oli kolmtöistkümmend Astaiga wanna, kui täma oma ees-Nahha lihhast ümberleigatti.
 26. Otse selsammal ühhel Päiwal leigatti ümber Abraham, nink täma Poig Ismael.
 27. Nink keik täma Maja Meeste-Rahwas, koddo sündinut nink Rahha perrast ostetut wörast, neid leigatti ümber tämaga.

18. Pä-tük.

   Isak towotetakse, Sodoma ärrahäwitamist kulotetakse.

 1. Nink Issand näitis händ Abrahamille Mamre wälja pääl, kui täma oma Maja ukse ees istus, kui Päiw Palawamb oli.
 2. Nink kui täma oma Silmat ülles töstis nink waatis, sis seisis kolm Meest täma ees, nink kui täma neid näggi, jooks täma nende wasta, oma Maja Ukse eest, nink kumardas Mahha Mani auwo poolest.
 3. Nink üttel: kui mina olen Armo löidnut sino Silmade ees, sis ärra minne omald sullaseld möda.
 4. Teile peap pisut wett todama, peske oma Jalgo, nink tuggege hend seie Puu ala.
 5. Mina tahhan teile Palakest leiba tuwa, nink kinnitage oma Südand, perrast woite eddesi minna. Seperrast olete oma sullasest möda tulnut; Nämat ütlit: Tee ninda kui sa olet üttelnut.
 6. Nink Abraham rühkis oma Majase Sara jure, nink üttel: rühhi, segga kolm möto Nissu-Jahho, kasta, nink tee reeskat.
 7. Agga Abraham jooksis Karja jure, nink toi ühhe Nore nink kauni wassika, nink andis sedda Poisi kätte, nink täma rühkis sedda walmistada.
 8. Perrast toi täma woid nink Pima, nink sest wassikast, mes täma oli walmistanut, nink pani nende ette, nink täma seisis nende ees se Puu all, nink nämat söiwat.
 9. Sis ütlit nämat täma wasta: kus on Sara sino Naine? täma kostis: Sääl Maja sees.
 10. Nink täma üttel: Töest, mina tahhan jälle sino jure tulla, kui mina elan, nink waata, Saral sino Naisel peap Poig olema. Nink Sara kuulis sedda täma sälja tagga, se Maja Ukse taggan.
 11. Abraham agga nink Sara olit molembat wannat, nink monda Päiwa elanut, nink Sarald oli löpnut sedda, mes Naiste Järg on.
 12. Seperrast Naaris Sara issi eneses, nink üttel: Nüüd kui ma wannaks olen saanut, peaks minul weel himmo olema, nink mino Issand on kaas wanna.
 13. Sis üttel Issand Abrahami wasta: Millest Sara sedda Naarap? nink ütlep: kas mina weel töe poolest peaksin Ilmalle kandma, et mina wanna olen.
 14. Kas peaks üksiki Assi Issandalle rasse olema? Sel ajal tahhan mina jälle sino jure tulla, nink Saral peap Poig olema.
 15. Sis salgas Sara ärra nink üttel: Mina ei ole mitte Naarnut, sest täma kartis. Se Issand üttel: ei ole mitte ninda, sina Naarsit.
 16. Perrast tausit need Mehhet sääld üles, nink kändsit händ Sodoma poole, nink Abraham läks nendega, neid saatma.
 17. Nink Issand üttel: kas mina pean ärrapeetma Abrahammi eest, mes mina teen?
 18. Et Abraham saap suure nink Wäggewa Rahwa Issa olema, nink täma sees peap önnistettama keik Rahwas Maa pääl.
 19. Sest mina tunnen tädda, et täma saap käskma oma lapset, nink oma Maja henese perra, et nämat Issanda Teed hoidwat, nink teewat öigust nink kohhut, et Issand laseks Abrahami päle tulla, mes täma tämalle on towotanut.
 20. Nink Issand üttel: Üks hääl on Sodomas nink Komorras, se on suur, nink nende Pattut omat wägga rasket.
 21. Seperrast tahhan mina nüüd allaminna, nink katsda, kas nämat keik omat tehnut se hääle perra, kumb mino ette on tulnut, nink kui se ninda ei ole, et mina tean sedda.
 22. Nink need Mehhet kändsit sääld ärra, nink läksit Sodoma poole, Abraham agga jäi seisma Issanda ette.
 23. Nink Abraham astis liggi nink üttel: kas sina sis tahhat Öigedad, üllekohtustega ärrahukkata?
 24. Ehk on wahhest Wiiskümmend Öigedad se linna sees, kas sina neid kaas tahhat ärrahukkata, nink ei tahha mitte selle Paigalle Armo anda, Wiekümne Öigedade perrast, kum̃at sääl sees oleks?
 25. Sedda ei saa sina iggawel teggema, et sina öigedad peaksit ärratapma üllekohtusega, et se öige peaks olema sesuggune kui se wallato on, se olgo kaugel sinust, kas keige Maa-Ilma Sundia ei peaks öigust teggema.
 26. Sis üttel Issand: kui mina Wiiskümmend öigedad löijan Sodoma linna sees, sis tahhan mina nende perrast keigelle selle kohalle andiks anda.
 27. Abraham agga kostis nink üttel: Oh waata! Mina olen julgenut Issandaga räkida, ehk mina kül Muld nink Pörm olen.
 28. Ehk woiks wahhest Wiis wähhemb, kui Wiiskümmend Öigedad sääl sees olla, kas sina nende Wie perrast, sedda koggone linna tahhaksit ärrahukkata? Täma üttel: Mina ei tahha tädda mitte ärrahukkata, kui mina sääl Nellikümmend päle Wiis löijan.
 29. Nink täma wottis weel edespiddi räkida tämaga, nink üttel: Ehk sääl wahhest löijaks Nellikümmend? Täma agga üttel: Mina ei tahha sedda mitte tehha, nende Nellikümne perrast.
 30. Nink Abraham üttel: Ärrasago mitte wihhaseks Issand, et mina weel köñelen, ehk sääl löijaks kolmkümmend? Täma üttel: Mina ei tahha sedda mitte tehha, kui mina sääl kolmkümmend löijan.
 31. Taas üttel täma: Oh waata! Mina olen julgenut Issandaga räkima, ehk sääl löijetaks kakskümmend? Täma üttel: Mina ei tahha neid mitte ärrakaota, nende kahhekümne perrast.
 32. Wimseld üttel täma: Ärra wotko wihhaks Issand, et mina weel

19. Pätük.

 19. Waata! Nüüd on sino Sullane Armo löidnut sino Silmade ees, et sina oma heldust suureks olet tehnut, kumba sina mulle olet näitnut, mino Hinge elus ülespiddada; Agga mina ei woi mitte hend päästa se Mäe pääl, et minulle wahhest kurja ei sünniks, nink Surren ärra.
 20. Waata! Sesinane linn on lähüdel, et mina sinna woiksin paggeda, nink täma on Weikene, mina pallun sinna paggeda, nink hend päästa, |:eks täma ole Weikene:| et mina Ello jään.
 21. Nink täma üttel tämalle: Waata, Mina olen kaas se Asija sees sino päle waatnut, et mina sedda Linna Ümber ei känna, kummast sina olet üttelnut.
 22. Rühhi, nink päästa hend säälsam̃as, sest mina ei woi middakit tehha, enne kui sina sinna olet saanut. Seperrast kutsutakse se linna Nimmi Tsoar.
 23. Päiw taus Maa päle, kui Lott Tsoari sisse tuli.
 24. Sis laskis Issand saddada Sodoma nink Komorra päle, Törwa nink Tuld, sest Issandast Taiwast.
 25. Nink kändis Ümber need Linnat, nink keige se paika, nink keik nende linnade Ellajat, nink se Maa Wilja.
 26. Nink täma Naine Waatis taggaspiddi, nink sai Sola-Tulbaks.
 27. Abraham agga taus hommiguld warra üles, nink läks sinna Paika, kus täma enne Issanda ees oli seisnut.
 28. Nink waatis Sodoma nink Komorra pole, nink keige se Maa Wälja pole, nink näggi, Waata! Suits taus üles sest Maast, otse kui Ahjo Suits.
 29. Sest, kui Jummal se kohtusse linnat ärrarikus sis möttel Jummal Abrahami päle, nink weddi Lotti wälja se ümberkäändmisse keskeld, kui täma need linnat Ümberkäändis, kumba sees Lott ellas.
 30. Agga Lott läks wälja Tsoarist, nink jäi Mäe päle ellama, [n]ink täma kaks Tüttard tämaga, sest täma kartis Tsoaris ellada, nink jäi ühhe Auko sisse oma kahhe Tüttrega.
 31. Sis üttel se wannamb Noremba wasta: Meije Issa on wanna, nink ühtekid Meest ei ole eñamb Maa pääl, ke meije jure woiks tulla, keige Maa-Ilma wisi perra.
 32. Tule! Andkem oma Issalle Wiina juwa, nink maggakem täma jures, et meije oma Issast Seemend elo saatame.
 33. Nink ninda joottsit nämat omalle Issalle Wiina, selsam̃al Ösel. Sis läks se Wannamb nink heitis oma Issa körwalle, nink täma ei tundnut mitte, kui täma Mahha heitis, eiga sis, kui täma üles tausis.
 34. Töisel päiwal üttel se wannamb Noremba wasta: Waata! Mina olen Eile oma Issa jures magganut, Andkem tämalle täämbä Öse kaas Wiina juwa, sis minne sina, nink heita täma jure, et meije Seemend oma Issast saame.
 35. Nink nämat jootsit kaas sel Ösel oma Issa Wiinaga; Nink se Noremb läks sisse, nink heitis täma jure Maggama, nink täma ei tundnut mitte, kui täma mahha heitis, eiga sis, kui täma üles taus.
 36. Ninda saiwat molembat Lotti Tüttred Raskeks oma Issast.
 37. Nink se wannamb sünnit ühhe Poja, nink kuts selle Nim̃e Moab. Se on nende Moabitride Issa, sesinnase päiwa saadik.
 38. Nink se Noremb sai kaas Poja, nink kuts täma Nimme Pen-Ammi. Se on Ammonitride Issa, täna päiwani.

20. Pätük.

   Sara wottetaks Abrahamist ärra, nink annetakse jälle.

 1. Abraham agga läks sääld ärra, se Maa sisse Lounat wasta, nink elli Kadesse nink Surri wahhel, nink oli wöras Keraris.
 2. Nink üttel Sara oma Naise perrast, täma on mino Sissar. Sis lähhetis Abimelek Kerari Kuningas, nink wottis Sarat heneselle.
 3. Agga Jummal tulli Abimelekki jure Öse Unes, nink üttel tämalle: Waata! Sina peat ärrasurema se Naise perrast, kumma sina olet wotnut, sest täma on Mehhe laulatut Naine.
 4. Abimelek agga ei olnut tädda mitte putnut, nink üttel: Issand, kas sina kaas wagga Rahwast tahhat ärrasurmata?
 5. Eks täma issi mulle üttelnut, täma on mino Sissar? Nink täma on kaas üttelnut: Täma on mino Welli? Ja mina olen sedda wagga Süddame, nink puhta Käega tehnut.
 6. Sis üttel Jummal täma wasta unes: Mina tean, et sina sedda Wagga Süddamega olet tehnut; seperrast olen mina sind hoidnut, mino wasta Pattomast, nink ei ole sind mitte lasknut, tämasse puttu.
 7. Nink nüüd, Anna selle Mehhelle täma Naine jälle, sest täma on Prohweet, nink lasse tädda sino eest paluda, sis saat sina ellama. Agga kui sina tädda ei anna, sis olgo sulle teda, et sina peat Surma ärrasurema, nink keik, kummat sino perrald omat.
 8. Sis taus Abimelek warra üles, nink kutsus keik oma Sullased, nink räkis keik Sañat nende körwade ees, nink need Mehhet kartsit wägga.
 9. Nink Abimelek kutsus Abrahami nink üttel täma wasta: Miksperrast olet sina sedda meile tehnut? Nink mes olen mina sino wasta Pattunut? et sina ninda suurd Patto mino, nink mino Kuning-Riki päle tahtsit saata, sina olet mulle sesuggust Tööd tehnut, mes ei sünnüks tehha.
 10. Päle sedda üttel Abimelek Abrahami wasta: mes sa olet nähnut, et sina sedda olet tehnut?
 11. Sis üttel Abraham: Mina mötlin, ehk ei ole wahhest Jummala kartust sesinnases Paigas, nink tapwat mind ärra mino Naise perrast.
 12. Nink täma on kaas Tööeste mino Sissar, sest täma on mino Issa Tüttar, agga mitte mino Ema Tüttar, nink on minulle Naiseks saanut.
 13. Perrast agga, kui Jummal mind käskis hulkuma, mino Issa Majast, sis ütlin mina tämalle: Tee sedda Armo mino wasta, iggas paikas, kohho meije tulem̃e, et sina ütlet minust, täma on mino Welli.
 14. Sis wottis Abimelek lambaid nink Härgi, Sullasid nink Tütrikuid, nink andis neid Abrahamille, nink andis Sarad täma Naist jälle kätte.
 15. Nink Abimelek üttel Abrahami wasta: Waata! Mino Riik seisap sino ees lahti, kus sino Meelest hää on, sääl ella.
 16. Agga Sara wasta üttel täma: Waata! Mina olen tuhhat Höbbe-tükki sino Weljalle andnut, se olgo sulle Silma-katteks keikide ees, kummat sinoga omat, nink se oli täma öppus.
 17. Abraham agga Palus Jummalat, sis Parandis Jummal Abimeleki, nink täma Em̃andat, nink täma Ümbertaid, et nämat lapsi saiwat.
 18. Sest Issand oli keik Emat kinnisulgnut, Abimeleki Koas, Sara Abrahami Naise perrast.

21. Pätük.

   Isak sünnüp, Ismael ajetaks wälja.

 1. Perrast tuli Issand Sarat koddo-otsima, ninda kui täma oli üttelnut, nink Issand teggi Saralle, ninda kui täma oli räkinut.
 2. Sest Sara sai käima päle, nink sünnitis Abrahamille ühhe Poja, täma Wannal Eal, selsamal Ajal, kui Jummal tämaga oli räkinut.
 3. Nink Abraham kutsus oma Poja Nime, ke tämalle sündis, kum̃a Sara oli saanut, Isak.
 4. Nink Abraham Ümberleigas Isakid oma Poiga, kui täma kaheksa Päiwa wanna oli, ninda kui Jummal tädda oli käsknut.
 5. Abraham agga oli sadda Astaiga wanna, kui Isak täma Poig sündis.
 6. Nink Sara üttel: Jummal on mulle Naarmist tehnut, keik kummat sedda kuulwat, need saawat mind Naarma.
 7. Weel üttel täma: kes oleks Abrahamille üttelnut, et Sara lapsi immetap? Sest mina olen Poja saanut täma Wannal Eal.
 8. Nink kui se laps sai suureks, nink wörotetti ärra, sis teggi Abraham suure Söömaja, sel Päiwal, kui Isak ärrawörotetti.
 9. Nink Sara näggi Hagari se Egüptileise Poiga, kumma täma Abrahamille oli sünnitanut, et täma Pilkaja oli.
 10. Nink üttel Abrahami wasta: Aija se Tenija ärra oma Pojaga, sest täma Poig ei pea mitte Perrima mino Poja Isakiga.
 11. Se Assi agga oli wägga kurri Abrahami Silmis, täma Poja perrast.
 12. Agga Jummal üttel Abrahami wasta: Se olgo mitte kurri sino Melest, se Poisi perrast, nink sino Tenija perrast. Keik mes Sara sulle on üttelnut, kule täma hääld. Sest Isakis peap sulle Semend Nimitettama.
 13. Agga mina tahhan kaas sedda Tenija Poiga Rahwaks tehha, seperrast, et täma sino Semen on.
 14. Sis taus Abraham hommiguld Warra ülles, nink wottis leiba ja ühhe lassiga Wett, nink andis sedda Hagarille, ja pani täma sälga, nink sedda Poiga, ja lähetis tädda ärra: Sis läks täma ärra, nink käis eksitusses Persaba lanes.
 15. Agga kui Wessi lassi seest oli ärralöpnut, sis heitis täma sedda Poisikest ühhe Puu alla mahha.
 16. Nink läks ärra, ja istus täma kohhalle, ni kaugel, kui Nolega woiks laske; Sest täma üttel: Mina ei woi mitte nähha, se lapse Surma; Nink täma istus sääl kohhal, töstis oma hääld nink nuntas.
 17. Agga Jummal kuulis se Poisi hääle, nink Jummala Engel hüdis Hagarid Taiwast, nink üttel tämalle: Mis sinul on Hagar? ärra karta mitte, sest Jummal on kuulnut se Poisi häle, sest paigast, kus täma on.
 18. Tause ülles, wotta sedda Poisi, nink wii tädda käepiddi; sest mina tahhan tädda suureks Rahwaks tehha.
 19. Nink Jummal Awas üles täma Silmi, et täma ühhe Wee-Kaiwo näggi, nink läks ja täütis oma lassi Weega, nink jootis sedda Poisi.
 20. Nink Jummal oli se Poisiga, et täma sai suureks, Agga täma elli lanes, nink sai üks hää Püssü Mees.
 21. Nink täma elli Parani lanes; nink täma Ema wottis tämalle Naise Egüpti Maald.
 22. Selsammal Ajal sündis, et Abimelek nink Pikol täma Södda-Wäe Wörst, rääksit Abrahamiga nink ütlit: Jummal on sinoga, keiges mes sina teet.
 23. Sis wannu mulle nüüd siin Jummala jures, et sina ei tahha kawal olla mino wasta, eiga mino laste , eiga mino laste-laste wasta, waid et sina mulle sedda Armo teet, mes mina sinulle olen tehnut, nink selle Maale, kummas sina Wöras olet.
 24. Abraham üttel tämalle: Mina tahhan Wando.
 25. Agga Abraham Noomis Abimelekki, se Wee-kaiwo perrast, kumma Abimeleki Sullaset wäggise olit ärrawotnut.
 26. Abimelek üttel tämalle: Mina ei ole mitte teednut, kes sedda Asia on tehnut, nink sina ei ole kaas mulle sedda kulotanut, eiga ole mina sedda kuulnut, kui tämbä.
 27. Sis wottis Abraham lambaid nink Härgi, ja Andis Abimelekille, nink nämat teegit mölembat leppingut.
 28. Abraham agga säädis seitse Tallekest karjast, issi paika.
 29. Sis üttel Abimelek Abrahami wasta: Miks tarbis need seitse tallekest siin omat, kummat sina issi paika olet säädnut?
 30. Täma üttel: Need seitse Tallekest peat sina mino käest wottma, et nämat mulle Tunnistusseks omat, et mina se Kaiwo olen kaiwnut.
 31. Seperrast kutsutakse se paik Persaba, et nämat möllembat sääl omat wandnut.
 32. Ninda teegit nämat Leppingut Persabas. Sis tausit üles Abimelek nink Pikol täma Södda-Wäe Wörst, nink läksit taggasi Wilisteride Maalle.
 33. Abraham agga istut Puid Persabas, nink hüdis Appi Issanda, se iggawesse wäggewa Jummala Nimme.
 34. Nink Abraham oli Wöras Wilisteride Maal, Monda Päiwa.

22. Pätük.

   Isaki Ohwrimisest, Armo-Towotus Kristussest.

 1. Perrast neid Asiud agga sündis, et Jummal kiusas Abrahamid, sest täma üttel täma wasta: kuule Abraham! Nink täma kostis: siin ma olen.
 2. Nink Jummal üttel: Wotta nüüd oma Poiga, oma ainud Poiga, kedda sina Armastat, sedda Isakid, nink minne Moria Maale, nink Ohwri tädda sääl Polodusse Ohwriks ühhe Mäe pääl, kumma mina sinulle saan näitma.
 3. Sis taus Abraham hommiguld warra üles, nink walmist oma Eselid, nink wottis kaks Poisi ennessega, nink Isakid oma Poiga, nink lohkus Puid Polotusse Ohwri tarbis, nink taus üles ja läks sinna Paika, kummast Jummal tämalle oli üttelnut.
 4. Kolmandal Päiwal töstis Abraham oma Silmad üles, nink näggi sedda paika kaugeld.
 5. Nink üttel oma Poisde wasta: Jäge teije siin Eseliga, mina nink se Poisikenne, tahhame sinna minna, nink kui meije olleme Palwet piddanut, tahhame meije taggasi teije jure tulla.
 6. Nink Abraham wottis Puid Polotusse Ohwri tarwis, nink pani neid Isaki oma Poja pälle, agga täma wottis Tuld nink Weist oma kätte, nink läksit mollembat ühhes koos.
 7. Isak agga üttel oma Issa Abrahami wasta: Mino Issa! Abraham kostis: Waata, siin ma olen, mino Poig. Sis üttel Isak: Waata! siin on Tulli nink Puud, agga kus se lambas on, Polotusse Ohwriks?
 8. Abraham üttel: Jummal issi saap henneselle Lambast katsma, mino Poig, Polotusse Ohwriks, nink nämat läksit mollembat ühhes koos.
 9. Nink kui nämat tulit sinna Paika, kumma Jummal tämalle oli üttelnut, sis teggi Abraham sinna ühhe Altari, nink pani Puid sinna päle, nink köitis kinni Isakit oma Poiga[,] säädis tädda Altari päle, üles Puije päle.
 10. Nink Abraham öigendas oma käe wälja, nink wottis Weist, oma Poiga ärratappa.
 11. Agga Issanda Engel hüdis tädda Taiwast, nink üttel: Abraham, Abraham; Täma üttel: siin ma olen.
 12. Sis üttel se Engel: Ärra puutgo mitte oma käega se Poisi päle, nink ärra tehko tämalle middakit; Sest nüüd tean mina, et sina Jummalad kartat, nink ei ole oma Aino Pojalle armo andnut, mino perrast.
 13. Kui agga Abraham oma Silmat üles töstis[, ]waata, üks Oinas oli täma taggan, paksus Wösas kinni Sarwe piddi: Sis läks Abraham nink wottis sedda Oinast, nink Ohwris sedda Polotusse Ohwriks oma Poja Assemel
 14. Seperrast kutsus Abraham se Paiga: Issand nääp. Sest ütteldaks weel täna päiw, se Mäe pääl, kus Issand Nääp.
 15. Sis hüdis Issanda Engel Abrahamid töist korda Taiwast.
 16. Nink üttel: Mina olen issi ennese jures wandnut, ütlep Issand; Sest et sina sedda Asijat olet tehnut, nink ei ole mitte Armo andnut oma Pojalle, oma ainulle.
 17. Mina tahhan Önnistussega sind Önnistada, nink wägg[a] kaswatada sino Seemend, otse kui Taiwa Tähti, nink kui Liw[a,] kumb Merre weres on, nink sino Seeme peap oma Wainlaiste Werrawid perrima.
 18. Nink sino Seemnes saap keik Rahwas Maa pääl Önn[is]tut; Seperrast et sina mino hääld olet kuulnut.
 19. Ninda käändis Abraham jälle taggasi, oma Poiside ju[re] nink nämat tausit üles nink läksit ühhes ärra Persaba[se], sest Abraham elli Persabas.
 20. Nink perrast neid Asiud sündis, et Abrahamille Sanna todi, ke ütlis: Waata! Milka on kaas lapsi sanut Nahorille sino Wennalle.
 21. Utsi, täma eesmast, nink Bussi täma Welja, nink Kemuelid Arammi Issa.
 22. Nink Keseti, nink Kasod, nink Pildast, nink Idlappi, nink Betuelid.
 23. Betuel agga sünnitas Rebekkad; Neid kaheksa sünnitis Milka Nahorille Abrahami Weljalle.
 24. Agga täma Wäär-Naine, kumma Nimi oli Reüma, sai kaas lapsi Tebakid nink Kahhamid, Tahad nink Makad.

23. Pätük.

   Sara Surmast, nink Mattusest.

 1. Sara Elo agga olli, sadda kakskümmend päle seitse Astaiga; Need omat Sara Elo Astajat.
 2. Perrast Surri Sara Arbani linnas, se on Heebron Kaana Maal; Nink Abraham tuli Sarad leinama nink tädda itkma.
 3. Nink Abraham taus üles oma Surne jurest, nink räkis Hetti lastega, nink üttel:
 4. Mina olen wöras nink Koddapolinne teije jures, andke mulle üht Perris-hauda teije jures, et mina oma Surnut, oma Palge eest, mahha mattan.
 5. Agga Hetti lapset kostsit Abrahamille, nink ütlit tämalle:
 6. Kule meid, Armas Issand; Sina olet Jummala Wörst meije seas, matta mahha oma Surnud meije keike parambase paika; ei pea üksiki meije seas sinulle oma hauda keelma, sino Surnut matta.
 7. Sis taus Abraham üles, nink kuumardis se Maa Rahwa nende Hetti laste ees.
 8. Nink täma räkis nendega ja üttel: Kui se teije mele perrast on, et mina oma Surnut, oma Silmade eest mahha mattan; Sis kulge mind, nink palluge mino eest Ehwronid Tsoari Poiga.
 9. Et täma mulle annap oma kahhekörralist hauda, kumb tämal on, oma Pöllo otsas: Täuwe Rahha eest, ni paljo kui se wäärt on, andko täma mulle sedda, teije seas, Perris Mattusse-Paikaks.
 10. Sest Ehwron Elli Hetti laste seas: Sis kostis Ehwron se Hettine, keikide Hetti laste kuulde, kummat täma linna Wärrawist sisse käisit, nink üttel:
 11. Ei mitte, mino Issand, Waid kuule mind: Se Pöllo annan mina sulle, nink sedda hauda, me täma sees on, annan mina sulle, oma Rahwa laste Silmi ees, annan mina sulle sedda, matta oma Surnut mahha.
 12. Sis kummardis Abraham se Maa Rahwa ees.
 13. Nink köñelis Ehwroni wasta, se Maa Rahwa kuulde, nink üttel: kui sina tahhat sedda mulle anda, sis kuule mino Palwe; wötta muld Rahha se Pöllo eest, kum̃a mina sulle tahhan anda; sis tahhan mina oma Surnut sinna matta.
 14. Ehwron agga kostis Abrahamille, nink üttel tämalle:
 15. Mino Issand, kuule mind, se Maa on Nellisadda Seeklit Höbbedad wäärt, agga mis se on nink sino wahhel? Matta muido oma Surnut mahha.
 16. Sis kuulis Abraham Ehwronid, nink kaalos se Rahha tämalle, kummast täma oli köñelnut Hetti laste kuulde: Nellisadda Seeklit Höbbedad, kummat kaupeldes kölbsit.
 17. Ninda kinnitetti Ehwroni Pöld, kummas se kahhekorralinne Haud oli, Mamre kohhal, Abrahamille omaks[,] nink se haud, kumb täma sees oli, keik nende Puidega, kum̃at se Pöllo ümber olit, nink keik, mes täma Piri ümber oli.
 18. Et need Hetti lapsed sedda näggit, nink keik, kummat täma linna Wärrawist sisse käisit.
 19. Perrast sedda Mattis Abraham Sarad mahha, oma Naist, se kahhekorralisse Pöllo-hauwa sisse, Mamre kohhal, se on Heebron Kanaani Maal.
 20. Nink ninda kinnitetti se Pöld, nink se Haud, kumb selle sees oli, Abrahamille Perris Mattusse-Paigaks, Hetti lapsist.

24. Pätük.

   Rebekka saap Isakkille Naiseks.

 1. Abraham agga olli Wanna, nink monda Päiwa ellanut, nink Jummal oli tädda Önnistanut keige piddi.
 2. Sis üttel Abraham oma wannamba Sullase wasta, omas Koas, ke keik wallitsis, mes tämal oli: Pañe nüüd oma Kässi mino Pusa ala.
 3. Nink wannu mulle se Issanda, Taiwa nink Maa Jummala wasta, et sina ei wotta mino Pojalle Naist, neist Kananitride Tütrist, kummade seas mina elan.
 4. Waid sina peat mino Maalle, nink mino Heimlaste jure minnema, nink Naist wotma mino Pojalle Isakkille.
 5. Se Sullane üttel täma wasta: ehk wahhest, se Naine ei wotta mino perra tulla selle Maalle, kas mina sis sino Poiga pean taggasi wima, se Maa sisse, kummast sina olet wälja tulnut.
 6. Sis üttel Abraham täma wasta: hoija hend mino Poiga jälle sinna wiimast.
 7. Se Issand Taiwa Jummal, ke mind on wotnut oma Issa Majast, nink mino Heimlaste Maast, ke minulle on pajatanut, nink minulle Wandnut on, nink üttelnut: Sino Seemnelle tahhan mina sedda Maad anda; Sesam̃a saap oma Engelit sino ees lähhetama, et sina mino Pojalle sääld Naise wottat.
 8. Kui agga se Naine ei wottaks sino perra tulla, sis olet sina sest mino Wandest wabba: Agga mino Poiga ärra wigo sina mitte sinna jälle taggasi.
 9. Nink se Sullane pani oma Kätt Abrahami oma Issanda Pusa ala, nink wandus tämalle sesamma Asija pääle.
 10. Sis wottis se Sullane kümme Kamelid oma Issanda Kamelist, nink läks ärra, nink keik täma Issanda Hää oli täma käes, nink täma taus üles, nink läks Mesopotamia Maalle, Nahhori linna.
 11. Nink täma laskis neid Kameli mahhaheita wäljas, linna ees, ühhe Kaiwo jures, Öhto Ajal, kui Naiste Rahwas wälja läksit, wett toma.
 12. Nink üttel: Issand, Mino Issanda Abrahami Jummal, tule mino wasta tänapäiw, nink tee Armo mino Issandalle Abrahamille.
 13. Waata! Mina seisan se wee-Kaiwo jures, nink kui se linna Rahwa Tüttred sawat wälja tulema, wett am̃undama.
 14. Nink kui üks Tütrik tulep, kumma wasta mina saan ütlema: Kallata tänna oma Wee-Astiat, et ma woin juwa; nink täma ütlep: jo, mina tahhan sino Kamelit kaas jota, et sesama on, kumma sina oma Sullaselle Isakille olet ärrakatsnut, nink et mina sest tunnen, et sina Armo olet näutnut mino Issandalle.
 15. Nink sündis, enne kui täma sai wälja räkinut, waata! sis tuli Rebekka wälja, kumb oli sündinut Betuelille, Nahorri, Abrahami welja Naise Milka Pojalle, nink täma Wee-Asti oli täma ola pääl.
 16. Nink se Tüdrik oli wägga ilus Palgest, üks Neitsit, nink üksiki Mees ei olnut tädda putnut, se läks alla Kaiwo sisse, täitis oma Astiat, nink tuli üles.
 17. Sis jooks se Sullene täma wasta, nink üttel: lasse mind pisut wet juwa sino Astiast.
 18. Nink täma üttel: Joo, mino Issand, nink ussinaste laskis täma oma Astiat oma Käe päle, nink jootis tädda.
 19. Nink kui täma tädda oli jootnut, üttel täma: Mina tahhan sino Kamelidelle kaas winnada, senni kui nämat keik sawat joonut.
 20. Nink rühkis, ja wallas wälja oma Astiast Jodo-küna sisse, nink jooks jälle Kaiwo jure ammundama, nink töstis keigille täma Kamelidelle.
 21. Se Mees agga immetelis täma üle, nink jäi waid, kunni täma sai täda, kas Issand täma Teelle oli Önne andnut, wai ei.
 22. Nink kui need Kamelit keik olit joonut, sis wottis se Mees ühhe kuldase otsa rönga, kumb kaalos pool Seeklit, nink kaks Käe-ahhilut täma Kätte, need kaalsit kümme Seekli Kulda.
 23. Perrast üttel täma: Kenne Tüttar sa olet? anna, Palun, mulle teda, kas on meile sino Issa Majas Maad Öseks jäda.
 24. Nink täma üttel täma wasta: Mina olen Betueli, Milka Poja Tüttar, kumma täma Nahorille on sünnitanut.
 25. Nink üttel weel tämalle: Meil on kaas Ölgi nink toito kül, nink Maad Öseks jäda.
 26. Sis kummardis se Mees Mahha, nink Pallus Issandat.
 27. Nink üttel: Kitetut olgo Issand, mino Issanda Abrahami Jummal, ke ei ole mahhajätnut oma Armo nink oma Tött mino Issanda wasta: Sest Issand on mind öige Tee päle johatanut, mino Issanda Welja Majase.
 28. Nink se Tüdrik jooksis, nink kuulutis sedda Asija oma Ema Majas, mis oli sündinut.
 29. Nink Rebekkal oli Welli, selle Nimi oli Laban, nink Laban jooks wälja se Mehhe jure, Kaiwo jure.
 30. Se agga sündis, kui täma se otsa-rönga nink Käe-ahhilut oma Sissare Käes näggi, nink Rebekka oma Sissare Sanno kuulis ke üttel: Ninda on se Mees mino wasta pajatanut; Sis tuli täma se Mehhe jure, nink waata! täma seisis Kamelide jures, Kaiwo kallal.
 31. Nink Laban üttel: Tule sisse sina Issanda Önnistet, miks perrast sina wäljas seisat? Sest mina olen Maja walmistanut, nink on Maad neile Kamelidelle.
 32. Nink kui se Mees oli Maja tulnut, päästis täma need Kamelit lahti, nink andis neile ölgi ja toito, nink wett täma Jalgo pesta, nink nende Meeste Jalgo, kummat tämaga olit.
 33. Nink kui tämalle panti Söömist ette, üttel täma: Mina ei Söö mitte enne, kui mina oma Asija olen ärraköñelnut; Laban üttel: ett Köñele.
 34. Sis üttel täma: Mina olen Abrahami Sullane.
 35. Nink Issand on mino Issandat wägga Önnistanut, et täma suureks on saanut, nink on tämalle andnut Lambaid nink Härgi, Höbbedat nink Kulda, Sullasid nink Ümbertaid, Kamelid nink Eselid.
 36. Nink Sara, Mino Issanda Naine, on mino Issandalle ühhe Poja sünnitanut, perrast kui täma oli Wannaks saanut, ja selle on täma andnut keik, mes tämal on.
 37. Agga mino Issand pañi mind Wandma, nink üttel: Ärra wotgo mitte Naist mino Pojalle Kanaanileiste Tüttrist, kumbade Maa sees mina ellan.
 38. Waide minne mino Issa Maja, nink mino Suggulaiste jure, mino Pojalle Naist wottma.
 39. Sis ütlin mina oma Issanda wasta: Kui wahhest se Naine ei wotta: mino perra tulla.
 40. Täma üttel mino wasta: Issand Jummal, kenne ees mina ikka olen käinut, saap oma Engelid sinoga lähhetama, nink sino Teed önnistama, et sina mino Pojalle Naist wottat, mino Suggulaisist, nink mino Issa Majast.
 41. Sis peat sina mino Wandest wabba olema, kui sina mino SugguWössa jure tulet; Nink kui nämat sulle tädda ei anna, sis olet sina mino Wandest pohhas.
 42. Nink kui mina täämbä se Kaiwo jure tulin, nink ütlin: Issand, mino Issanda Abrahami Jummal, olet sina mino Teed önnelikkuks tehnut, kumba mina käin?
 43. Waata! Mina seisan se Kaiwo jures; Sis olgo, kui üks Neitsit Wälja tulep Ammundama, nink mina täma wasta ütlen: Anna mulle, Pallun, pisut wett juwa sino Astjast.
 44. Nink täma ütlep mino Wasta: Joo sina, mina tahhan sino Kamelidelle ka Ammundada, et sesama Naine on, kumma Issand mino Issanda Pojalle on säädnut.
 45. Ja enne kui mina sedda oma Süddames olin ärraräkinut, Waata! Sis tuli Rebekka wälja, nink täma Asti oli täma Ola pääl, nink täma läks alla Kaiwo nink Ammundas, Sis ütlin mina täma wasta: Anna mulle juwa ma, Pallun.
 46. Nink täma wottis usinaste oma Astiat mahha, nink üttel: Joo, mina tahhan sino Kamelit ka joota; Nink mina join, ja täma jootis need Kamelit kaas.
 47. Seperrast mina küssin tämald nink ütlin: Kenne Tüttar sina olet? Nink täma üttel: Mina olen Betueli Nahori Poja Tüttar, kumma Milka tämalle sünnitanut on: Sis pañin mina se otsa-rönga täma Otsa, nink neid Käe-ahhiluid täma Käede ümber.
 48. Nink mina kumardasin mahha, nink Pallusin Issandat, nink Kiitsin Issandat Abrahami mino Issanda Jummalat, ke mind Öige Tee päle oli saatnut, mino Issanda Welja Tüttard täma Pojalle wottma.
 49. Nüüd agga, kui teije need olete, kummat tahhate Armo nink Usko mino Issanda wasta ülesnäita, sis üttelge mulle; Nink kui teije ei tahha, sis üttelge mulle sedda ka, et mina hend kännan häälle ehk Kuralle poole.
 50. Sis kostsit tämalle Laban nink Betuel, nink ütlit: Se Assi tulep Issandast, seperrast ei woi meije Kurja eiga hääd sinulle lausda.
 51. Waata! Rebekka on sino ees, wotta tädda, nink minne, nink täma olgo Naine sino Issanda Pojalle, ninda kui Issand on pajatanut.
 52. Nink sündis, kui Abrahami Sullane oli kuulnut nende Saño, et täma Palludes kumardis Issanda ette mahha sadik.
 53. Nink se Sullane wottis wälja Höbbe nink Kulla Riisto, nink Rided, nink andis Rebekkalle, täma Weljalle nink Emalle agga, andis täma kallid Asiud.
 54. Sis söiwat nink joiwat, täma nink need Mehhet, kummat tämaga olit, nink jäiwat: sinna Öseks; Agga hommigul kui Nämat üles taussit, üttel se Sullane: laske mind oma Issanda jure mina.
 55. Agga täma Welli nink Ema üttel: Olgo se Tüdrük weel Päiwa ehk kummekund meije jures, perrast woit sa minna.
 56. Täma ütlis neile: Ärge wiwitago mind mitte, sest Issand on mino Teed Önnelikkuks tehnut, laske mind, et mina oma Issanda jure saan minnema.
 57. Sis ütlit nämat: kutskem Tüdrukut, nink küssigem, mes täma Suu ütlep.
 58. Nink nämat kutsusit Rebekka, nink ütlit täma wasta: kas sina tahhat se Mehhega minna? Täma üttel: mina lähen.
 59. Sis lasksit nämat Rebekkad oma Sissard minna, oma Imetajaga, nink Abrahami Sullast, nink täma Mehhi.
 60. Nink Önnistasit Rebekkad, nink ütlit tämalle: Sina meije Sissar saago mitma Tuhhanda Emaks, nink sino Seeme perrigo oma Wainlaste Wärrawid.
 61. Sis pañi Rebekka hend walmiks, oma Ümbertaidega, nink istsit Kamelide sälga, nink läksit se Mehhe perra. Nink kui se Sullane oli Rebekkad wottnut, läks täma ärra.
 62. Isak agga tuli keimast se elawa mino-Näggia Kaiwo jurest; Sest täma eli Kanaani Maa sees, launad wasta.
 63. Kohho Isak oli wälja läänut, Palwet piddama, Wälja päle, öhto pool; Nink kui täma oma Silmat üles töstis, nink waatis; näggi täma Kamelit tulewa.
 64. Kui agga Rebekka oma Silmat üles töstis nink Isakkit näggi, sis heitis täma hend Kameli Säljast mahha.
 65. Nink üttel se Sullase wasta: Kes on se Mees, ke meije wasta tulep wälja pääl? Sullane üttel: Se on mino Issand: Sis wottis täma Mantli, nink kattis hend kinni.
 66. Nink se Sullane juttustas Isakille keik Asiat, mes täma oli ärratallitanut.
 67. Nink Isak wiis tädda, Sara oma Ema Maja sisse, nink wottis Rebekkad, nink täma sai tämalle Naiseks, nink Armastis tädda. Ninda Römustas hend Isak, oma Ema Surma perra.

25. Pätük.

   Abraham wottap: töise :Naise, Surep, Isakille sünnip Esau nink Jakob.

 1. Abraham wottis: jälle :Naise, selle Nimi oli Ketura.
 2. Se sünnitis tämalle Simranid nink Jaksanid, Medanid nink Midianid, Jesbakid nink Suad.
 3. Jaksan agga sünnit Sebad nink Tedanit. Nink Tedani lapset olit, Assurim, Latusim, nink Leumin.
 4. Midiani lapset olit: Ehwa, Ehwer, Hanok, Abida nink Elda: need omat keik Ketura lapset.
 5. Abraham agga andis keik, mes tämal oli, Isakille.
 6. Wäär-Naiste lapsille agga, andis täma anded, nink saatis neid Isaki oma Poja jurest ärra, senni kui täma weel elli, Päiwatausma poole hommiko Maalle.
 7. Agga se on Abrahami Elo aig, mes täma on ellanut, sadda seitsekümmend päle wiis Astaiga,
 8. Sis heitis Abraham Hinge, nink Surri ärra, hääs wannuses, kui täma Wanna nink Ellust wässinut oli, nink sai koggotut oma Rahwa jure.
 9. Nink täma Pojat Isak ja Ismael, matsit tädda mahha, se kahhekorralise hauwa sisse, Ehwroni Tsoari se Hettileise Poja Pöllo pääl, kumb Mamred wasta on.
 10. Sesam̃a Pöllo pääl, kumma Abraham oli ostnut Hetti laste käest, sääl on Abraham Mattet, Sara oma Naisega.
 11. Perrast Abrahami Surma, önnist Jummal Isakkid täma Poiga; Isak agga elli se Elawa mino-Näggia Kaiwo jures.
 12. Nink se on Ismaeli Abrahami Poja Suggu, kumb Hagaris[t] Egüptileisest, Sara Ümberdajast, Abrahamille oli sündinut.
 13. Ja need omat Ismaeli laste Nim̃et, nende Nim̃e nink Sugg[u] perra. Ismaeli eesmald sündinut, oli Nebajot, nink Kedar, Adbeel nink Mibsan.
 14. Misma, Tuma nink Masa.
 15. Hadar, Tema, Jetur, Nahwis nink Kedma.
 16. Need omat Ismaeli lapset, nende Nim̃edega, nende Moisio nink linnade sees, kakstöistkümmend Wörsti oma Rahwa ülle[.]
 17. Nink need omat Ismaeli Elo-Astajat, sadda kolmkümmend päle säitse Astaiga; Nink täma heitis Hinge, ja Surri ärra, nink kassiti oma Rahwa jure.
 18. Nink nämat elliwat Hewilast, Surri sadik, kumb Egüpti Maad wasta on, kui Assüriase minnakse. Täma satti agga keiki oma Weljade ees mahha. / i: e: :/ Täma Surri ärra.
 19. Agga se on Isakki Abrahami Poja Suggu: Abraham sünnit Isakid.
 20. Isak agga oli Nellikümmend Astaiga Wanna, kui täma Rebekkad, Betueli se Süria-Maa Mehhe Tüttard, Mesopotamiast, Labani se Sürileise Sissard, Naiseks wottis.
 21. Nink Isak Pallus Issandat oma Naise ees, sest täma oli sugguta: Nink Issand laskis hend Palluda, ninda et täma Naine Rebekka sai käima pääle.
 22. Nink kui need lapset tauksit töine töist täma Ihhus, sis üttel täma: Kui se Järg minoga ninda on, miksperrast olen mina keima päle saanut? Nink täma läks Issandalt küssima.
 23. Nink Issand üttel tämalle: kaks Rahwast on sino Kohhus, nink kaks wäggewat saawat sinost lahkuma, nink üks Rahwas saap kangemb töist olema, nink suremb saap Wähhembat teenima.
 24. Kui agga, need Päiwat täis said, et täma piddi Ilmalle tooma, Waata! Kaksikut olit täma Kohhus.
 25. Esmänne agga tuli wälja, Punnane, nink karwanne otsekui Willane Reiwas, sest pandi täma Nim̃i Esau.
 26. Agga perrast tuli täma welli wälja, nink täma Kässi piddi Esau Konsas kinni, seperrast kutsuti täma Nim̃i Jakob. Isak agga oli Kuuskümmend Astaiga Wanna, kui Rebekka neid sünnitis.
 27. Kui need Poisit suureks saiwat, oli Esau Püssü-Mees nink Pöllo-Mees; Jakob agga oli wagga Mees, nink Elli Teldi sees.
 28. Nink Isak Armastis Esaud, sest täma söi hääl meelel linnulihha. Rebekka agga Armastis Jakobid.
 29. Nink Jakob oli keitnut söömist, kui Esau Metsast tuli, nink oli Wässinut.
 30. Nink Esau üttel Jakobi wasta: Lasse mind, Pallun, maista sest Punnasest Ruwast, sest mina olen Wässinut. Seperrast kutsutaks täma Nimi Edom.
 31. Jakob agga üttel: Müü mulle tämbä oma enne-sündmist.
 32. Esau üttel: Waata! Mina lähhen ommite Surma, mes mulle sis se enne-sündminne tarbis tulep?
 33. Nink Jakob üttel: Sis wannu mulle täña Päiw; Nink täma wandus tämalle, nink Müüs ärra oma enne-sündmist, Jakobille.
 34. Sis andis Jakob Esaulle leiba nink sedda Läätsa-keidust, nink täma söi nink joi, nink taus üles ja läks ärra. Ninda pölgis Esau oma Enne-sündmist ärra.

26. Pätük.

   Jummal onnistap Isakid keige hää polest.

 1. Suur Nälg agga tuli se Maa sisse, päle se endise Nälja, kumb Abrahami Ajal oli olnut. Seperrast läks Isak Abbimelekki wilisteri Kuninga jure, Kerrarisse.
 2. Nink Issand näutis hend tämalle, nink üttel: Ärra minne mitte alla Egüpti Maalle; Waid ella se Maa sees, kumma mina sinulle ütlen.
 3. Ole wöras sel Maal, nink mina tahhan sinoga olla, nink sind Önnistada. Sest sinulle nink sino Seemnelle tahhan mina keik need Maad Anda, nink tahhan sedda Wandet kinnitada, kumma mina Abrahamille sino Issalle Wandnut olen.
 4. Nink mina tahhan sino Seemend ni paljo tehha, kui Taiwa Tähti, nink tahhan Anda sino Seemnelle keik neid Maid, nink sino Seemnes peap Önnistettama keik Rahwas Maa pääl.
 5. Seperrast, et Abraham mino hääld on kuulnut, nink on hoidnut mino Kohhut, mino Käskut, mino Wisi, nink mino Sädust.
 6. Sis jäi Isak Kerrari ellama.
 7. Nink kui se Rahwas sääl Paigas küssis täma Naise perra[,] sis üttel täma: Se on mino Sissar; Sest täma kartis üttelda, se on mino Naine, et se Paiga Rahwas ei tappa mind ärra, Rebekka perrast, et täma Illus Palgest on.
 8. Sündis agga kui täma Monda Päiwa sääl oli elanut, et Abbimelek Wilisteri Kuningas Waatis läbbi Akna, nink Näggi, et Isak Rebekka oma Naisega Mängis;
 9. Sis kutsus Abbimelek Isakid, nink üttel: Töeste, Waata: se on sino Naine; Nink Miksperrast sina sis üttlit: se on mino Sissar? Isak üttel täma wasta: Mina Mötlisin, ehk mina wahhest peas Surrema täma perrast.
 10. Nink Abbimelek üttel: Mellest sina Meile sedda olet tehnut? kui pea oleks üks Rahwa seast sino Naise jures woinut mata, nink sina oleksit süüd meije päle toonut.
 11. Sis käskis Abbimelek keik sedda Rahwast, nink üttel: Ke sedda Meest ehk täma Naist puttup, se peap Surma Surrema.
 12. Nink Isak külwis wilja mahha selsammas Maas, nink sai selsammal Astajal sadda wörra jälle; Sest Issand Önnist tädda.
 13. Nink se Mees sai suureks, nink läks eddesi, senni kui täma wägga suureks sai.
 14. Nink tämal oli suur hulk lambaid nink Karja, ja paljo Perret. Seperrast olit need Wilisterit kaddelikkut täma wasta.
 15. Nink keik Kaiwot, kummat täma Issa Sullaset olit Kaiwnut, täma Issa Abrahami Ajal. Neid sulgsit need Wilisterit kinni, nink täutsit neid Mullaga.
 16. Nink Abbimelek üttel kaas Isaki wasta: Minne meije seast ärra, sest sina olet kangembaks meid sanut.
 17. Sis läks Isak sääld ärra, nink teggi oma Maja Kerrari Orgu, nink elli sääl.
 18. Agga Isak kaiwis jälle ülles need Wee-Kaiwut, kum̃at need Sullaset Abrahami täma Issa Ajal olit kaiwnut, nink need Wilisterit olit kinniheitnut, perrast Abrahami Surma, nink kutsus neid, sesamma Nim̃e pääl, kumma Nim̃e täma Issa neile oli pannut.
 19. Nink Isaki Sullaset kaiwsit se Orgu sees, nink löidsit sääl ühhe ellawa Wee-Kaiwo.
 20. Agga Kerrari Karjaset riidlit Isaki Karjastega, nink ütlit: se Wessi on meije perrald; Seperrast kuts täma se Kaiwo Nime Esek, sest et nämat tämaga olit rielnut.
 21. Perrast kaiwsit nämat töise Kaiwo, se päle riidlisit nämat ka; sest kutsus täma se Nime, Sitna.
 22. Sis läks täma sääld ärra, nink kaiwis ühhe töise Kaiwo, se päle es riidle nämat mitte, seperrast kutsus täma se Nime Rehhobot, nink üttel: Nüüd on Issand meid lasknut laggoda, nink on meid siggitanut Maa pääl.
 23. Perrast läks täma sääld ülles Beersabase.
 24. Kummas Issand hend näitis tämalle sel Ösel, nink üttel: Mina olen Abrahami sino Issa Jummal, ärra kartgo mitte, sest min[a] olen sinoga, nink tahhan sind Önnistada, nink sino Seemend kaswatada, mino Sullase Abrahami perrast.
 25. Nink täma teggi ühhe Altari sinna, nink hüdis Jummala Nimi Abbiks, nink säädis sinna ülles oma Teldi, nink täma Sullaset kaiwsit sääl ühhe Kaiwo.
 26. Abbimelek agga läks täma jure Kerarist, Ahhusati oma Söbra, nink Pikoli oma Södda-Wäe Wörstiga.
 27. Nink Isak üttel nende wasta: kuis teije mino jure tulette, et teije mind wihkatte? nink olette mind hennese jurest ärra Ajanut.
 28. Nämat üttlit: Töesti nääme meije nähten, et Issand sinog[a] on; sest meije olleme üttelnut: Olgo nüüd üks Wande meije Wahhel, nink sino Wahhel, nink tehkem leppingut.
 29. Et sina meile kurja ei tee, otse ninda kui meije sinosse ei ole puttunut, nink otse kui meije sinolle keik hääd olemme tehnut, nink sind Rahhoga ärrasaatnut. Nink sina olet nüüd Issandast Önnistetut.
 30. Kui täma neile agga Sööm Aiga teggi, sis nämat söiwat nink joiwat.
 31. Nink hommikuld warra, kui nämat üles taussit, Wandsit nämat üks töiselle, nink Isak saatis neid ärra, ja nämat läksit täma jurest ärra Rahhoga.
 32. Sesam̃a Päiwal agga sündis, et Isaki Sullaset tulliwat nink toiwat sanna sest Kaiwost, kum̃a nämat olid kaiwnut, nink ütlit tämalle: Meije olleme Wett löidnut.
 33. Nink täma kutsus sedda Saba; Seperrast on se linna Nim̃i Bersaba, täna-Päiwani.
 34. Kui Esau agga oli Nellikümmend Astaiga Wanna, sis wottis täma Juditad Naiseks, Beri se Hettileise Tüttard, nink Basmad Eloni se Hettileise Tüttard.
 35. Need olit Isakille nink Rebekkalle Melepahhaks.

27. Pätük.

   Jakob saap oma Issast Önnistut, nink Esau Wihkatas.

 1. Nink sündis, kui Isak oli Wannaks jänut, nink täma Silmat pimmedaks länut, täma ei selletanut nähha, sis kutsus täma Esaud oma surembat Poiga, nink üttel täma wasta: Mino Poig; Nink täma kostis: Waata! siin ma olen.
 2. Sis üttel täma: Waata! Mina olen Wannaks saanut, nink ei tia mitte oma Surma Päiwa.
 3. Seperrast wotta, Pallun, oma Riistat, oma Nole-Tupp, nink oma Püs, nink minne Metsa, nink püa mulle üht lindo.
 4. Nink tee mulle himmo-Roga, ninda kui mino Meleperrast on, nink too mulle sedda tänna, et ma söön; Nink et mino Hing sind Onnistap, enne kui mina ärra Surren.
 5. Rebekka agga kuulis, kui Isak oma Poja Esau wasta räkis; Nink Esau läks Metsa, lindu püdma, nink tooma.
 6. Sis üttel Rebekka Jakobi oma Poja wasta: Waata! Mina kuulin sino Issa, Esau sino Welja wasta räkiwa, nink ütlewa:
 7. Too mulle üht lindo, nink tee mulle himmo-Roga, et mina söön; sis tahhan mina sind Önnistada Issanda ees, enne kui mina Surren.
 8. Sis kuule nüüd, Mino Poig, mino hääld, se Asija sees, mis [m]ina sind kässen.
 9. Minne nüüd Karja jure, nink wotta mulle sääld kaks hääd Kitsi-Poiga, sis tahhan mina sino Issalle neist himmo-Roga tehha, ninda kui täma Meleperrast on.
 10. Sedda peat sina oma Issalle wima, et täma sööp, nink sind Önnistap, enne oma Surma.
 11. Jakob agga üttel Rebekka oma Ema wasta: Ennä! Esau min[o] Welli on karwane Mees, nink mina olen Sille Mees.
 12. Ehk wahhest mino Issa puttup minosse, sis saan mina täma Silmis otse kui Pettia ollema, nink saatan hennese päle Wand[e] nink mitte Önnistust.
 13. Sis üttel täma Ema tämalle: Se Wande olgo mino pääl, min[o] Poig; kuule agga mino hääld, minne, wotta nink too mulle.
 14. Nink täma läks, wottis nink toi omalle Emalle; Nink täma Ema teggi himmo-Roga, ninda kui täma Issa Meleperrast oli.
 15. Sis wottis Rebekka Esau oma suremba Poja parrambat Reiwat, kummat tämal Koddo olit, nink panni neid Jakobi oma wähhemba Poja Selga.
 16. Agga neid Kitse Poigi Nahko, pani täma, täma Käede ümber, nink ümber täma kaila, kus sille oli.
 17. Nink andis sedda himmo-Roga, mes täma oli tehnut, nink leiba, Jakobi oma Poja kätte.
 18. Täma läks oma Issa jure nink üttel: Mino Issa; Täma üttel: Waata! siin Ma olen, kes sina olet? Mino Poig.
 19. Jakob üttel oma Issa Wasta: Mina olen Esau sino eesma[ld] sündinut Poig, Mina olen tehnut, ninda kui sina minulle ütlit; Tause nüüd üles, Istu, nink söö mino linnust, et sino Hing mind Önnistago.
 20. Isak agga üttel oma Poja wasta: kuis sa ni pea olet saanu[t] Mino Poig? Nink täma üttel: Issand sino Jummal Aij sedda mino Wasta.
 21. Sis üttel Isak Jakobi wasta: Tule tänna liggi, Mino Poig, et mina sinosse puttun, kas sina olet issi Mino Poig Esau, wai ei ole?
 22. Nink Jakob läks Isaki oma Issa jure, nink täma puttu[s] tädda ja üttel: Se hääl on Jakobi hääl, agga need Käet omat Esau Käet.
 23. Nink täma ei tundnut tädda mitte, sest täma Käet olit Karwaset, otse kui Esau täma welja Käet, seperrast Önnistis täma tädda.
 24. Nink üttel täma wasta: kas sina olet mino Poig Esau? Jakob kostis: Mina olen.
 25. Täma üttel: sis too mulle tänna, et mina oma Poja Püwüst söön, nink mino Hing sind Önnistap. Nink täma wiis tämalle, ja täma söi, nink toi tämalle ka wina, ja täma joi.
 26. Perrast üttel täma Issa Isak täma wasta: Tule nüüd tänna, Mino Poig, nink anna mulle Suud.
 27. Nink täma astus jure, ja andis tämalle Suud, sis tundis täma tädda Reiwaste haisust, nink Önnist tädda, ja üttel: Waata, Mino Poja hais on otse kui Pöllo-hais, kumma Issand on Önnistanut.
 28. Jummal andko sinulle Taiwa Kastest, nink Maa lihhawussest, ja paljo wilja nink wina.
 29. Rahwad teenigo sind, nink Suggukunnad kummardago sind suure auwoga, ole Issand oma Welille, nink sino Ema lapset kummardago sind; Ke sind Wannup, olgu ärraneetut, nink ke sind Önnistap, olgo Önnistut.
 30. Se sündis agga, kui Isak oli löppetanut Jakobid Önnistada, nink Jakob agga oli Wälja läänut Isaki oma Issa jurest, sis tuli Esau täma welli oma Püüdmisest.
 31. Nink teggi ka himmo-Roga, nink wiis oma Issalle, nink üttel oma Issa wasta: Tause üles, Mino Issa, nink söö oma Poja Püwüsest, et sino hing mind Önnistago.
 32. Agga Isak täma Issa üttel täma wasta: kes sa olet? Täma üttel: Mina olen sino Poig, sino eesmald sündinut, Esau.
 33. Sis ehmatas Isak ülle wägga ärra nink üttel: kes sis se Püwüsse-Püdia on olnut? ke mulle toi, ja mina olen keigest söönut, enne kui sina tulit, nink olen tädda Onnistanut; Täma saap ka Önnistut jääma.
 34. Kui Esau agga need Sañat oma Issast kuulis, sis hüdis täma üle wägga nink suure häälega, nink üttel oma Issa wasta: Önnista mind ka, Mino Issa.
 35. Täma üttel: Sino welli on Pettissega tulnut, nink sino Önnistust ärrawotnut.
 36. Sis üttel Esau: Täma Nimi kutsutase öigeste Jakobiks; sest täma on jo töist korda mind Jalgo ala tallanut; Mino ennesündmist on täma ärrawottnut; Nink Waata! Nüüd on täma Mino Önnistust ärrawottnut. Perrast üttel täma: Eks sis sina minulle Önnistust ole ülejätnut?
 37. Isak agga kostis nink üttel Esau wasta: Mina olen tädda sino Issandaks säädnut, nink keik täma Wellijat olen mina tämalle Sullasiks tehnut, Wilja nink Winaga olen mina tädda Warrotanut; Mis Ma nüüd sinolle pean teggema, Mino Poig?
 38. Esau agga üttel oma Issa wasta: Ons sinul agga üks Önnistus, Mino Issa? Önnista mind ka, Mino Issa, nink Esau töstis oma hääld nink nuttis.
 39. Sis kostis Isak täma Issa, nink üttel täma wasta: Waata[,] Maa lihhawus saap sinolle Ellamisse Paigaks olema, nink Taiwa kastest ülewäld.
 40. Oma Möga pääl saat sina ellama, nink oma Welja tenima, nink saap sündima, et kui sina ka saat Wallitsema, sis saat sina täma Ikke oma Kaila pääld ärrakiskma.
 41. Nink Esau Wihkas Jakobid, se Önnistusse perrast, kummaga täma Issa tädda oli Önnistanut; Nink Esau üttel oma Süddames: Mino Issa leinamisse Päiwat saawat pea tulema, sest mina tahhan Jakobid oma Welja ärratappa.
 42. Nink kui Rebekkalle, Esau täma suremba Poja Sanat täda saiwat, sis lähetis täma nink kutsus Jakobid oma Wähembat Poiga, nink üttel täma wasta: Waata! Esau sino Well[i] römustap hend sino päle, nink tahhap sind ärratappa.
 43. Nink nüüd mino Poig, kuule mino hääld, tause üles, nink Pöggene ärra mino Welja Labani jure, Harani.
 44. Nink ella täma jures mone Päiwa, kunni sino Welja wihha ärrakäänüp.
 45. Kui se suur wihha sino pääld on ärrapöörtut, nink täma sedda ärraunustap, mis sina tämalle olet tehnut, sis tahhan mina lähhetada, nink sind sääld ärratuwa; Miksperrast mina teid möllembid ühhel Päiwal peaksin ärrakaotama.
 46. Isaki wasta agga üttel Rebekka: Mina olen ärrawässinut Hetti Tüttride seas ellada; Kui Jakob Naise wottap Hetti Tüttrist, ninda kui need omat, se Maa Tüttrist, missuggune Elo mull sis peaks olema.

28. Pätük.

   Jakob nääp oma Tee päll, Taiwa Reddelit Unes.

 1. Sis kutsus Isak oma Poiga Jakobid, et täma tädda Önnistaks, nink käskis tädda ja üttel: Ärra wottko mitte Naist Kanaani Tüttrist.
 2. Tausa ülles, minne Mesopotamia Malle, Betueli oma Ema-Issa maja, nink wotta heneselle sääld Naist, Labani oma Ema-welja Tüttrist.
 3. Agga se Keikewäggewenne Jummal Önnistago sind, nink Siggitago sind, ja kaswatago sind suureks Rahwa hulkaks.
 4. Nink andko sinolle Abrahami Önnistust, sinolle nink sino Seemnelle sinoga, et se Maa sinolle Peeris jääp, kummas sina nüüd Wöras olet, kumma Jummal Abrahamille on andnut.
 5. Ninda lähhetis Isak Jakobid ärra, nink täma läks Mesopotamia Maale, Labani, Betueli se Sürialeise Poja, Rebekka Jakobi nink Esau Ema-Welja jure.
 6. Agga kui Esau näggi, et Isak Jakobid oli Önnistanut, nink tädda Mesopotamia Maale lähhetanut, sääld eneselle Naist wotma; Nink et täma, kui täma tädda oli Önnistanut[,] käskis nink üttlis: Ärrawotko mitte Naist Kanaani Tütris[t.]
 7. Nink et Jakob oma Issa nink Ema Sanna kuulis, nink läks Mesopotamia Maale.
 8. Esau näggi kaas, et need Kanaani Tüttred Isaki täma Issa Silmis kurjat oliwat.
 9. Sis läks Esau Ismaeli jure, nink wottis Mahhalati, Ismaeli Abrahami Poja Tüttard, Nehaboti Sissard, päle neid endsi Naisi, eneselle Naiseks.
 10. Jakob agga läks wälja Beersabast, nink sai Harani.
 11. Nink täma johtis ühte Paika, nink jäi sinna Öseks, sest Päiw oli mahhalänut. Nink täma wottis ühhe Kiwe sest Paigast, nink pani oma Pää aluseks, nink Maggas säälsam̃as Paigas.
 12. Nink täma näggi Und, nink Waata! Reddel oli pandut Maa päle, kumma ots puttus Taiwase; Nink Waata! Jummala Engelid astsit se pääl, üles nink allas.
 13. Nink Issand seisis ülewäl täma pääl nink üttel: Mina olen Issand, Abrahami sino Issa Jummal, nink Isaki Jummal; Sedda maad, kumma pääl sina maggat, tahhan mina sinolle nink sino Seemnelle Anda.
 14. Nink sino Seeme peap olema kui Tolmo Maa pääl, nink sina peat wäljalaggonema Öhto nink hommiko pole, Pohjanink Launa pole: Nink sino ja sino Seemne läbbi peap keik Suggu Maa pääl Önnistettama.
 15. Waata agga: Mina olen sinoga, nink hoijan sind, keike sino Tee pääl, kohho sa lähet, nink tahhan sind jälle taggasi saata sesinase Maa sisse; Sest mina ei tahha sind mitte mahha jätta, senni, kui mina olen tehnut, mes mina sinolle olen pajatanut.
 16. Kui agga Jakob oma Unnest üles-herkas, sis üttel täma: Töest on Issand sesam̃a Paigas, nink mina ei tednut sedda mitte.
 17. Nink täma kartis nink üttel: Kui Pühha on sesinnane Paik! Siin ei ole Muud kui Jummala Kodda, nink siin on Taiwa wärra.
 18. Nink Jakob taus hommikuld warra ülles, ja wottis se Kiwe, kumma täma oma Pää aluseks oli pannut, nink säädis sedda üles, ühheks Tähheks, nink wallas Öli täma päle.
 19. Nink kutsus se Paika Nime Beetel; Enne oli se linna Nimi Lus.
 20. Nink Jakob Towotis Towotust nink üttel: Kui Jummal minoga on, nink hoijap mind se Tee pääl, kumma mina käin, nink annap mulle leiba süwwa, nink Reiwast Sälga panna.
 21. Nink saatap mind Rahhoga jälle mino Issa Maja; Sis peap Issand mino Jummal olema.
 22. Nink sesam̃a Kiwi, kumma mina Tähheks olen üles pannut, peap Jummala Koaks saama: Nink keigest, mes sina mulle annat, tahhan mina sulle Kümnest anda.

29. Pätük.

   Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks.

 1. Perrast töstis Jakob oma Jalat üles, nink läks ärra hommiko Maale.
 2. Kui täma agga waatas ümberkauto, Waata! Üks Kaiw oli wälja pääl, nink kolm Karja Laimbaid oli sääl jures, sest sam̃ast Kaiwost jotetti Karja, nink suur Kiwi oli se Kaiwo Suu pääl.
 3. Nink sinna Ajetti keik Karri kokko, nink nämat weretasit sedda Kiwi se Kaiwo Suu pääld ärra, Lambaid joota, nink weretasit jälle se Kiwe Kaiwo Suu ette, oma Paika.
 4. Sis üttel Jakob nende wasta: Armsat weljat, kust teije olete? Nämat ütlit: Meije olemme Haranist.
 5. Nink täma üttel nende wasta: Kas teije tunnette Labanid Nahori Poiga? Nämat kostsit: Ja meije tunnemme.
 6. Perrast üttel täma neile: Kas täma Kässi hääste käüp? Nämat ütlit: Küll hääste, nink waata! Rahel täma Tüttar tulep Lammastega.
 7. Sis üttel täma: Waata! suur walge on weel, nink ei ole weel Aig, Karja Koddo Ajada; Jootke Lambad, nink minge ja kaitske neid.
 8. Nämat agga ütlit: Meije ei woi mitte, enne kui keik Kari kokko saap, nink meije se Kiwe Kaiwo Suu pääld ärraweretame, nink sis neid Lambaid jootame.
 9. Kui täma weel nendega Räkis, sis tuli Rahel Lammastega, kummat täma Issa perrald olit, sest Rahel kai[t]sis neid.
 10. Agga kui Jakob näggi Rahelid oma Ema-Welja Lambastega tulewa, ke oli Labani täma Ema-Welja Tüttar, sis läks Jakob jure, nink weretis se Kiwe ärra Kaiwo Suu pääld, nink jootis Labani oma Ema-Welja Lambaid.
 11. Nink Jakob andis Rahelille Suud, nink töstis oma hääld ja nuttas.
 12. Nink Jakob kulutis Rahelille, et täma oli täma Issa Suggulaine, nink Rebekka Poig; Sis jooks täma, nink kulutis sedda oma Issalle.
 13. Kui agga Laban neid Sannomid Jakobist oma Sissar[e] Pojast kuulis, sis jooks täma täma wasta, hakkas täma ümber kinni, nink andis tämalle Suud, nink wiis tädda oma Maja; sis räkis täma Labanille keik neid Asijut.
 14. Nink Laban üttel täma wasta: Sina olet jo mino Luu, nink mino Lihha; Sis elli täma terwe Kuu Aiga täma jures.
 15. Perrast üttel Laban Jakobi wasta: ehk sina kül mino Suggulanne olet, kas sina mind seperrast ilma peaks teenima? ütle mulle, mes sino Palk peap olema?
 16. Labanil agga oli kaks Tüttard, se wannamba Nim̃i oli Lea, nink se Noremba Nim̃i Rahel.
 17. Nink Leal oli Nödrad Silmat, agga Rahel oli illus Palgest, nink kaunis nähha.
 18. Nink Jakob Armastis Rahelid nink üttel: Mina tahhan sind seitse Astaiga teenida, Raheli sino Wähhemba Tütre eest.
 19. Laban üttel tämalle: Paramb on, et mina tädda sinolle annan, kui et mina tädda töiselle Mehelle annan; jää mino jure.
 20. Ninda teenis Jakob Raheli eest seitse Astaiga, nink se aig oli täma Silmis tutta, kui pissut Päiwi, ni Armas piddi täma tädda.
 21. Agga kui Jakob üttel Labani wasta: Anna mulle mino Naine, sest mino Päiwat omat täus, et mina täma jure lähhen.
 22. Sis koggus Laban keik se Paiga Rahwast, nink teggi Pulmat.
 23. Agga Öhtul wottis täma Lead oma Tüttard, nink wiis tädda täma jure, nink täma Maggas täma jures.
 24. Nink Laban andis Silpad oma ümberdajat, Leale oma Tütrelle Ümberdajaks.
 25. Agga hommigul, waata! sis oli Lea; Nink Jakob üttel Labani wasta: Miksperrast sina mulle sedda olet tehnut? eks mina Raheli perrast sind ole teeninut? Miksperrast olet sina mind petnut?
 26. Laban üttel tämalle: Ninda ei tehha mitte meije Paigas, et Norembad peaks wälja annetama, enne Wannambad.
 27. Täita täma Näddalit, sis tahhame sulle sedda töist ka anda, Teenistusse eest, kumma perrast sina weel töist seitse Astaiga mino jures peat teenima.
 28. Nink Jakob teggi ninda, nink täutis täma Näddalit. Sis andis Laban Rahelid oma Tüttard tämalle Naiseks.
 29. Nink Laban andis Rahelille oma Tüttrelle, oma ümberdajat Bilhat, ümberdajaks.
 30. Sis maggas Jakob ka Raheli jures; nink Armastis Rahelit enamb kui Leat, nink teenis täma jures weel töist seitse Astaiga.
 31. Agga kui Issand näggi, et Leat wihhati, sis awas tämma täma Kohto üles; Rahel agga oli Sugguta.
 32. Nink Lea sai Rasseks, nink sünnitis ühhe Poja, nink kutsus täma Nime Ruben; sest täma üttel: Ninda peap tädda kutsutama, et Issand on mino willitsusse päle waatnut, nüüd saa[p] mino Mees mind Armastama.
 33. Perrast sai täma jälle Rassed jalga, nink sünnitis Poiga, nink üttel: Issand on kuulnut, et mind wihhata, seperrast o[n] täma mulle ka sedda andnut; Nink kutsus selle Nime Simeon.
 34. Taas sai täma Rasseks, nink sünnitis Poiga, nink üttel: Nüüd saap mino Mees weel mino juures seisma, et mina tämalle kolm Poiga olen sünnitanut; Seperrast kutsus täma selle Nime Lewi.
 35. Perrast sai täma weel Rasseks, nink sünnitis Poja, nink üttel: Nüüd tahhan mina Issandat kitta; Seperrast kutsus täma tädda Juda; Nink täma seisat Sünnitamast.

30. Pätük.

   Jakobi Lapset nink Önnistus.

 1. Kui agga Rahel näggi, et täma Jakobille last ei sünnitanut, sai täma Kaddelikkuks oma Sissare päle, nink üttel Jakobi wasta: saada mulle lapsi, ehk mina Surren.
 2. Jakob agga sai wihhaseks Raheli päle nink üttel: kas mina olen Jummal, ke sino Ihho Suggu on keelnut?
 3. Sis üttel Rahel: Waata! siin on mino Ümberdaja Bilha, Magga täma jures, et täma mino Pölwe pääl sünnitap, nink mina tämastkid lapsi saan.
 4. Nink täma andis Bilhat oma Ümberdajat tämalle Naiseks, nink Jakob Maggas täma jures.
 5. Ninda sai : Bilha :Rasseks, nink sünnitis Jakobille Poja.
 6. Sis üttel Rahel: Jummal on mino Asjalle Kohhut moistnut, nink mino hääld kuulnut, nink minulle Poja andnut; Seperrast kutsus täma täma Nime Tan.
 7. Sis sai Bilha Raheli Ümberdaja jälle Rasseks, nink sünnitis Jakobille töise Poja.
 8. Nink Rahel üttel: Mina olen suure Maadlemissega oma Sissarega Maadlenut, nink olen Woimust saanut; Seperrast kutsus täma selle Nime Nahwtali.
 9. Kui agga Lea näggi, et täma oli seisatanut Sünnitamast, sis wottis täma Silpad oma Ümberdajat, nink andis tädda Jakobille Naiseks.
 10. Nink Silpa, Lea ümberdaja sünnitis Jakobille Poja.
 11. Seperrast üttel Lea: Hulk tulep; Nink kutsus täma Nime Kad.
 12. Taas sünnitis Silpa, Lea Ümberdaja Jakobille töise Poja.
 13. Nink Lea üttel: Mino Önnistus, sest need Naiset saawat mind Önsaks arwama; Nink kutsus täma Nime Asser.
 14. Agga kui Ruben läks wälja Nissu-koggomisse Ajal, nink löidis hää Maggosit Rohto Wälja pääld, nink wiis neid oma Emal[le], sis üttel Rahel Lea wasta: Anna mulle, ma Pallun, sino Poja maggosast Rohhost.
 15. Täma üttel: kas sina mötlet se pissut olewa, et sina mino Meest olet ärrawotnut? Nink tahhat ka mino Poja Maggosat Rohto ärrawotta. Rahel üttel tämalle: Seperrast maggako täma sino jures se Öse, sino Poja Maggosa Rohho eest.
 16. Kui nüüd Jakob Öhto wälja pääld tuli, läks Lea täma wasta nink üttel: Mino jures peat sina maggama, sest mina olen sind Palkaga Palkanut, oma Poja Maggosa Rohho eest. nink täma maggas se Öse täma jures.
 17. Nink Jummal kuulis Lead, et täma sai Rasseks, nink sünnitis Jakobille wienda Poja.
 18. Nink Lea üttel: Jummal on mulle tassonut, se eest, et mina oma Ümberdajat oma Mehelle olen andnut; Nink kutsus täma Nime Isaskar.
 19. Perrast sai Lea jälle Rasseks, nink sünnitis Jakobille kuenda Poja.
 20. Nink Lea üttel: Jummal on mulle hää Ande andnut, nüüd saap mino Mees omitekki mino jures elama; sest mina olen tämalle kuus Poiga sünnitanut, nink kutsus täma Nimme Sebulon.
 21. Agga Perrast sai täma Tüttre, nink kuts täma Nime Din[a.]
 22. Jummal agga möttel Raheli päle, nink Jummal kuulis tädda, nink awas täma Kohto üles.
 23. Sest täma sai Rasseks, nink sünnit Poja, nink üttel: Jummal on mino Teotust taggasi wotnut.
 24. Nink kutsus täma Nime Josep, nink üttel: Issand andko mulle weel töist Poiga.
 25. Agga kui Rahel Josepit oli sünnitanut, sis üttel Jakob Labani wasta: Lasse mind ärra, et Ma oma Paika, nink omalle Maale lähhen.
 26. Anna mulle mino Naisi, kumbade perrast mina sind olen teeninut, nink mino Lapsi, et ma ärra lähhen, sest sina tiat sedda Teenistust, mes mina sinolle olen tehnut.
 27. Laban üttel täma wasta: Kui mina nüüd Armo sino Silmade ees olen löidnut, mina olen öpnut tundma, et Issand mind sino perrast on önnistanut.
 28. Nink üttel seperrast: Sää öige oma Palka minulle, nink mina tahhan sedda sulle Anda.
 29. Jakob üttel täma wasta: Sina tiat, kuida mina sind olen teninut, nink mesuggune Karri sinul on, mino jures.
 30. Sest pissut oli sinul enne mino tulemist, agga nüüd on sedda Paljo saanut, nink Issand on sind Önnistanut mino Jala waiwa läbbi; Nink nüüd, kunast, mina ka sel kombel oma Maja eest pean holitsema.
 31. Sis üttel Laban: Mes pean mina sulle Andma? Jakob üttel: Sina ei pea mulle middakit Andma, kui sina minulle sedda Asijat teet, mes mina ütlen: sis tahhan mina jälle sino Karja hoida nink kaitsda.
 32. Mina tahhan täna päiw keike sino Karja läbbi käija, lahhuta säld ärra keik tähtlikkot, nink kirriwad, nink Mustat, lambaste seast, nink kirriwit ja tähtlikko Karja Kits[i]de seast; keik mes sesugguset saawat sündima, se peap mino Palk olema.
 33. Ninda saap mino Öigus tunnistama perrast sedda Aiga, sino ees, kui sina tulet mino Palka waatma; Keik mes Tähtlik nink kirriw, ehk Must ei ole Tallekeste seas, se olgo mull warrastet.
 34. Laban üttel tämalle: se olgo ninda, kui sina olet räkinut.
 35. Nink lahhutis ärra selsamal Päiwal, neid Tähtlikko nink Kirriwid Sikko, nink keik Kirriwid nink Tähtlikkut Kitsit, keik kummal Walge Täht oli, nink keik Mustat tallekeste seas, nink Andis neid oma laste Kätte.
 36. Nink täma säädis kolme Päiwa Tee henese nink Jakobi wahhel. Nink Jakob kaitsis Labani ülejänut Karja.
 37. Jakob agga wottis Kepp[êi] halijast Popli-Puust, Sara-Puust, nink Kastania-Puust, nink kooris nende päle walget jonet, [nin]k teggi sedda walget Paljaks, mes Keppide pääl oli.
 38. Nink Pani neid Kepp[êi], kummat täma oli ärrakoornut, Jooto Astia sisse, kui Karri tuli jooma, Karja ette, et nämat jooma tulles, pidit tineks saama.
 39. Nink se Karri sai nende Keppide pääl tineks, nink kandsit joonlikko nink Tähtlikko nink Kirriwid.
 40. Sis lahhutis Jakob ärra neid Tallekesi, nink kändis Karja Silmi, Tähtlikkode nink Mustade päle Labani Karjas, nink koggus eneselle Karja issi Paika, neid ei pannut täma mitte Labani Karja sekka.
 41. Agga se sündis, et Jakob pani Warrasel Karja Jooksmise Ajal need Keppit jooma Astia sisse, Karja Silmade ette, et nämat nende Keppide pääl pidit tineks saama.
 42. Agga hiljasel Karja Jooksmise Ajal, ei pannut täma neid mitte sinna sisse; Sis saiwat need hiljaset Labanille, need Warraset agga Jakobille.
 43. Seperrast sai se Mees wägga Rikkaks, nink tämal oli paljo Karja, nink Ümberdaid, nink Sullasid, nink Kamelid, nink Eselid.

31. Pätük.

   Jakob lähep ärra omalle Maalle, nink Perrakiusataks Labanist.

 1. Nink kui Jakob sai kuulda Labani laste köñet, et nämat ütlit: Jakob on keik ärrawotnut, mes meije Issal oli, nink sest, mes meije Issal oli, on täma keike se Awustusse saanut.
 2. Nink Jakob näggi Labani Palet, waata! se es ole mitte ninda täma wasta, kui enne.
 3. Seperrast üttel Issand Jakobi wasta: Känna taggasi oma Issa Maalle, nink oma heimlaste jure, nink mina tahhan sinoga olla.
 4. Sis lähhetis Jakob nink kutsus Rahelid nink Lead Wälja päle oma Karja jure.
 5. Nink üttel nende wasta: Mina näen teije Issa Palet, et se ei ole mitte mino wasta, ninda kui enne; Agga mino Issa Jummal on minoga olnut.
 6. Nink teije teatte, et mina keike oma Jouwoga teije Issa olen teninut.
 7. Agga teije Issa on mind petnut, nink on mino Palka kümmekorda ümbersäädnut; Agga Jummal ei ole tädda mitte lasknut mulle kahjo tehha.
 8. Kui täma ninda üttel: Need Tähtlikkut peawat sino Palk olema, sis kandis keik Karri Tähtlikkuid; Kui täma agga üttel: need joonlikkut peawat sino Palk olema, sis kandis keik Karri joonlikkuid.
 9. Ninda on Jummal teije Issa Karja ärrawotnut, nink minulle andnut.
 10. Sest Karja-Jooksmise Ajal sündis, et mina oma Silmat üles töstsin, nink näggin Unnes, nink waata! Sikkat kargsid joonlikko, nink Paiklikko nink Kirriwa Karja päle.
 11. Nink Jummala Engel üttel mino wasta Unnes: Jakob. Nink mina ütlin tämalle: siin Ma olen.
 12. Nink täma üttel: Tösta oma Silmat üles, nink waata! keik Sikkat karglewat joonlikko, Paiklikko nink Kirriwa Karja päle; sest mina olen keik nähnut, mes Laban sinulle on tehnut.
 13. Mina olen se wäggew Jummal Betelis, kummas sina se Tähhe woidsit, nink minolle towotust towotasit. Tause nüüd üles, nink minne wälja sest Maast, nink käna jälle oma Sündmisse Maalle.
 14. Sis kostsit Rahel nink Lea, nink ütlit täma wasta: Wai meil on ennamb ossa ehk Perrandust oma Issa Majas?
 15. Eks meije ole wöörad tämast peatut, et täma meid on ärra münnut, nink on kaas meije Rahha ärrasöönut.
 16. Sest keik se Rikkus, mes Jummal meije Issast on ärrawotnut, se on meije nink meije laste perrald. Seperrast nüüd, mes Jummal sino wasta on üttelnut, sedda tee.
 17. Sis taus Jakob üles, nink pani oma lapset nink oma Naiset Kamelide selga.
 18. Nink wiis ärra keik oma Karja, nink keik oma Warra, mes täma Mesopotamia Maal oli saanut, et täma läheb Isaki oma Issa jure; Kanaani Maalle.
 19. Laban agga oli länut omi Lambaid püggama; Nink Rahel warrast ärra neid Koddo-Jummalid, kum̃at täma Issal olit.
 20. Ninda warrast Jakob ärra Labani se Sürrialäise Süddand, kui täma täda ei andnut, et täma ärrapöggenis.
 21. Nink täma pöggenis keike sega mes tämal oli, nink taus üles, ja läks üle se jöe, nink kändis oma Palet Kileati Mäe pole.
 22. Agga kui Labanille kolmandal Päiwal täda anneti, Jakobid ärrapöggenewat.
 23. Sis wottis täma oma heimlaset enesega, nink aijas tädda tagga seitse Päiwa Teed, nink sai täma järge Kileati Mäe pääl.
 24. Agga Jummal tuli Labani se Sürräleise jure Öse U[n]nes, nink üttel täma wasta: hoija hend, et sina Jakobiga hääd ehk kurja ei räki.
 25. Nink Laban sai Jakobi järge, kus Jakob oma Teldi oli üles säädnut Mäe pääl; Nink Laban säädis oma heimlastega Teldi üles Kileati Mäe pääl.
 26. Sis üttel Laban Jakobi wasta: Mes Sa olet tehnut, et sina mino Süddand olet ärrawarrastanut? nink olet mino Tüttred ärrawinut, otse kui Mökaga Wangi saadut.
 27. Miksperrast olet sina salaja ärrapöggenut, nink olet hend ärrawarrastanut? nink ei ole mulle mitte täda andnut, et mina sind oleksin ärrasaatnut Römo nink Laulu, Pilli nin[k] Kandlega?
 28. Nink sina ei ole ka mind lasknut Suud anda mino Pojlle nink Tüttrille? sedda olet sina Rumalaste tehnut.
 29. Minul oleks joudo kül omast Käest teile Kurja tehha, agga teije Issa Jummal on Eile Öse mino wasta üttelnut: hoija hend, et sina Jakobiga ei räki muud kui hääd.
 30. Nink nüüd, sina olet töesti ärraläänut; sest sina olet wägga himmotsenut oma Issa Maja minna: Miksperrast olet sina mino Jummalid ärrawarrastanut?
 31. Jakob agga kostis Labani wasta, nink üttel: Sest mina ärraläksin, et mina kartsin, nink ütlin: Se Asi näüks ninda; ehk sina wahhest oleksit wotnut oma Tüttred wäggise mino Käest ärra.
 32. Kenne jures sina oma Jummal[a~i]d löijat, se jägo mitte Eluse, meije Suggu-wössa ees otsi ärra, mes sino perrald on mino jures, nink wotta ärra; Agga Jakob ei tädnut mitte, et Rahel neid oli Warrastanut.
 33. Sis läks Laban Jakobi Telti, nink Lea Telti, nink mölembade Ümberdaitte Telti, nink ei löidnut neid mitte. Agga Lea Teldist läks täma wälja, nink tuli Raheli Telti.
 34. Rahel agga oli neid Jummalid wotnut, nink oli neid Kamelide Pöhko ala pannut, nink istus issi nende pääl; Nink Laban otsis läbbi se koggone Telti, nink ei löidnut mitte.
 35. Rahel agga üttel oma Issa wasta: Ärra wotko Wihhaks mino Issand, et mina sino ees ei woi ülestausta, sest mul on Naiste järg käes. Nink täma otsis kül läbbi, ja ei löidnut mitte omi Jummalid.
 36. Sis sai Jakob wihhaseks, nink torrelis Labaniga; Nink Jakob räkis Labaniga, nink üttel täma wasta: Mes on mino Eksitus? Mes olen mina Pattunut? et sina ninda kowaste olet mind tagga Ajanut.
 37. Sina olet keik mino Maja Riistat läbbi otsinut, mes [ole]t sina keigest oma Maja Riistast löidnut? Pane tänna [mino?] nink sino Suggu-Wössa ette, et nämat meije Mölembade wahhel Kohhut moistwat.
 38. Se on kakskümnes Astaig, et mina sino jures olen olnu[t], sino Lambat nink sino Kitsit ei ole mitte ärraloonut, nink sino Karja Oinaid ei ole mina mitte söönut.
 39. Mes ärrakissoti, sedda ei winut mina mitte sinulle, mina piddin sedda ärramaksma, mino Käest noudsit sina sedda, ehk se oleks mult päiwa ehk Öse warrastetud.
 40. Mina olen ninda olnut; Päiwa ärranerpsin mina Pallawa[s] nink Öse Külmas, nink Unni es tule mitte mino Silmi.
 41. Se on mul kakskümnes Astaig olnut sino Majas; Mina olen sind teninut Nellitöistkümmend Astaiga, sino Kahhe Tüttrede perrast, nink kuus Astaiga sino Karja eest, nink sina olet kümmekorda mino Palka ümbersäädnut.
 42. Kui mino Issa Jummal, Abrahami Jummal, nink Isaki kartus, ei oleks mino jures olnut, sina oleksit mind nüüd tühjald lasknut ärraminna: Agga Jummal on mino Waiw[a] nink Käe Töö päle waatnut, nink sind Eile Öse Noominut.
 43. Laban agga kostis nink üttel Jakobi wasta: need Tüttr[ed] omat mino Tüttred, nink need Lapset omat mino Lapset, nin[k] se Karri on mino Karri, nink keik mes sina Näet, se on mino: Agga mes pean mina oma Tüttrille nink nende Lapsille, täämbä teggema? kummat nämat omat sünnitanut.
 44. Sis tule nüüd, tehkem Leppingut, mina nink sina, ni[nk] se olgo Tunnistusseks mino nink sino wahhel.
 45. Nink Jakob wottis Kiwi, nink säädis neid üles Tähheks.
 46. Nink Jakob üttel oma Suggu-Wössa wasta: Korjage Kiwi kokko; Sis wottsit nämat Kiwi, nink teggit hunnigut, perrast söiwat nämat se hunniko pääl.
 47. Nink Laban kutsus sedda Jegar-Sahaduta; Jakob ag[ga] kutsus sedda Kilead.
 48. Sest Laban üttel: Se hunnik olgo Tunnistaja mino nink sino wahhel täämbä; Seperrast kutsus Jakob täma Nime Kilead.
 49. Nink kaas Mitspa; Sest Laban üttel: Issand saago Näggema mino nink sino wahhel, kui meije töine töisest ärralahkumme.
 50. Kui sina mino Tüttrid waiwat, nink kui sina weel Naisi wottat päle mino Tüttrid; Ühteke Innimest ei ole siin meije jures, agga waata! Jummal saap Tunnistaja olema mino nink sino wahhel.
 51. Päle se üttel Laban Jakobi wasta: Waata sedda hunnikut, nink waata sedda Tähte, kumma mina olen ülessäädnut mino nink sino wahhele.
 52. Sesama hunnik olgo Tunnistaja, nink sesiñane Täht olgo Tunnistaja, et mina ei lähhe sino jure sesinasest hunnikust möda, nink et sina ei lähhe mino jure sest hunnikust nink Tähtest möda kurja teggema.
 53. Abrahami Jummal, nink Nahori Jummal, nink nende Wannambide Jummal, moistko Kohhut meije wahhel: Nink Jakob wandus oma Issa Isaki kartusse päle.
 54. Nink Jakob Ohwris Ohwrid sesam̃a Mäe pääl, nink kutsus oma Suggu-Wössa Sööm Ajalle. Nink kui nämat olit söönut, jäiwat nämat Öseks sesam̃a Mäe päle.

32. Pätük.

   Jakob kartap Esaud, nink woitlep Jummalaga.

 1. Perrast taus Laban hommikult warra üles, nink andis omille Lapsille, nink omille Tüttrille Suud, nink Önnistis neid; nink läks ärra taggasi oma Paika.
 2. Agga Jakob läks oma Teed, nink Jummala Engelit tulit täma wasta.
 3. Nink Jakob üttel, kui täma neid näggi, se on Jummala Södda wäggi; Seperrast kutsus täma se Paika Mahhanaim.
 4. Perrast lähhetis Jakob käskut henese ees, Esau oma Welja jure, Seiri Maalle, Edomi wälja pääle.
 5. Nink käskis neid nink üttel: Ninda üttelge mino Issanda Esau wasta: Ninda ütlep sino Sullane Jakob: Mina olen Labani jures wöras olnut, nink senni Ajani sinna Wibnu[t.]
 6. Nink mul on Härgi nink Eselid, Lambaid, nink Sullasi[d,] nink Ümberdajt; Seperrast olen mina Sanna lähhetanut oma Issandalle, et mina woiksin Armo löidma sino Silmi ees.
 7. Agga kui need Sanna-wiat jälle taggasi tulit Jakobi jure, nink ütlit: Meije tulimme sino welja Esau jure, nink täma tulep ka sino wasta, nink Nellisadda Meest tämaga.
 8. Sis kartis Jakob wägga, nink hirm tuli täma päle, seperrast jaggas täma pooleks sedda Rahwast, me tämaga oli, nink Lambad, nink Karja, nink Kamelid, kahte hulka.
 9. Sest täma üttel: kui Esau tulep se ühhe hulka päle, nink lööp sedda mahha, sis päsep se töine hulk ärra.
 10. Nink Jakob üttel: Oh Jummal! Mino Issa Abrahami nink mino Issa Isaki Jummal, Issand ke sina mino wasta olet üttelnut, Minne jälle Omalle Maalle, nink oma Sugg[u]laiste jure, Mina tahhan sulle hääd tehha:
 11. Mina olen üle-Alw, keike se Armo, nink keike se Tödde wasta, mes sina omalle Sullaselle olet tehnut; Sest mina olen oma Keppiga agga sesinnase Jordani üle läänut, nüüd agga olen mina Issand kahhe hulka üle saanut.
 12. Pästa mind, ma Pallun, mino welja Käest, Esau Käest, sest mina kartan tädda, et täma ei tule, nink löö mind mahha, nink Ema lastega.
 13. Agga sina olet üttelnut: Mina tahhan töeste sulle hääd tehha, nink sino Seemend panna kui Liwa Merre ääres, kumb paljo-olemisse perrest arwamata on.
 14. Perrast jäi täma sinna seks Öseks, nink wottis sest, mes täma Kätte tuli, Andet, Esaulle omalle weljalle.
 15. Kakssadda Kitsi, nink kakskümmend Sikka, kakssadda Lammast, nink kakskümmend Oinast.
 16. Kolmkümmend Immetajid Ema-Kameli, nink nende Poigi, Nellikümmend Lehma, nink kümme Härga, kakskümmend Ema-Eselid, nink kümme Eseli-Warsa.
 17. Nink kui täma neid oli andnut oma Sullaste kätte, igga ühhe hulga issierranis, üttel täma oma Sullaste wasta: Minge teije mino ees, nink jätke wahhet ühhe nink töise hulga wahhele.
 18. Nink täma käskis eesmast nink üttel: Kui Esau mino welli sino wasta puttup, nink sult küssip, nink ütlep: Kenne perrald sa olet? nink kohho sa lähhet? nink kelles need omat, kummat sino ees käiwat.
 19. Ninda käskis täma ka töist, nink kolmat, nink keiki, kummat Karja perra käisit, nink üttel: Se Sanna perra peate Esau wasta räkima, kui teije täma jure saate.
 21. Nink üttelge ka: waata! Sino Sullane Jakob on meije järel. Sest Jakob üttel: Mina tahhan tädda ärraleppita nende Andedega, kummat mino ees käiwat, et mina perrast täma Pallet woin nähha, ehk täma wottap wahhest mind wasta.
 22. Ninda läks se Ande täma ees, agga täma jäi seks Öseks oma hulga jure.
 23. Perrast taus täma selsamal Ösel üles, nink wottis oma kaks Naist, nink oma kaks Ümberdajat, nink oma ükstöistkümmend Last, nink läks Jakobi üleminnemisse Paika.
 24. Nink täma wottis neid, nink wiis neid üle se Jöe, nink saatis üle keik, mes tämal oli.
 25. Agga kui Jakob üksinda oli jäänut; Sis Madlis üks tämaga, senni kui haggo tausis.
 26. Nink kui Se näggi, et täma tädda ärra ei woitnut, sis likutis täma Jakobi Puusa-likmist, nink Jakobi Puusa-likminne Nikkerdas ärra, täma Maadlemissega.
 27. Nink täma üttel: Lasse mind ärra, sest haggo tausep; Jakob üttel täma wasta: Mina ei lasse sind mitte ärra, kui sina mind ei Önnista.
 28. Nink täma üttel täma wasta: Mes on sino Nimi? Täma üttel: Jakob.
 29. Sis üttel se Engel: Sino Nimi ei pea mitte ennamb Jakobiks kutsutama, waid Israel; Sest sina olet Engeli nink Innimestega Maadelnut, nink olet woimust saanut.
 30. Nink Jakob küsis tämald nink üttel: kulota mulle, ma Palun, sino Nimi; Täma üttel: Miksperrast sina mino Nime küsit? Nink täma Önnistas tädda säälsamas.
 31. Seperrast kutsus Jakob se Paiga Nime, Penuel; Sest täma üttel: Mina olen Jummalad oma Silmadega, Palget wasta nähnut, nink mino hing on ärrapäsnut.
 32. Nink Päiw tausis tämalle, kui täma Penuelist möda läks; Nink täma likkatas oma Puusa pääl.
 33. Seperrast ei söö Israeli lapset sedda Nikkerdetu Soond, kumb Säre pääl on, täña Päiwani; Sest et Jakobi Säre Luu likutetti Engelist, sest Nikkerdettu Soonest.

33. Pätük.

   Jakob saap Esauga ärraleppinut.

 1. Agga kui Jakob oma Silmat üles töstis, nink waatis, sis näggi täma oma Welja Esaud tulewa, nink Nellisadda Meest tämaga; Nink täma jaggas neid Lapsi ärra, Lealle nink Rahelille, nink mollembille Ümberdajlle.
 2. Nink täma pani need Ümberdajat nink nende lapset ette, nink Lead ja täma Lapsi nende järelle, agga Rahelid nink Joseppit keike wiimseks.
 3. Issi agga läks täma nende ette, nink kummardis seitse korda Maa päle, senni kui täma oma Welja jure tulli.
 4. Agga Esau jooks täma wasta, nink hakkas täma ümber kinni, nink langis täma Kaila ümber, andis tämalle Suud, nink nämat itksit.
 5. Perrast kui Esau oma Silmat üles töstis, nink näggi neid Naisi nink lapsi, üttel täma: Mes need sul omat? Jakob agga üttel: need omat need lapset, kummat se Armolinne Jummal sino Sullaselle on Andnut.
 6. Sis tulit need Ümberdajat lähemballe, nink nende lapset, nink kummardasit suure Auwoga.
 7. Perrast tuli kaas Lea oma lastega, nink kummardasit; Wiimseld tuli Josep nink Rahel, nink kummardasit.
 8. Esau agga üttel: Mes sul keik se Karja hulk piddi olema, kum̃a wasta mina tulin? Täma üttel: Mina lähetasin, et mina saaksin Armo löidma Oma Issanda Silmade ees.
 9. Agga Esau üttel: Minul on küll, mino Welli, mes sul on, se olgo sinul.
 10. Jakob üttel: Ei mitte, ma Palun, kui mina olen Armo löidnut sino Silmade ees, sis wotta nüüd mino Andet mino Käest: Sest et mina sino Palet olen nähnut, otse kui oleks mina Jummala Palge nähnut, nink sina olet mind Armsaste wastawottnut.
 11. Wotta, ma Pallun, mino Andet wasta, mes sulle on toodut, sest et Jummal mulle sedda on Andnut, nink et mul keigest küll on; Nink täma Aijas täma päle, et täma piddi wottma.
 12. Perrast üttel Esau: Tule, lähkem ärra, mina tahhan sinoga minna.
 13. Jakob üttel: Mino Issand teap, et minul omat Nödrat Lapset, Lambat nink tine lähmat, kui neid ühhel Päiwal lijal[d] ajetaks, sis Surreks muld keik se Karri ärra.
 14. Mino Issand mingo oma Sullase ees ärra, mina tahhan hilja perra tulla, sedda möda kui need Teprat nink lapset joudwat käija, kummat mino ees omat, senni kui mina tulen oma Issanda jure Seirisse.
 15. Sis üttel Esau: Mina tahhan Ommite Moone sest Rahwast sino jure jätta, kumb minoga on; Nink täma üttel: Mis tarwis? kui mina olen Armo löidnut Oma Issanda Silmis, sis ärra jättgo keddakit.
 16. Ninda käändis Esau selsamal Päiwal oma Teed jälle, Seiri pole.
 17. Jakob agga läks Sukotti, nink teggi heneselle elo, nink omalle Karjalle teggi täma Majat; Seperrast kutsus täma se Paika Nime Sukot.
 18. Perrast läks Jakob Salemi, Sikemi linna, kumb Kanaani Maal on, kui täma Mesopotamia Maald tuli, nink teggi oma Leeri kohhald Linna ette.
 19. Nink täma Ostis ärra sedda Tükki Maad, kumma päle täma oma Teldi oli säädnut, Hemori, Sikemi Issa laste Käest, sadda Höbbe-Tükkide eest.
 20. Nink täma säädis sinna Altarid üles, nink kutsus sedda, se wäggewa Israeli Jummala Altariks.

34. Pätük.

   Dina Jakobi Tüttar Naardaks, Sikemi linna Meeste Rahw[as] tappetaks ärra.

 1. Dina agga Lea Tüttar, kumma täma Jakobille oli sünnitanut, läks wälja, se Maa Tüttrid katsma.
 2. Nink kui Sikem, Hemori se Hewitileise Poig, se Maa Wörsti Poig, tädda näggi, wottis täma tädda, nink Maggas täma jures, nink naaris tädda ärra.
 3. Nink täma Südda seisis Dina Jakobi Tüttre päle, nink armastis sedda Tüttrikut, nink räkis Armsaste tämaga.
 4. Nink Sikem räkis Hemori oma Issa wasta, nink üttel: Wotta mulle se Tüttruk Naiseks.
 5. Nink Jakob kuulis, et täma Tüttar Dina oli ärrateotut, nink täma Pojat olit Karjaga Wälja pääl, nink Jakob oli wait, senni kui nämat tulit.
 6. Sis läks Hemor Sikemi Issa wälja Jakobi jure, tämaga Köñelema.
 7. Nink Jakobi Pojat tulit wälja pääld, nink kui nämat sedda kuulit, sis teggi se neile Meestelle haiget, ninda et nämat saiwat wägga wihhaseks, et täma häitust Israelis oli tehnut, Jakobi Tüttre jures Maggades, mes ei sünniks tehha.
 8. Nink Hemor räkis nendega, nink üttel: Sikemi mino Poja hing Armastap teije Tüttard, Andke tädda, ma Pallun, tämalle Naiseks.
 9. Nink saage heimlaseks meijega, Andke omi Tüttrid meile, nink wotke meije Tüttrid teile.
 10. Nink Elage meije jures, Sest se Maa peap teije ees lahti olema, Elage nink kauplege selle sees, nink säädke issi perrijat se sees.
 11. Weel üttel Sikem se Tüttriko Issa nink täma Weljade wasta: laske mind Armo löida teije Silmade ees, nink mes teije mulle ütlette, tahhan mina Anda.
 12. Küssige muld rohkest Kaasa-Rahha nink Andet, mina tahhan Anda, ninda kui teije mulle saate ütlema: Andke mulle agga se Tüttrük naiseks.
 13. Sis kostsit Jakobi Pojat Sikemille, nink täma Issalle Hemorille kawalussega, nink ütlit nende wasta: et Dina n[en]de Sissar oli ärrateotut.
 14. Nink nämat ütlit nende wasta: Meije ei woi sedda Asia mitte tehha, et meije oma Sissard sesugguselle Meehelle peame Andma, kennel Essi-Nahk on; Sest se on meile häbbi.
 15. Siskid tahhame meije se sees teije Meele perrast tehha, k[ui] teije saate meije sugguseks, et teije Ümberleikate henese sea[s] keik Meehepoolset.
 16. Sis tahhame meije omat Tüttred teile Anda, nink teije Tüttrid heneselle wotta, nink teije seas elada, nink tahhamme üks Rahwas olla.
 17. Agga kui teije meid ei kuule, et teije hend Ümberleikate, sis tahhamme oma Tüttard wotta, nink ärraminna.
 18. Nink et need Sannat Hemori, nink Sikemi Hemori Poja Meele perrast olit.
 19. Sis ei wiwitanut mitte se Noor Mees sedda tehha, ses[t] täma Armastis Jakobi Tüttard; Nink tädda peeti Auwsambast keike oma Issa Majas.
 20. Nink Hemor ja Sikem täma Poig läksit ärra, nink tulit oma Linna Wärräwa ala, nink räksit oma linn[a] Rahwaga nink ütlit:
 21. Needsinaset Innimeset Elawat Rahholikkuld meijega, Elago nämat se Maa sees, nink kaublego se sees; Sest waata[,] Sel Maal on laij Piir kül neile elada; Meije tahhamme nende Tüttrid Naiseks wotta, nink omi Tüttrid neile anda.
 22. Omiteki sel wisil tahtwat need Innimeset Meijega ü[h]te leppi, meije seas elada, nink ühheks Rahwaks saada, kui meije keik Meehe Pooliset ennese seas Ümberleikame, ninda kui nämat Ümberleikatut omat.
 23. Nende Karri, nende hää nink keik nende Teprad, eks se keik saa meije perrald olema? Sis lähkem nendega ühte, et nämat meije jures elawat.
 24. Nink nämat kuulsit Hemorid nink Sikemid täma Poiga, keik kummat täma linna Wäräwist wälja käisit, nink keik Meehe-Poolsed leikatti Ümber, keik kummat täma Linna wäräwist wälja käisid.
 25. Nink Kolmandal Päiwal sündis, kui neil wallo oli, sis wotsit Jakobi Kaks Poiga, Simeon nink Lewi, Dina Weljat, igga mees oma Mööka, nink läksit julgeste Linna sisse, nink tapsit ärra keik Meehe-Poolsed.
 26. Nink Hemorid ja Sikemid täma Poiga tapsit nämat kaas ärra Mööka-Terraga; Nink kui nämat Dinad Sikemi Majast olit wälja wotnut, läksit nämat ärra.
 27. Sis tulit Jakobi Pojat nende ärratappetuide päle, nink Rissit ärra se linna, seperrast et nende Sissar sääl oli ärrateotut.
 28. Nende Lambat, nink nende Härjat, nink nende Eselid, nink mea Linna sees, nink mes Wälja pääl oli, sedda wotsit nämat ärra.
 29. Nink keike nende hääd, keik nende lapset nink Naiset wotsit nämat Wangi, nink Risosit ärra keik, mes nende Koade sees oli.
 30. Jakob agga üttel Simeoni nink Lewi wasta: Teije ollete mulle Meelepahha tehnut, et mina olen haisma läänut, se Ma Elajde Kanaaniteride nink Weresitride ees: Sest et mina olen wähiken[e] Innimesist, ja kui nämat mino wasta kokko lääwat, sis tapwat nämat mind ärra, nink häwitawat mind ärra keik mino Sugguga.
 31. Agga nämat kostsit: kas sis üksigi meije Sissarega, kui Pordoga, piddi teggema?

35. Pätük.

   Rahel Surrep Last Sünniteis.

 1. Nink Jummal üttel Jakobi wasta: tause üles nink minne Peteli poole, nink Ella sääl; Nink tee sinna Altarid üles selle wäggiwalle Jummalalle, ke hend sinulle näitis, kui sina paggesit Esau oma Welja ees.
 2. Sis üttel Jakob oma Koa wasta, nink keikille, kummat täma jures olit: heitke ärra need Wörad Jummalad, kummat teije seas omat, nink puhhastage hend, ja pange töiset ridet Sälga.
 3. Perrast tauskem üles, nink lähkem Peteli, et mina sinna Altarid teen, selle wäggiwalle Jummalalle, ke mind on kuulnut mino hädda Päiwil, nink on minoga olnut se Tee pääl, kumma mina olen käinut.
 4. Nink nämat toiwat ja andsit Jakobille keik Wörad Jummalad, kummat nende Käes olit, nink need Körwa-Röngat, kummat nende Körwis olit; Nink Jakob mattis neid mahha se Tamme ala, kumb Sikemi pool oli.
 5. Sis läksit nämat ärra; Nink Jummala hirm tuli nende Linnade päle, kummat nende Ümber olit, et nämat Jakobi Poigi tagga ei Ajanut.
 6. Nink Jakob tuli Lussu, me oli üks Linn Kanaani Maal, nink nüüd Petel kutsuta; Täma nink keik Rahwas tämaga.
 7. Nink teggi sinna Altarid üles, selle wäggiwalle Peteli Jummalalle; Sest et Jummal hend tämalle sääl oli näitnut, kui täma oma welja hirmo eest ärrapaggenis.
 8. Sis Surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti Mahha Petelis, ühhe Tamme ala; Seperrast kutsus Jakob täma Nime, Itko-Tammeks.
 9. Nink Jummal näitis hend taas Jakobille, kui täma Mes[o]potamia Maald oli tulnut, nink Önnist tädda.
 10. Nink Jummal üttel täma wasta: Sino Nim̃i on Jakob; Agga sino Nim̃i ei pea mitte enamb Jakobiks kutsutama, waid Israel peap sino Nim̃i olema; Seperrast kutsus Jakob oma Nime Israel.
 11. Weel üttel Jummal täma wasta: Mina olen se Keikewäggeweñe Kange Jummal, Siggine nink Kaswa; Rahwas nink Rahwa Koggodusset peawat sinust saama, nink Kuningat peawat sino Pusast wäljatulema.
 12. Nink sedda Maad, kumma mina Abrahamille nink Isakille olen Andnut, tahhan mina sinolle anda, nink sino Seemnelle perrast sind, tahhan mina sedda Maad anda.
 13. Sis läks Jummal täma jurest üles, säll Paikal, kummal täma oli Räknut tämaga.
 14. Jakob agga säädis sinna Paika ühhe Tähhe üles, kus Jummal tämaga oli räknut, ühhe Tähhe Kiwist, nink kallas se päle jooto-Ohwrit, nink walas Ölli sinna päle.
 15. Seperrast kutsus Jakob se Paika Nime, kus Jummal tämaga oli räkinut, Petel.
 16. Nink nämat läksit Petelist ärra, nink kui weel tük Maad oli Ehwrata minna, sis sünnit Rahel, nink se oli tämalle raske.
 17. Agga kui se sünnitamine tämalle ninda Raske oli, sis üttel se Wanna Naine täma wasta: Ärra karta mitte, sest se on ka sulle Poig.
 18. Nink kui täma Hing ärra läks, et täma Surri, sis kutsus täma täma Nim̃e Penoni; Agga täma Issa kutsus tädda Penjamin.
 19. Ninda Surri Rahel, nink Matette mahha Ehwrata tee weere, se on nüüd Petlehem.
 20. Nink Jakob säädis ühhe Tähhe üles täma Hauwa päle; Sesam̃a kutsutaks Raheli Hauwa Täht, täña Päiwani.
 21. Sis läks Israel ärra, nink pani üles oma Teldi, sälle poole Ederi-Torni.
 22. Nink sündis kui Israel sel Maal Eli; Sis läks Ruben nink maggas Bilha, oma Issa Wäär-Naise jures; Nink Israel kuulis sedda. Nink Jakobil oli kakstöistkümmend Poiga.
 23. Lea Pojat olit: Ruben Jakobi Eesmenne; Perrast Simeon nink Lewi, nink Juda, nink Isaskar, nink Sebulon.
 24. Raheli Pojat, Josep nink Penjamin.
 25. Bilha, Raheli Ümberdaja Pojat omat: Tann nink Nahwtali.
 26. Agga Silpa, Lea Ümberdaja Pojat olit: Kad nink Asser[;] Need omat Jakobi Pojat, kummat tämalle sündsit Mesopotamia Maal.
 27. Nink Jakob tuli Isakki oma Issa jure, Mambrese, Arbatti Linna, se on nüüd Hebron, kummas Abraham nink Isak Wörad olit olnut.
 28. Nink Isak oli sadda ja kahheksakümmend Astaiga Wanna.
 29. Nink Isak heitis Hinge ärra nink Surri, nink kootti oma Rahwa jure, Wanna nink küll Ellanut; Nink täma Pojat Esau nink Jakob Mattsit tädda Mahha.

36. Pätük.

   Esau Suggu Arwaminne.

 1. Se on Esau Suggu, ke on Edom.
 2. Esau wottis Naisi Kanaani Tüttrist, Adat, Heloni se Hettileise Tüttard, nink Ahalibamit, Ana Tsibeoni se Hewiteleise Tüttard.
 3. Nink Basmatid Ismaeli Tüttard, Nebajoti Sissard.
 4. Nink Ada sünnit Esaulle Eliwast, Agga Basmad sünnit Reguelit.
 5. Nink Ahaliba sünnit Jehust, Jalamit nink Korad: Need omat Esau Pojat, kummat tämalle Kanaani Maal omat sündinut.
 6. Nink Esau wottis omi Naisi, nink omi Poigi, nink omi Tüttrid, nink keik oma Maja Perret, nink oma Karja, nink keik oma hääd, mes täma Kanaani Maal oli sanut, nink läks ärra mu Maa sisse, Jakobi oma Welja eest.
 7. Sest nende hääd oli paljo, et nämat ei sündnut kokko elama, nink se Maa, kummas nämat Wörat olit, ei woinut neid piddada, nende Karja hulga perrast.
 8. Nink Esau elli Seiri Mäe pääl, Esau se on Edom.
 9. Nink se on Esau, Edomi Issa Suggu, Seiri Mäe pääl.
 10. Need omat Esau laste Nimet: Eliwas, Ada Esau Naise Poig; Reguel, Basmatti Esau Naise Poig.
 11. Eliwasse Pojat agga omat: Teman, Omar, Tsewo, Katam nink Kenas.
 12. Nink Timna oli Eliwasse Esau Poja Wäär-Naine, ke sünnit Eliwasselle Amalekit. Need oma Ada Esau Naise Pojat.
 13. Agga need omat Regueli Pojat: Nahat, Sera, Samma nink Missa; Need omat Basmatti Esau Naise Pojat.
 14. Nink need omat Ahalibama, Ana Tsibeoni Tüttre, Esau Naise Pojat; Nink täma sünnit Esaulle: Jehust, Jaklamit nink Korah.
 15. Need omat Wörstit Esau Poigi seas: Eliwasse Esau essimesse Poja lapset: Wörst Teman, Wörst Omar, Wörst Tsewo, Wörst Kenas.
 16. Wörst Korah, Wörst Katam, Wörst Amalek; Need omat Wörstit Eliwassest, Edoma Maal, nink omat Ada lapset.
 17. Nink need omat Regueli Esau Poja Lapset: Wörst Nahat, Wörst Sera, Wörst Samma, Wörst Missa. Need omat Wörstit Reguelist, Edoma Maal, nink omat Basmatti Esau Naise lapset.
 18. Nink need omat Ahalibama Esau Naise lapset: Wörst Jehus, Wörst Jalam, Wörst Korah. Need omat Wörstit Ahalibamast, Ana Tüttrest, Esau Naisest.
 19. Need omat Esau Pojat, nink nende Wörstit; Se on Edom.
 20. Need omat Seiri se Horritileise Pojat, kummat se Ma sees ellasit: Lotan, Sobal, Tsibeon nink Ana.
 21. Nink Tison, Etser, nink Tisan. Need omat Horritileiste Seiri Poja Wörstit, Edoma Maal.
 22. Agga Lotani lapset olit: Hori nink Heman, nink Lotani Sissar oli Timna.
 23. Need omat Soballi lapset: Alwan nink Manahat, nink Ebal, Sehwo nink Onam.
 24. Tsibeoni lapset olit: Aija nink Ana. Se on sesama Ana, ke körbes neid Hobbo-Eselid on löidnut, kui täma Tsibeoni oma Issa Eselid kaitsis.
 25. Need omat Ana lapset: Tison nink Ahalibama, Ana Tüttar[.]
 26. Nink need omat Tisoni lapset: Hemdan, Esban, Jetra nink Karan.
 27. Need omat Etseri lapset: Bilhan, Sawan nink Akan.
 28. Need omat Tisani lapset: Uts nink Aran.
 29. Need omat Horritileiste Wörstit: Wörst Lotan, Wörst Sobal, Wörst Tsibeon, Wörst Ana.
 30. Wörst Tison, Wörst Etser, Wörst Tisan. Need omat Ho[r]ritileiste Wörstit, nende wallitsusse perra, Seiri Maal.
 31. Need Kuningat agga omat, kummat Edoma Maal Wallitsenut, enne kui ühtegit Kuningast Israeli laste seas oli.
 32. Bela oli Kuningas Edomas, Beori Poig, nink täma linn kutsutti Tinhaba.
 33. Nink kui Bela oli surnut, sis sai Jobab Sera Poig Batsrast täma Assemelle Kuningaks.
 34. Kui Jobab oli surnut, sis sai Kuningaks täma Assemelle, Husam Temaniteride Maald.
 35. Kui Husam oli ärrasurnut, sis tuli täma Assemelle Kuningaks Hadad, Bedaddi Poig, ke Midiani-Rahwast mahha löi, Moabiteride Wälja pääl; Nink täma linn kutsutti Awit.
 36. Kui Hadad oli ärrasurnut, sis sai Kuningaks täma Assemelle, Samla Masrekast.
 37. Kui Samla oli ärrasurnut, sis oli Saul Rehabotis Jöe-weerest, Kuningas.
 38. Kui Saul oli ärrasurnut, sis sai Kuningaks täma Assemelle Baal-Hanan Akbori Poig.
 39. Kui Baal-Hanan Akbori Poig oli ärrasurnut, sis tuli Hadar täma Assemelle Kuningaks, nink täma linna Nim̃i oli Pagu; Nink täma Naise Nim̃i oli Mehetabel, Matreda Mesahabi Tüttre-Tüttar.
 40. Nink need omat Esau Wörstide Nim̃et, nende Suggu sees, nende Paiga nink nende Nim̃e perra: Wörst Timna, Wörst Alwa, Wörst Jetet.
 41. Wörst Ahalibama, Wörst Ela, Wörst Pinon.
 42. Wörst Kenas, Wörst Teman, Wörst Mibtsar.
 43. Wörst Magdiel, Wörst Iram. Need omat Edoma Wörstit, ninda kui nämat omat Elanut, oma Peris Maa sees; Nink Esau on Edoma Rahwa Issa.

37. Pätük.

   Joseppi Unnest, nink täma Ärrawimsest Egüpti Maale.

 1. Jakob agga elli se Maa sees, kummas täma Issa olli Wöras olnut, Kanaani-Maal.
 2. Need omat Jakobi Suggu: Josep oli Seitsetöistkümmend Astajat Wanna, kui täma oma Weljadega Lammaste Karjus oli: Nink täma oli oma Issa Naiste Pilha nink Silpa laste seas; Nink mes neist kurja kuulti, sedda kulotis Josep oma Issale.
 3. Nink Israel armastis Joseppit ennamb kui keiki omi Poigi, seperrast, et täma tädda oma Wannuses oli sünnitanut, nink teggi tämalle Kirriwa Kubu.
 4. Nink kui täma Weljat näggit, et nende Issa tädda ennamb Armastis, kui keiki täma Wellisid, sis wihkasit nämat tädda nink ei woinut mitte Rahholikkuld tämaga räkida.
 5. Päle sedda, sis näggi Josep Und, nink üttel sedda omille Welille, sis wihkasit nämat tädda weel ennambast,
 6. Sest täma üttel nende wasta: Kuulge nüüd sedda Und, Mes mina olen nähnut?
 7. Waata: Meije köidimme wihko Pöllo pääl, nink Waata! Mino Wihk taus ülles püsti, nink seisis; Nink Waata! Teije Wihhut seisi[d ta ]ümber, nink kummardasit mino Wihko.
 8. Sis ütlit täma Weljat täma wasta: Sinaks meije Kuningas saat olema, nink meid wallitsema? Sest jäiwat nämat weel wihhasembaks, täma Unne nink täma könne perrast.
 9. Nink täma näggi weel töise Unne, nink üttel sedda oma Welille: Waata mina olen weel töise Unne nähnut, nink Waata! Se Päiwlik, nink Kuu, ja ükstöistkümmend Tähte kummardasit mind.
 10. Nink kui täma sedda oma Issalle nink oma Welille oli juttustanut, sis torelis täma Issa tädda, nink üttell täma wasta: Mes Unni se on, kumba sina olet nähnut? Peaksin Mina, nink sino Ema, nink sino Weljat tulema, sind mahha maani kummardama?
 11. Nink täma Weljat Wihkasit tädda; Agga täma Issa piddi sedda Asija Meeles.
 12. Nink kui täma weljat läksit oma Issa Karja kaitsema Sikemmi.
 13. Sis üttel Israel Joseppi Wasta: Eks sino Weljat kaitse Karja Sikemmis? Tule, Mina tahhan sind nende jure lähhetta; Nink täma üttel: siin Ma olen.
 14. Perrast üttel Jakob tämalle: Minne nüüd, nink Waata, kuis järg on sino Welistega, nink kuis Lammastega järg on, nink too mulle Sanna taggasi: Nink täma lähhe[tis] tädda Heebroni Orgust wälja, Sikemmi pole minnema.
 15. Nink üks Mees löidis tädda, nink waata! Täma olli ärraeksinut Wälja pääl; Nink se Mees küssis tämald, nink üttel: Mis sa otsit?
 16. Täma üttel: Mina otsin omi Welisid, johata mulle, ma Pallun, kus nämat Kaitsewat.
 17. Se Mees üttel: Nämat omat siist ärraläänut, sest mina kuulsin neid ütlewa: Lähkem Totani; Sis läks Josep oma Weljade järrel, nink löidis neid Totanis.
 18. Agga kui nämat tädda näggit kaugeld, nink enne kui täma nende liggi tuli, sis piddit nämat Neuwo täma Wasta, tädda ärratappa.
 19. Nink ütlit töine töise wasta: Waata! Unne-Issand tulep.
 20. Sis tulge nüüd nink tapkem tädda ärra, nink heitkem tädda ühhe Auko sisse, nink üttelgem: Üks kurri Metsalinne on tädda ärrasöönut, sis saame nähha, mes täma Unnet omat.
 21. Kui Ruben sedda kuulis, sis pästis täma tädda nende Käest ärra, nink üttel: Ärge tapkem tädda mitte ärra.
 22. Nink Ruben üttel weel nende wasta: Ärge Wallage mitte Werd ärra, heitke tädda se hauwa sisse, kumb siin laanes on, nink Ärge pange mitte Kätt täma päle. Et täma tädda nende Käest ärra päästaks, nink oma Issalle taggasi Wiiks.
 23. Kui nüüd Josep oma Weljade jure tuli, sis kisksit nämat Joseppi Kubu mahha, sedda Kirriwat Kube, kumb täma Säljas olli.
 24. Nink nämat wotsit tädda, ja heitsit tädda hauda; Se haud agga olli tühhi, nink wett ei olnut mitte täma sees.
 25. Perrast istsit nämat mahha sööma; Nink kui nämat oma Silmat üllestöstsit, Waata! sis tuli üks hulk Ismaeli-Rahwast Kileadist, nink nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid, need läksit sedda Egüpti-Maalle wiima.
 26. Sis üttel Juda oma Weljade wasta: Mis kaswo sest on, et meije oma Welja ärratappame, nink salgame ärra täma Werd?
 27. Tulge nink Mügem tädda ärra Ismaeli Rahwalle, nink ärge pankem oma Kätt mitte täma pääl, sest täma on meije Weli, meije lihhast: Nink täma Weljat kuulsit tädda.
 28. Nink kui need Midiani Rahwas, need Kauba Mehhet möda läksit, sis tombsit nämat tädda Wälja, nink wotsit Josepit hauwast üles, nink Müsit tädda ärra Ismaeli Rahwalle, kahhe kümne Höbbe-tükki eest. Nink nämat Wiisit Josepit ärra Egüpti-Maalle.
 29. Kui nüüd Ruben jälle se hauwa jure tulli, nink ei löidnut Joseppit se hauwa seest, sis kiskus täma oma Reiwad katki.
 30. Nink täma tuli taggasi oma Weljade jure, nink üttel: Sedda Poisi ei ole sääl mitte, Agga nüüd mina, kus ma lähhen?
 31. Sis wotsit nämat Joseppi Kubu, nink tapsit ärra ühhe Sikka, nink kastsit sedda Kubu se werri sees.
 32. Perrast lähhetasit nämat sedda Kirriwat Kubu ärra, nink lasksit sedda oma Issa jure wija, nink ütlit: Sedda olemme meije löidnut, waata, kas se on sino Poja Kub, wai ei ole.
 33. Nink täma tundis sedda ja üttel: Se on mino Poja Kub, üks kurri Elajas on tädda ärrasöönut, Murdia Metsaline on Joseppit ärramurdnut.
 34. Nink Jakob kiskus oma Reiwad katki, nink pani ühhe kotti oma Puusa ümber, nink leinas oma Poiga, monda Päiwa[.]
 35. Nink keik täma Pojat ja Tüttret tausit üles tädda Tröstima, Agga täma ei lasknut hend mitte Tröstida, Waid üttel: Mina saan Murrega oma Poja jure hauda minnema Nink täma Issa Nuttis tädda.
 36. Agga need Midinitileiset Müsit Joseppit ärra Egüpti Maalle, Potiwarille, Waraoni Kambri-Meisterille nink Södda-Pälikkulle.

38. Pätük.

   Juda heitap oma Minja jure Maggama.

 1. Nink sell korral sündis, et Juda oma Weljade jurest ärraläks, nink jäi ühhe Odolammi Mehhe jure, selle Nimi oli Hira.
 2. Nink Juda näggi sääl ühhe Kanaani-Mehhe Tüttard, selle Nimi oli Sua, sedda wottis täma Naiseks, nink Maggas täma jures.
 3. Ja täma sai Rasseks, nink sünnitis ühhe Poja, nink Juda kutsus täma Nime Keer.
 4. Nink täma sai jälle Raseks, ja sünnit Poja, nink kutsus tädda Onan.
 5. Perrast sai täma taas ühhe Poja, nink kutsus täma Sela: Juda agga oli Kesebis, kui täma Ilmalle sündis.
 6. Agga Juda wottis Keeralle oma Esimeselle Pojalle Naise, selle Nimi oli Tamar.
 7. Nink sündis, kui Keer Juda Esimenne Poig oli tigge Issanda ees, sest tappis Issand tädda ärra.
 8. Sis üttel Juda Onani wasta: Minne oma Welja Naise jure, ja wotta tädda heneselle, nink saata oma Weljalle Seemend.
 9. Agga kui Onan täädis, et se Seeme ei saanut täma oma olema, kui täma oma Welja Naise jure heitis, sis laskis täma sedda mahha, et täma oma Weljalle Seemend ei saataks.
 10. Nink se oli Issanda Meelest kurri, mes täma teggi; Sest Surmas Issand tädda ka ärra.
 11. Sis üttel Juda Tamari oma Minja wasta: Ole Läsk oma Issa Koas, senni kui Sela mino Poig suureks saap; Sest täma üttel: Ehk täma ka wahhest ärrasurrep, ninda kui täma Weljat; Sis läks Tamar ärra, nink Elli oma Issa Majas.
 12. Kui agga monda Päiwa kulunut olit, Surri Sua Tüttar Juda Naine ärra; Nink kui Juda oli ärra leinanut, sis läks täma üles Timnatti, oma Lammaste Niitjade jure, Täma issi nink Hira täma Söbber Odollamist.
 13. Sis kulotetti sedda Tamarille, nink ütteldi: Waata! Sino Äij lähhep üles Timnatti, ommi Lambaid Niitma.
 14. Sis pani täma oma läske-Reiwad mahha heñese pääld, nink kattis hend kinni ühhe Seppoga, nink warjos ennast, nink istus Wälja, Ukse ette, Tee were Timnati poole; Sest täma näggi, et Sela oli suureks saanut, nink tädda ei olnut tämalle Naiseks annetud.
 15. Kui agga Juda tädda näggi, möttel täma tädda Porto olewa, sest täma oli oma Palge kinni katnut.
 16. Nink täma läks täma jure Tee Were, nink üttel: Tule, Pallun, mina tahhan sino jures Maata, sest täma ei tundnut mitte tädda oma Minija olewa; Nink täma üttel: Mes sina mulle annat, et sina mino jures Magat?
 17. Täma üttel: Mina tahhan sulle ühhe Sikkakesse Karjas lähhetada; Se Naine üttel: Anna mulle Pant, senni kui sina lähhetat.
 18. Siis üttel täma: Mes pean mina sulle Pantiks Andma? Nin[k] täma üttel: Sino Pitsatit, sino Suu-Rätti, nink sino Keppi, kumb sino Käes on; Siis Andis täma, nink Maggas täma jure[s,] nink täma sai tämast Rasseks.
 19. Perrast taus Tamar ülles, nink läks ärra, ja heitis Seppo henesse pääld ärra, nink pani oma läske Reiwad jälle Sälga.
 20. Agga Juda lähhetis sedda Sikkakest oma Söbra Odollamiga, et täma sedda Panti se Naise Käest piddi ärratooma; Agga täma ei löidnut tädda mitte.
 21. Siis küssis täma se Paiga Rahwald nink üttel: Kus se Port on, kumb siin Tee weeres istus? Nämat ütlit: Siin ei ole ühhtegi Porto olnut.
 22. Seperrast läks täma jälle taggasi Juda jure nink ütte[l:] Mina ei ole tädda mitte löidnut, nink se Paiga Rahwas ütt[el] kaas, siin ei ole ühteki Porto olnut.
 23. Nink Juda üttel: Piddago täma küll sedda, mes täma on saanut, et meile häbbi ei saa; Waata, Mina olen sedda Sikkakest ärralähhetanut, agga sina ei ole tädda mitte löidnut.
 24. Nink sündis, kui kolm Kuud oli möda lähnut, et Juda[?] kulotetti nink ütteldi: Tamar sino Miñi on Porto Elo ellanut, nink waata, Porto Elo läbbi on täma Rasseks saanut; Siis üttel Juda: Toge tädda wälja, et tädda ärrapolotetaks.
 25. Kui täma ette todi, lähhetis täma ühhe Innimesse oma Äija jure, ke üttel: Sest Mehhest, kenne perrald need Ristat omat, olen mina Rasset jalga; Nink täma üttel: Tunnista üles, Pallun, kennes need omat, se Pitsat, se Suu-Rätt, nink se Kepp.
 26. Nink Juda tundis neid ärra nink üttel: Täma on Öigemb kui mina, sest et mina ei ole tädda pannut Selalle mino Pojalle Naiseks, Nink täma es magga mitte enamb täma jures.
 27. Nink kui se Aig tuli, et täma piddi Ilmalle tooma, Waata, siis olit Kaksikut täma Ihho sees.
 28. Nink kui täma saamisse pääl oli, siis pistis üks neist Käe wälja, nink se Wanna Naine wottis nink köitis Punast langa täma Käe ümber, nink üttel: Se saap eesmald wäljatulema.
 29. Agga sündis, kui täma oma Käe jälle sisse tombas, siis tuli töine Welli wälja, nink tämast ütteldi: Mes sina eñese perrast olet sesuggust kiskmist kisknut? Nink täma Nim̃i pandi Peres.
 30. Nink perrast tuli töine Welli wälja, kenne Käe ümber se Punnane lang oli, nink selle pandi Nim̃i Sera.

39. Pätük.

   Josepi Orjusest, Waggusest nink Wangi saamisest.

 1. Nink Josep widi Egüpti Maalle: Nink Potiwar, Warao Kambri-hoidja nink Södda Pälik, Egüpti Maa Mees, Ostis tädda ärra, Ismaeli Rahwa Käest, kum̃at tädda sinna olit winut.
 2. Agga Issand oli Josepiga, nink täma oli Önnelik oma Issanda, se Egüptileise Majas.
 3. Nink kui täma Issand näggi, et Jummal oli tämaga, nink keik mes täma teggi, sedda Andis Jum̃al Önneks täma Käes.
 4. Siis löidis Josep Armo täma Silmade ees, nink teenis tädda; Perrast pani täma tädda ülle oma Maja, nink keik mes tämal oli, sedda Andis täma täma Kätte.
 5. Nink sest Ajast, kui täma tädda oli pannut oma Maja ülle, nink ülle keike, mes tämal oli, siis önnistis Jum̃al Egüptileise Maja Joseppi perrast, nink Issanda Önnistus oli keiges, mes tämal Koddo nink wäljas oli.
 6. Seperrast jättis täma keik, mes tämal oli, Joseppi Käe ala, nink ei teednut ühtekit, kui agga sest Leibast, mes täma Söij; Josep agga oli Illus Palgest nink kaunis nähha.
 7. Nink perrast neid Asijo sündis, et täma Issanda Emmand oma Silmat Joseppi päle heitis, nink üttel: Magga mino jures.
 8. Agga täma ei tahtnut mitte, nink üttel oma Issanda Em̃anda wasta: Waata, Mino Issand ei tia ühtekit, mes Majas on, agga keik mes tämal on, sedda on täma mino Kätte Andnut.
 9. Keddakit ei ole mind surembat se Maja sees, nink täma ei ole middakid mino eest ärrapeitnut, kui agga sind, sest et sina täma Naine olet: Nink kui peaksin mina sedda suurt Kurja teggema, nink Jum̃alad wasta Pattoma?
 10. Nink täma Könnelis sedda igga Päiw Joseppi wasta, nink täma ei kuulnut tädda mitte, et täma täma jures oleks magganut, ehk täma ümber olnut.
 11. Agga ühhel Päiwal johtus, kui Josep Kotta tuli oma tööd teggema, nink keddakit Koddo-Rahwast ei olnut sääl Koas.
 12. Siis wottis täma tädda täma Reiwast kinni, nink üttel: Magga mino jures; Agga täma jättis oma Reiwad täma Kätt[e,] nink pagges ja läks wälja.
 13. Kui se Em̃and näggi, et täma oma Reiwa täma Kätte oli jättnut, nink Wälja paggenut.
 14. Siis kutsus täma oma Koddo-Rahwast, nink üttel nende wasta: Waata! Täma on meile sedda Hebrea-Meest tänna to[o]nut, meid ärra Naarma; Täma tuli mino jure, nink tahtis mino jures maggada; Agga mina Karjusin sure häälega.
 15. Nink kui täma kuulis, et mina suure hääle töstsin nink Karjusin, siis jättis täma oma Reiwa mino jure, nink paggesi wälja.
 16. Nink täma pani se Reiwa eñese korwalle, senni kui täma Issand Koddo tuli.
 17. Siis köñelis täma Issandalle need samat Sanat, nink üttel: Se Hebrea Sullane, kum̃a sina meile olet toonut, tuli mino jure, mind ärranaarma.
 18. Agga kui mina oma hääld töstsin nink karjusin, siis jättis täma oma Reiwa mino jure, nink paggesi wälja.
 19. Nink sündis, kui täma Issand oma Naise könnet kuulis, mes täma pajatis täma wasta, nink üttel: Töesti on mulle sino Sullane ninda tehnut; Siis sai täma wägga wihhaseks.
 20. Seperrast wottis Joseppi Issand tädda, nink andis tädda ärra Wangi Torni, sinna Paika, kus Kuninga Wangit olit; Nink Josep oli sääl Wangi Tornis.
 21. Agga Jum̃al oli Joseppiga, nink käändis oma Hallestust täma poole, nink saatis tämalle Armo se Wangi-Koa Pälikko jures.
 22. Ninda, et se Pälik andis Joseppi Käe ala keik Wangit, kum̃at Wangi Koas olit, nink keik, mes sääl piddi tehtama, sedda teggi täma.
 23. Se Wangi-Pälik ei katsnut ühheki Asija perra, mes Joseppi Käes oli, sest Issand oli tämaga; Nink mes täma teggi, sedda andis Jummal önneks.

40. Pätük.

   Josep selletap Waraoni Sullaste Und, Wangi Koas.

 1. Perrast sedda johtus, et Kuninga Joki-laskija, nink Leiwa-teggija olit Pattunut oma Issanda Egüpti Maa Kuninga wasta.
 2. Nink se Kuningas Warao sai wägga Wihhaseks oma Kahhe Kambri-kaitsija pälle; se ülemba Joki-laskija, nink [se ]ülemba Leiwa-teggija päle.
 3. Nink pani neid Wahhi alla, se wangi-Pälikko Kotta, se Torni sisse, kum̃as paigas Josep kinni oli.
 4. Nink se wangi-Pälik pani Josepit nende ülle, neid katsma, nink nämat olit monda Päiwa Wahhi all.
 5. Nink nämat näggit Mollembat Und ühhel Ösel, kumbigi issi Unne, kummal oma Selletus oli; Se Joki-laskija nink [se ]leiwa-teggija sest Egüpti Maa Kuningast, kum̃at kinni olit pandut Wangi-Koas, nink Tornis.
 6. Nink Josep tuli Hommiguld nende jure sisse, nink kui täma neid näggi, Waata! Siis olit nämat Kurbat.
 7. Täma agga küssis neist nink üttel: Miksperrast teije täämbä ni Kurbat olette?
 8. Nämat ütlit täma wasta: Meije olem̃e Und nähnut, nink k[ed]dakit ei ole, ke sedda ärraselletaks; Josep agga üttel nende Wasta: Selletaminne on Jum̃ala Käes; üttelge omitte minolle oma Und.
 9. Siis juttustas se Üllemb : Joki-laskija Josepille oma Und, nink üttel: Waata! Mino Unnes oli üks Wina-Puu, otse kui mino ees.
 10. Nink sell Wina-Puul oli Kolm oksa, nink täma oli hallias, kaswas nink Öitsis, nink täma Marjat saiwat küpseks.
 11. Nink minul oli Warao Peker Käes, nink mina wöttsin neid Marj[o] nink Pitsitasin neid ärra, Waraoni Pekri sisse, nink andsin sedda Pekrid Waraoni Kätte.
 12. Josep üttel täma wasta: Se on Selletus: Need kolm oksa, omat kolm Päiwa.
 13. Kolme Päiwa perrast saap Warao sino Pääd üllendama, nink sind jälle sino Ammeti sisse töstma, nink sina saat Warao Pekrid täma Kätte Andma, endse Wisi perra, kui sina täma Joki-laskija olit.
 14. Agga mötle mino päle, kui sino Kässi saap häästi käima nink tee minolle sedda Armo, nink meletta mind Waraonille, nink saata, et mind wälja lastaks sest Honest.
 15. Sest töesti, mina olen Wargusse wisi ärrawarrastet Hebrea Maald, nink siin ei ole mina ka middakit tehnut, kum̃a perras[t] nämat mind seije Hauda omat pannut.
 16. Kui agga se üllemb leiwa-teggija näggi, et täma hääste ol[i] ärraselletanut; Üttel täma Joseppi wasta: Mina Näi ka Und, Waata! Kolm Walget Korwi olit mino Pää pääl.
 17. Nink se päälmesse Korwi sees oli keikesuggust Waraoni Rooga, leiwa teggia Wisi perra, nink linnut söiwat sedda Korwi seest, mino Pää pääld.
 18. Siis wastas Josep tämalle nink üttel: Se on täma Selletus: Need Kolm Korwi omat Kolm Päiwa.
 19. Kolme Päiwa perrast saap Warao sino Pääd üllendama, nink sind lüllü pooma, nink linnut saawat sino lihha sino pääld ärrasööma.
 20. Nink sündis Kolmandal Päiwal, kumb Warao Sündmisse Päiw oli, et täma teggi Wööras-Piddo keikille oma Sullastille; nink üllendis se üllemba Joki-laskija, nink se üllemba leiwa-teggia Pääd, oma Sullaste seas.
 21. Nink täma töstis sedda üllembat Joki-laskijat jälle oma Joki-laskmisse Ammeti sisse, et täma andis sedda Pekrit Waraoni Kätte.
 22. Agga sedda üllembat Leiwa-teggijat, laskis täma üllespooda, ninda kui Josep neile oli Selletanut.
 23. Agga se üllemb Joki-laskija ei möttelnut mitte Joseppi päle, Waid unnustis tädda ärra.

41. Pätük.

   Josep selletap Waraoni Unne-Näitmist, nink saap üllendatut.

 1. Agga Kahhe Astaja perrast näggi Warao Unnes, otse kui oleks täma ühhe Jöe weres seisnut.
 2. Nink Waata! Seitse lehma tulit Jöest ülles, need olit illusat nähha nink lihhawat, kum̃at luhha pääl käisit.
 3. Perrast Waata! Seitse töiset lehmat tuliwat Jöest üles, need olit illoto nähha, nink lihhast laihat, nink seisit töiste lehmade körwal Jöe weres.
 4. Nink need illoto ja lihhast lahhat lehmat, söiwat ärra need seitse illosad nink lihhawat lehma: Siis erkas Warao Uñest ülles.
 5. Nink täma Uinus jälle maggama, nink näggi taas Und, Waata! Seitse Pääd kaswasit ühhe korre pääl, jämmedat nink hääd.
 6. Nink Waata! Töist Seitse Penikest nink Maa-Kaare Tulest ärra Körwenut Pääd, kaswasit perrast neid.
 7. Nink need Penikesset Pääd Neelsit ärra need Seitse jämmedat nink teijet Pääd; Siis erkas Warao ülles, nink Waata! Se oli Unni.
 8. Kui Hommik oli saanut, siis oli täma Südda Murrelik, nink lähhetis wälja, nink kutsus koggo keik Egüpti Maa Tundijat, nink keik Tarkat: Neile Juttustis Warao keike oma Unne; Agga ühtekit ei olnut, ke neid Waraonille oleks ärraselletanut.
 9. Siis Räkis se üllemb Joki-laskija Waraonille nink üttel: Täämbä mötlen mina oma Patto päle.
 10. Kui Warao Wihhane oli oma Sullaste päle, nink pani mind Wahhi alla Wangi Pälikko Kotta, mind nink sedda üllembat leiwa-teggijat.
 11. Siis oli meil Unni, Ühhel Ösel, minul nink tämal, kumbalgi oli oma Unni, oma selletusse päle.
 12. Agga sääl oli meije jures üks Hebrea-Maa Pois, se Wangi Pälikko Sullane, nink meije Juttustim̃e tämalle, ja täma selletas meile ärra sedda Und, nindi kui kumbalgi Unni oli, sedda möda selletas täma ärra.
 13. Ja ninda kui täma meile selletas, ninda se sündis: Mind on Warao jälle oma Ammeti sisse töstnut, nink tädda üles poonu[t.]
 14. Siis lähhetas Warao wälja, nink laskis Joseppit kutsuda, ja tädda tombatti Ussinaste sest Hauwast wälja; Perrast kui täma oma hiused laskis ärraleikata, nink pani töised Reiwad Selga, tuli täma Waraoni jure.
 15. Siis üttel Warao Joseppi wasta: Mina olen Und nähnut nink ei üksigi ei moista sedda ärraselleta; Agga mina olen sinu[st] kuulnut ütteldawat, et sina tunnet Und, nink moistat sedda ärraselletada.
 16. Josep agga kostis Waraonille nink üttel: Ilma minota, saap Jummal Waraonille hääd kulotama.
 17. Siis ütlis Warao Josepille: Waata! Mina seisin Unnes ühhe Jöe äres.
 18. Nink Waata! Sest Joest tuliwat üles Seitse lehma, need olit lihhawat Lihhast, nink illusat nähha, nink käisit luhha pääl.
 19. Nink töist Seitse lehma tuliwat üles perrast neid, need olit lahhat nink wägga illotomat nähha, nink ärrakuiwanut lihhast; Mina ei ole koggone Egüpti maa sees, nisuggusi illotumi nähhnut.
 20. Agga need kuiwat nink illotumat lehmat, söiwat need seitse endset lihhawat lehmat ärra.
 21. Nink nämat läksit nende Kohto, nink es tunne om̃eti mitte, et nämat nende Kohto sisse olit läänut; Agga nämat olit ni illotumat nähha, kui ennegi; siis erkasin mina üles.
 22. Nink mina näggin jälle omas Unnes, Waata! Seitse Pääd kaswasit ühhe Korre pääl, täijet nink hääd.
 23. Nink Waata! Seitse ärrakuiwanut, penikest nink Maa-Kaare Tulest ärrakörwetut Pääd, kaswasit üles perrast neid.
 24. Agga need Penikeset Pääd Nelsit ärra need seitse hääd Pääd, Nink Mina olen sedda Tundiille üttelnut, agga keddakit ei ole, ke mulle sedda ärraselletaks.
 25. Siis üttel Josep Waraoni Wasta: Warao Unni on üks: Jum̃al on Waraolle teeda andnut, mes täma tahhap tehha.
 26. Need seitse illusat lehma, omat seitse Astaiga, nink need seitse hääd Pääd, omat seitse Astaiga, se on ühhesuggune Unni.
 27. Nink need seitse ärrakuiwanut nink kurja lehma, kum̃at perrast neid omat ülestulnut, omat seitse Astaiga, nink need seitse penikest, nink Maa-Kaare Tulest körwendut Pääd, need omat seitse Astaiga Nälga.
 28. Se on se Assi, mes mina Waraolle, koñelnut olen; et Jummal Waraolle on näitnut, mes täma saap teggema.
 29. Waata! Seitse tulewil Astail, saap paljo Wilja olema koggone Egüpti Maa sees.
 30. Agga perrast neid saawat seitse Nälja Astaiga tulema, et keik se Rikkus saap ärraunnotut, keike Egüpti Maa sees, nink Nälg saap sedda Maad ärrakaotama.
 31. Nink se Wilja Rikkust ei woi tulla, se Maa sees, se tulewa Nälja perrast, sest täma saap ülle Raske olema.
 32. Nink et Warao sedda Und jälle töist Puhku on nähnut, on seperrast: et se Assi Jum̃alast töesti on ettewoetut, nink et Jum̃al sedda pea saap teggema.
 33. Siis katsgo nüüd Warao üht Moistlikko nink Tarka Meest, nink säädgo tädda ülle Egüpti-Maa.
 34. Warao tehko sedda, nink pango Pälekatsiid ülle se Maa, nink wotko Wiendat Osa Egüpti-Maa seest kokko, neil seitse Wilja Astail.
 35. Nink koggoge keik nende seitse hää Astaja Söök kokko, kum̃at tulewat, nink pange Wilja kokko, Warao Käe alla, keigist linnadest, nink hoidke sedda.
 36. Et se Söök woiks olla sesinase Maa Ellaile Tagga-Waraks, neil seitse Nälja Astail, kum̃at Egüpti Maa sees saawat olema, et se Maa seest Näljast hukka ei lähhe.
 37. Se könne oli Warao nink täma Sullaste Meelest hää.
 38. Siis üttel Warao oma Sullaste wasta: Kas meije küll peaksim̃e täma suggust Meest löidma, kum̃al Jum̃ala Waim sees on?
 39. Perrast üttel Warao Joseppi wasta: Sest et Jummal sinolle keik need Assijat on tääda andnut, siis ei ole ka Moistlikkumbat nink Targambad ühtekid, kui sina.
 40. Sina peat mino Koa üle olema, nink sino Saña peap keik mino Rahwas kuulma; Sest Kuninglikkust Järgest tahhan mina agga üllemb sind olla.
 41. Päle se üttel Warao Joseppi wasta: Waata! Mina panen sind üle keige Egüpti-Maa.
 42. Nink Warao wottis oma Sörmust oma Käest, nink pani sedda Joseppi Kätte, nink käskis tämalle Kallist Linasid Reiwid sälga panna, nink pani Kullast Keedi täma Kaala.
 43. Nink täma käskis tädda soita oma töise Tölla sees, et täma piddi Töine tämast olema, nink laskis need Passuna Puhijat täma ees wälja kulotama: Et täma tädda keike Egüpti-Maa üle oli säädnut.
 44. Wiimseld üttel Warao Joseppi wasta: Mina olen Warao: agga ilma sinota ei pea üksigi oma Kät ehk oma Jalga ülestöstma, keike Egüpti-Maa sees.
 45. Nink Warao kutsus Joseppi Nim̃e Tsownat-Paneak, se on Kuninga Neuwo-Andija, nink andis tämalle Asnad, Pottiwera, Onni Suure-Issanda Tüttard Naiseks; Siis läks Josep wälja Egüpti-Maad läbbi katsma.
 46. Nink Josep oli Kolmküm̃end Astaiga Wanna, kui täma Warao Egüpti-Maa Kuninga ees seisis; Nink Josep läks wälja Warao jurest, nink käis läbbi Egüpti-Maa.
 47. Nink se Maa kaswat Rikkalikkuld neil seitse Wilja Astail.
 48. Nink täma koggus kokko neil seitse Wilja Astail, keige Wilja, mes Egüpti-Maa sees oli, nink pani Wilja Linnade sisse, kum̃agi Linna sisse pani täma sedda Wilja, mes kum̃agi Linna ümber Nurme pääl oli kaswanut.
 49. Ninda pani Josep wägga paljo kokku, ilma arwamata, kui Liwa Merre Äres, et täma mahha jättis luggemast, sest sedda oli ilma arwamatta.
 50. Agga Josepille sündsit kaks Poiga, enne kui se Nälg Aig tuli, kum̃at tämalle Asnad, Potiwera Onni Suure Issanda Tüttar sünnitis.
 51. Nink Josep Nimitas sedda eesmast, Manasse, sest täma üttel: Jum̃al on mind lasknut, keik mino Waiwa, nink keik mino Issa Maja ärraunnustada.
 52. Agga selle Töiselle pani täma Nim̃e Ehwraim, sest täma üttel: Jum̃al on mind Suggetanut mino Willitsusse Maal.
 53. Siis saiwat need seitse Wiljalist Astaiga otsa, kum̃at Egüpti Maal olit.
 54. Nink need seitse Nälja Astaiga hakkasit tulema, ninda kui Josep oli üttelnut; Nink keiges Maas oli Nälg, agga keiges Egüpti Maas oli Leiba.
 55. Perrast kui Egüpti-Maalle ka Nälg tuli, siis kissendas Rahwas Waraost Leiba; Agga Warao üttel keigille Egüpti-Rahwalle: Minge Joseppi jure, mes täma teile ütlep, sedda tehke.
 56. Nink kui keige Maa sees Nälg oli, siis Awas Josep keik Aitat üles, kum̃ade sees Willi oli, nink müüs Egüptileisille; sest se Nälg läks ikka Egüpti-Maa sees, kangem̃aks.
 57. Nink keik Maa-Kunnat tuliwat Egüpti-Maale Joseppi jure Ostma; Sest Nälg oli suur keigis Maa-Paigos.

42. Pätük.

   Jakobi Pojat läwat Egüpti-Maalle, Wilja ostma.

 1. Kui nüüd Jakob näggi Egüpti-Maal wilja olewa, siis üttel täma oma Poigi wasta: Mes teije töine töise päle Wahhite?
 2. Ja täma üttel: Waata! Mina kuulen Egüpti-Maal Wilja olewa, minge sinna, nink Ostge meile sääld, et meije Ello jäme, nink ärra ei Surre.
 3. Siis läksit Joseppi Weljat Kümme keske, alla Egüpti-Maalle, Wilja Ostma nink tooma.
 4. Agga Penjamind Joseppi Welja, es lähheta Jakob mitte täma Wellistega, sest täma üttel: Ehk tämalle wahhest Kahjo johhup.
 5. Ninda tulit Israeli Pojat Wilja ostma, nende seas, kum̃at sinna läksit; sest Nälg oli kaas Kanaani-Maal.
 6. Josep agga oli Wallitsija se Maa sees, nink Müüs Wilja keigille Rahwalle se Maa sees; Nink Joseppi Weljat tulit nink kum̃ardasit täma ette oma Palgega Maani, nink teggit tämalle Auwu.
 7. Kui Josep oma Weljat näggi, tundis täma neid; Agga täma pani hend Wöraks nende Wasta, köñelis kangeste nendega, nink üttel nende wasta: Kust teije tulette? Nämat ütlit; Kanaani-Maald, Söki Ostma.
 8. Nink Josep tundis oma Weljat; agga nämat ei tundnut tädda mitte.
 9. Siis tulit Joseppille täma Unnet Meele, kum̃at täma neist oli nähnut; Nink üttel nende Wasta: Teije olette ärrakatsijat, teije olette tulnut katsma, kum̃ald kohhald se Maa wallale on.
 10. Nämat ütlit täma wasta: Ei mitte Issand, sino Sullaset omat tulnut Leiba Ostma.
 11. Meije olem̃e keik ühhe Mehhe Pojat, meije olem̃e Waggat, sino Sullaset ei ole iggawel ärrakatsijat olnut.
 12. Täma agga üttel nende wasta: Ei mitte, Teije olette katsma tulnut, kust se Maa peaks wallale olema.
 13. Siis ütlit nämat: Meid sino Sullasi on kakstöistkümmend Wellist olnut, ühhe Mehhe Poigi Kanaani-Maal; Nink Waata! Se Nooremb on weel tämbä meije Issa jures, agga üks ei ole ennamb alall[e].
 14. Josep üttel nende wasta: Se on jo ninda, kui mina teije wasta olen Räkinut nink üttelnut: Teije olette Maa läbbikatsijat.
 15. Sest tahhan mina teid ärratundma, ni töesti, kui Warao Elap, teije ei pea mitte siit ärra saama, enne kui teije Nooremb Welli seije tulep.
 16. lähhetage üks ende seast, teije Welja tooma; Agga teije peatte kinni olema senni; Ninda saawat teije köönet saama tääda, kas on Öigus teil, wai ei ole; Agga kui se ninda ei ole, siis olette teije, ni töesti kui Warao Elap, läbbikatsjat.
 17. Nink täma piddi neid Wahhi all Kolm Päiwa.
 18. Perrast Kolmandal Päiwal üttel Josep nende wasta: Tehke sedda, siis saate teije Elo jääma, sest mina kartan Jum̃alad.
 19. Kui teije Öiget olette, siis jäägo üks teist Wellisist kinniköitetut teije Wahhi-Kotta; Teije agga minge, nink wige Wilja oma Koddo, Nälga wasta.
 20. Siis tooge oma Noorembad Welja mino jure, siis saawat teije Köñet Öiget olema, nink teije ei saa Surrema; Nink nämat teggit ninda.
 21. Nink nämat ütlit töine töise wasta: Meije oleme töesti oma Welja perrast süüdlikkud, kum̃a Hinge hädda meije näime, kui täma meid Pallus, nink meije ei kuulnut tädda mitte: Seperrast tulep sesinnane hädda mije päle.
 22. Nink Ruben kostis neile nink ütlis: Eks mina teile sedda üttelnut: Ärge tehko mitte Patto se Poisikesse wasta, agga teije [e]i kuulnut mitte; Waata! Nüüd nouetakse täma Werri.
 23. Nink nämat ei teednut Joseppit sedda Moistwa, sest Tolk oli nende Wahhel.
 24. Agga Josep kändis hend neist ärra, nink nuttis; Siis kändis täma hend jälle nende pole, nink Räkis nendega, nink wottis Simeoni nende seast, nink köitis tädda nende Silmade ees kinni.
 25. Nink Josep käskis nende Kottit wiljaga täita, nink igga Mehhelle oma Rahha täma Kotti sisse jälle panna, nink Tee-Roga neile anda Tee päle, nink neile tehti ninda.
 26. Ja nämat panit oma Wilja oma Eselide päle, nink läksit sääld ärra.
 27. Agga kui üks neist oma Kotti lahti teggi, ühhes Kortsis, nink tahtis oma Eselille süwa anda, siis näggi täma oma Rahha, se oli täma Kotti Suus.
 28. Nink üttel oma Welliste wasta: Mina olen oma Rahha taggasi saanut, nink Waata! Se on mino Kottis; Siis heitis nende Südda ärra, nink kartsit, töine töise wasta üttelden: Mes se on? Mes Jum̃al meile on tehnut?
 29. Nink kui nämat saiwat Jakobi oma Issa jure Kanaani-Maalle, siis ütliwat nämat tämalle keik, mes neile oli johtunut, nink ütlit:
 30. Se Mees, se Issand selle Maa sees, köñelis kangeste meijega, nink Arwas meid se Maa läbbi katsjat olewa.
 31. Agga meije ütlim̃e täma wasta: Meije olem̃e Öiget, meije ei ole eal läbbi katsjat olnut.
 32. Meid on kakstöistküm̃end Wellisid olnut, meije Issa Poigi; Üks ei ole enamb alale, nink se Nooremb on weel tämbä, meije Issa jure[s] Kanaani-Maal.
 33. Sis üttel se Mees, se Maa Issand, meije wasta: Sest Assijast tahhan mina tunda, kas teije Öiget olette; Jätke üks oma Wellisid mino jure, nink wotke oma Maja tarwis, Nälja wasta, nink minge ärra.
 34. Perrast tooge oma Noorembad Welja mino jure, siis saan mina tundma, et teije ei ole läbbi katsjat, waid et teije Öiget olette; Mina tahhan teije Welja teile jälle anda, nink woitte siin Maal kaupelda.
 35. Nink sündis, kui nämat oma Kottit tühjendasit, Waata! sii[s] oli igga Mehhel oma Rahha-Kimp täma Kottis; Nink kui nämat nink nende Issa näggit oma Rahha-Kimpo, siis kartsit nämat.
 36. Nink Jakob nende Issa üttel nende wasta: Teije teete mind tühjaks lapsist, Josep ei ole enamb alal, Simeon ei ole ka enamb alal, Penjamid tahhatte teije ärra wotta; Need keik omat mino wasta.
 37. Agga Ruben üttel oma Issa wasta: Tappa ärra neid möllembid mino Poigi, kui mina tädda sulle jälle ei too: Anna tädda mino Kätte, mina tahhan tädda taggasi sino jure tuwa.
 38. Täma üttel: Mino Poig ei pea mitte teijega alla minema; Sest täma Welli on ärra Surrnut, nink täma on üksinda üllejäänut; Kui tämalle ühtekit kahjo johhuks Tee pääl, kumba teije käite, siis saate teije mino halli hiuset Murrega Hauda wiima.

43. Pätük.

   Jakobi Pojat lääwat jälle Egüpti-Maalle, Penjamiga.

 1. Agga Nälg sai raskembaks se Maa sees.
 2. Nink kui se Willi oli ärralöppenut, mes nämat Egüptist olit toonut; Siis üttel nende Issa nende wasta: Minge jälle nink Ostke meile pissut Wilja.
 3. Siis kostis tämalle Juda nink üttel: Se Mees Noomis meid üllekowaste nink üttel: Teije ei pea mitte mino Palget näggema, kui teije Welli teijega ei ole.
 4. Kui sina nüüd meije Welja meijega lähhetat, siis tahhame alla minna, nink sinulle Wilja osta.
 5. Agga kui sina tädda ei lähheta, siis ei lähhe meije mitte; Sest se Mees üttel meile, teije ei pea mino Palget mitte näggema, kui teije Welli teijega ei ole.
 6. Siis üttel Israel: Miksperrast teije ni kurjast mino wasta olette tehnut? et teije selle Mehhelle olette üttelnut, teil weel üht Welja olewa.
 7. Nämat ütlit: Se Mees küssis wägga meije nink meije Suggu perra, nink üttel: Kas teije Issa weel Elap? Kas teil weel Welja on? Nink meije kostsim̃e tämalle, ninda kui täma meild küssis; Kas meije siis täädsim̃e, et täma piddi ütlema, tooge oma Welli tänna?
 8. Siis üttel Juda oma Issa Israeli Wasta: lähheta sedda Poisikest minoga, siis tahhame tausta nink ärraminna, et meije Elo jääme, nink meije, nink sina, ja meije lapset ärra ei Surre.
 9. Mina tahhan Käe-Mees täma eest olla, mino Käest nouwa sina tädda, kui mina tädda sino jure taggasi ei too, nink tädda sino ette ei säa, siis tahhan mina keige oma Elo Aja sino wasta Süüalune olla.
 10. Sest kui meije ei oleks wiwitanut, siis oleksim̃e sedda Aiga jo töist puhku taggasi tulnut.
 11. Siis üttel nende Issa Israel nende wasta: Kui se Järg ninda on, siis tehke sedda, wotke se Maa keike ülembast Wiljast oma Kottide sisse, nink Wiige selle Mehhelle Andet, pissut Palsamid, nink pissut mett, kallist Rohto, nink Mürrit, Pähknid nink Mandlit.
 12. Wotke ka kahhewörra Rahha oma Kätte, nink sedda Rahha mes teije oma Kotti Suus olette jälle saanut, Wige taggasi oma Kaega; Ehk on wahhest eksitus olnut.
 13. Nink wotke kaas oma Welja, nink tauske üles, ja minge jälle se Mehhe jure.
 14. Se keikewäggewenne Jum̃al agga, Andko teile Armo se Mehhe ees, et täma teile Wallale lassep teije töist Welja, nink Penjamid; Agga mina pean olema, kui se, kenneld lapset Wäggisi omat ärrakiskotut.
 15. Siis wotsit need Mehhet need Andet, nink wotsit Kahhewerra Rahha oma Kätte nink Penjamid, tausit üles nink läksit alla Egüpti-Maalle, nink Astsit Joseppi ette.
 16. Kui agga Josep näggi Penjamid nendega olewa, siis üttel täma selle, ke täma Maja ülle oli, Wii neid Mehhi Kotta, nink tappa üht Tebrast, nink walmista Sööm-Aiga; Sest need Mehhet peawat minoga launad sööma.
 17. Nink se Mees teggi ninda kui Josep oli üttelnut, nink Wis neid Mehhi Joseppi Maja.
 18. Siis kartsit need Mehhet, et neid Joseppi Kodda Widi, nink ütlit: Se Rahha perrast, kum̃a meije eesmasel korral oma Kottide sees oleme jälle saanut, Wiakse meid sisse, et täma meije päle woiks tulla, nink meije päle tükki, nink wottap meid Orjaks nink meije Eselid.
 19. Nink nämat Astsit se Mehhe jure, ke Joseppi Maja üle oli, nink räksit tämaga Koa ukse ees.
 20. Nink ütlit: Oh Issand, Meije olime eesmessel kortal alla tulnut Wilja Ostma.
 21. Agga kui meije Kortsu saim̃e, nink oma Kotti lahti pästsim̃e, Waata! Siis oli igga Mehhe Rahha täma Kotti Suus, meije Rahha täüwe Kaalo perra; nink olem̃e sedda jälle toonut oma Käega.
 22. Meije olem̃e ka töist Rahha toonut enesega Wilja Osta: Meije ei tea mitte, kes meije Rahha meije Kottide sisse on pannut.
 23. Nink Täma üttel: Olge Rahhul, ärge kartko mitte; Teije Jum̃al, nink teije Issa Jum̃al on teile Waara andnut teije Kotti sisse, teije Rahha on mino Kätte saanut: Nink täma toi Simeonid wälja nende jure.
 24. Nink se Mees wis neid Mehhi Joseppi Kodda, nink andis Wett nende Jalgo pesta, nink andis ka nende Eselille süwa.
 25. Agga nämat walmistasit oma Andet, senni kui Josep Launalle tuli; Sest nämat olit kuulnut ennast sääl süwa saawat.
 26. Nink kui Josep Koddo tuli, siis toiwat nämat tämalle need Andet, kum̃at neil olit, teggit tämalle Auwu, nink kum̃ardasit täma ette maani.
 27. Nink täma küssis neist Söbralikkuld nink üttel: Kuis teije Issa se wanna, kässi käip, kennest teije ütlitte? Kas täma weel Elap?
 28. Nämat ütlit: Sino Sullasse, meije Issa Kässi käip häästi küll, nink täma Elap weel; Nink nämat kum̃ardasit, teggit tämalle Auwu, nink langsit mahha täma ette.
 29. Perrast töstis täma oma Silmat üles, nink näggi Penjamid oma Welja, oma Ema Poiga, nink üttel: Kas se on teije Noremb Welli, kum̃ast teije mulle ütlitte? Nink üttel: Jum̃al olgo sulle Armolinne, mino Poig.
 30. Agga Josep rühkis, et täma Südda läks pallawaks Armo päle, oma Welja wasta, nink otsis nutta saada; Ja täma läks Kambri sisse, nink nuttis sääl.
 31. Perrast pessis täma oma Palge nink tuli wälja; Täma piddi hend kinni, nink üttel: Töstke Rooga.
 32. Nink nämat töstsit tämalle issi Paika, nink neile ka issi Paika, nink Egüptileisille, kum̃at tämaga söiwat issi Paika; Sest Egüptileiset ei woi mitte Hebrealaistega süwa, se on Egüptileisil üks hirmus Assi.
 33. Nink neid pandi täma ette istma, ennesündinut täma ennesündmist möda, nink ke Nooremb oli, täma Noorust möda: Ninda et need Mehhet panit sedda Immeks, nink waatsit töine töise päle.
 34. Nink Josep wottis sest Söökist, me täma ette oli pandut, ja lähhetis neile; Agga se, mes Penjamille andti, oli wiis korda suuremb, kui se, mes muille kummallegi Andti: Nink nämat joiwat, ja saiwat joobnuks tämaga.

44. Pätük.

   Joseppi Weljat saawat suure Kiusatusse sisse.

 1. Perrast käskis Josep sedda, ke täma Maja üle oli, nink üttel: Täita nende Meeste Kottit Wiljaga, ni paljo, kui nämat joudwat ärrawia, nink pane igga Mehhe Rahha täma Kotti Suhhu.
 2. Nink mino Pekerit, sedda Höbbe-Pekrid pane se Nooremba Kotti Suhhu, täma Wilja Rahhaga: Nink täma teggi Joseppi Sana perra, ninda kui täma oli üttelnut.
 3. Töisel Hommikull, kui Walge sai, siis saatetti neid Mehhi ärra, nink nende Eselid.
 4. Kui nämat Linnast olit Wälja läänut, nink es ole weel kaugele saanut, siis üttel Josep selle wasta, ke täma Maja üle oli; Tause üles, Aja nende Meeste perra, nink kui sina nende järge saat, siis ütle nende wasta: Mellest teije hääd Kurjaga olette tasonut?
 5. Eks se ole, kum̃a seest mino Issand Joop? Eks täma töesti ärra tija, messuggune Rahhas teije olette? Teije teggitte kurjaste, et teije sedda olette tehnut.
 6. Nink kui täma nende Järge sai, siis üttel täma needsammat Sanat nende Wasta.
 7. Agga nämat ütlit täma wasta: Miksperrast mino Issand sesugguset Sanat räkip? Jum̃al hoidko sino Sullasid sedda teggemast.
 8. Waata! Sedda Rahha, mes meije oma Kottide Suus olem̃e löidnut, olem̃e meije sino Kätte taggasi toonut Kanaani-Maald; kuis meije siis sino Issanda Koast Höbbedat ehk Kulda piddime warastama.
 9. Kenne jures se löiü[ks] sino Sullaste seas, se peap Surrema, nink meije tahhame ka sino Issanda Sullaset olla.
 10. Täma üttel: Olgo siis ninda, kui teije olette üttelnut: Kenne jures se löiü[ks], se olgo mulle Sullaseks, teije agga peatte wabba olema.
 11. Siis rühkisit nämat igga Mees oma Kotti Mahhatöstmas, nink iggaüks pästis oma Kotti Wallale.
 12. Nink täma otsis läbbi, nink hakkas Surembast ja löppet Wähhemba jures, nink se Peker löieti Penjamini Kottist.
 13. Siis kisksit nämat oma Reiwad katki; Panit igga Mees oma Koorma oma Eseli päle, nink tulit jälle Linna.
 14. Nink Juda läks oma Wellistega Joseppi Kodda, sest täma oli weel sääl, nink nämat langsit mahha täma ette, Maa-päle.
 15. Agga Josep üttel nende wasta: Mes töö se on, mes teije olette tehnut? Eks teije tea, et sehanne Mees kui mina olen, woip sedda ärratääda.
 16. Siis üttel Juda: Mis meije oma Issanda wasta peam̃e ütlema? Mes meije peam̃e räkima? Ehk kuis peam̃e hend Öigeks panema? Jum̃al on sino Sullaste Eksitust löidnut: Waata! Meije nink kaas se, kenne Käes se Peker on löietut, olem̃e mino Issandalle Sullaset.
 17. Täma üttel: Jum̃al hoidko mind sedda teggemast; Se Mees, kenne Käes se Peker on löietut, peap mino Sullaseks jääma, agga teije minge Rahhoga üles oma Issa jure.
 18. Siis Astus Juda lähhemballe täma jure nink üttel: Oh Issand, lasse Pallun! Oma Sullast ühhe Sana Köñelda, mino Issanda ees, nink ärrasaago mitte Wihhaseks oma Sullase päle, sest sina olet ninda kui Warao.
 19. Mino Issand küssis oma Sullasild nink üttel: Kas teil on Issa ehk welja?
 20. Meije agga ütlim̃e oma Issanda wasta: Meil on Wanna Issa, nink üks Nooremb Welli, ke täma Wannuses on sündinut, täma Welli on Surnut, nink täma on üksinda ülejäänut oma Emast, seperrast täma Issa armastap tädda.
 21. Nink sina ütlit oma Sullaste wasta: Tooge tädda mino jure, et mina oma Silmat täma päle heitan.
 22. Siis ütlim̃e meije oma Issanda wasta: Se Poisikenne ei woi mitte oma Issa mahhajätta, kui täma oma Issa mahhajättap, siis Surrep täma Issa ärra.
 23. Agga sina ütlit oma Sullaste wasta: Kui teije Nooremb Welli teijega alla ei tule, siis ei pea teije mitte enamb mino Palget näggema.
 24. Nink kui meije sino Sullase, mino Issa jure üles läksim̃e, nink kulotasim̃e tämalle mino Issanda Sano.
 25. Perrast üttel meije Issa: Minge jälle nink Ostke meile pissut Wilja.
 26. Meije ütlim̃e: Meije ei woi mitte allaminna: Agga kui meije Nooremb Welli meijega tulep, siis tahham̃e alla minna; Sest meije ei woi mitte se Mehhe Palget nähha, kui meije Nooremb Welli meijega ei ole.
 27. Siis üttel sino Sullane, mino Issa, meije wasta: Teije teatte, et mino Naine mulle kaks Poiga on sünnitanut.
 28. Se üks läks wälja mino jurest, nink minulle ütteldi, täma on ärramurret, nink mina ei ole mitte tädda senni Ajani nähha saanut.
 29. Kui teije sedda ka mino Silmist ärrawottate, nink tämalle middakit Kurja sünniks, siis saate teije mino halli hiuset Murrega hauda saatma.
 30. Kui mina nüüd sino Sullase, mino Issa jure tulen, nink sedda Poisi ei ole meijega; Sest et täma Hing täma Hingega on ühteköitetut.
 31. Siis saap täma ärra Surrema, kui täma ei näe sedda Poisi alal olewa; Ja ninda saataks sino Sullaset, oma Issa, sino Sullase halli hiuset murrega Hauda.
 32. Sest sino Sullane on KäeMees se Poisi eest, oma Issa wasta, nink üttelnut: Kui mina tädda jälle sino jure taggasi ei too, siis tahhan mina keike oma Elo aja oma Issa wasta Süüalunne ollo.
 33. Seperrast lasse oma Sullast jääda se Poisi Assemelle, mino Issandalle Sullaseks; Agga sedda Poisi lasse täma Wellistega ärraminna.
 34. Sest kuida pean mina oma Issa jure minnema, kui sedda Poisi minoga ei ole? Et mina sedda Kurja ei saaks näggema, mes mino Issalle saaks johtuma.

45. Pätük.

   Joseppi ülestunnistaminne oma Welliste wasta.

 1. Siis ei woinut Josep hend kinnipiddada keikide ees, kummat täma ümber seisit, nink täma kissendas, minge wälja iggaMees mino jurest; Nink keddakit ei jäänut täma jure, kui Josep hend oma Welliste wasta ülestunnistas.
 2. Nink täma töstis oma hääld üles Nuttmisega, ninda et Egüptileiset kuulit sedda, nink Warao Maja kuulis sedda ka.
 3. Nink Josep üttel oma Welliste wasta: Mina olen Josep, kas mino Issa weel Elap? Agga täma Weljat ei woinut mitte täma wasta kosta, sest nämat olit täma Palge ees ärra heitnut.
 4. Seperrast üttel Josep oma welliste wasta: Et Astke lähhemballe mino jure, nink nämat Astsit lähhemballe; Siis üttel täma: Mina olen Josep teije Welli, kedda teije Egüpti-Maalle olette ärramünut.
 5. Agga nüüd ärge murretsigo mitte, ärge möttelgo ka mind seperrast Wihhase olewa, et teije mind seie olette ärramünut; Sest Jum̃al on mind teije ette lähhetanut, teije Elo ülespiddamisse perrast.
 6. Sest se on töine Nälja Astaig se Maa sees, nink weel on Wiis Astaiga, et ei saa kündmist eiga leikamist olema.
 7. Agga Jum̃al on mind teije ette lähhetanut, et täma teid alale jättaks Maa pääl, nink teid Elus peaks suure ärrapäästmisega.
 8. Siis ei ole teije mind seie lähhetanut, Waid Jum̃al issi on mind säädnut Waraolle Issaks, nink Issandaks üle keike täma Maja, nink Wallitsijaks üle keike Egüpti-Maa.
 9. Rühkike, nink minge mino Issa jure, nink üttelge tämalle: Ninda ütlep sino Poig Josep: Jum̃al on mind Issandaks säädnut üle keike Egüpti-Maa; Tule mino jure alla, ärra wiwitago mitte.
 10. Sina peat Kosenni Maal Elama, nink liggi mind olema, Sina, nink sino Pojat, nink sino Pojade Pojat, sino Lambat ja sino Karri, nink keik mes sinul on.
 11. Nink mina tahhan sind sääl toita, sest sedda Nälga on wee[l] wiis Astaiga, et sina ja sino Maja, nink keik mes sinul on, Näljal hukka ei lähhe.
 12. Waata! Teije Silmat näwat, nink mino Welja Penjami Silma[t,] et mino Suu teijega köñelep.
 13. Seperrast, kulotage mino Issalle keik mino Auwu Egüpti-Maa sees, nink keik mes teije olette nähnut: Joudke, nink toge mino Issa tänna.
 14. Siis langis täma Penjami oma welja Kaila ümber, nink nuttis, ja Penjamin nuttis ka täma Kailas.
 15. Nink täma Andis keikille oma Wellistelle Suud, nink nuttis nende üle: Siis Räksit täma Weljat tämaga.
 16. Nink kui se tüllü sai kuulda Warao Kodda, nink ütteld[i] Joseppi weljat omat tulnut; Siis oli se Warao nink täma Sullaste Meelest hää.
 17. Nink Warao üttel Joseppi wasta: Ütle oma Wellistell[e,] Tehke sedda: Pange oma Kormat oma Töbraste päle, nin[k] hakkake minnema Kanaani Maalle.
 18. Wottke sääld oma Issa, nink oma Perret, nink tulge taggasi mino jure, mina tahhan teile keike Parrambat Maad Egüpti sees Anda, et teije peatte se Maa Wäggi sööma[.]
 19. Nink sina Josep, käske neid, tehke sedda: Wotke heneselle Egüpti-Maald Wankrid, oma lapsille, nink oma Naistelle, Weddage oma Issa, nink tulge ärra.
 20. Teije Silmil ärra olgo hoold oma Talo-Riistade perrast, sest keike Egüpti-Maa hää peap teije Käes olema.
 21. Nink Israeli Pojat teggit ninda; Ja Josep Andis neile Wankrid Warao Sanna perra, nink andis neile ka Tee-Rooga Tee-päle.
 22. Nink täma Andis neile keigille, igga Mehhelle ühhe Pühha-Päiwase Reiwa; Agga Penjamille andis täma Kolmsadda Höbbetükki, nink Wiis Pühha-Päiwast Reiwast.
 23. Agga oma Issalle lähhetis täma ühtleis, Küm̃e Eselid, kummat keikeparrambat hääd Egüpti-Maald wälja kandsit; Nink Küm̃e Ema-Eselid, need kandsit Wilja nink Leiba, ja Rooga täma Issalle Tee-päle.
 24. Sis lähhetis täma oma Weljat ärra, et nämat eddesi lähheks; Nink üttel nende wasta: Ärge Rielgo mitte Tee-pääl.
 25. Ninda läksit nämat Egüpti-Maald ärra, nink tulit Kanaani-Maalle, Jakobi oma Issa jure.
 26. Nink kui nämat kulotasit tämalle sedda, ja ütlit: Josep Elap weel, nink on Wallitsija üle keike Egüpti-Maa; Sis heitis täma Südda ärra, sest täma ei Usknut neid mitte.
 27. Agga kui nämat ütlit tämalle keik Joseppi Sañat, kum̃at täma nendega oli räkinut, nink näggi need Wankrid, kum̃at Josep oli lähhetanut tädda ärratooma, sis sai Jakobi nende Issa Waim jälle Elawaks.
 28. Nink Israel üttel: Sedda on küll, et Josep mino Poig weel Elap: Mina tahhan Minna, nink tahhan tädda nähha, enne kui mina Surren.

46. Pätük.

   Jakobi Allaminneminne Egüpti-Maalle.

 1. Sis läks Israel ärra keike se ka, mes tämal oli, ja tuli Persabase, sääl Ohwris täma Ohwrit oma Issa Isaki Jummalalle.
 2. Nink Jum̃al räkis Öse Näos Israeli wasta, ja üttel: Jakob, Jakob: Täma üttel: Waata! siin Ma olen.
 3. Nink täma üttel: Mina olen se Wäggew Jum̃al, sino Issa Jummal; Ärra kartko mitte alla minna Egüpti-Maalle: Sest Mina tahhan sind sääl suure Rahwa Issaks tehha.
 4. Mina tahhan Sinoga alla minna Egüpti-Maalle, ja tahhan sind ka jälle taggasi saata, nink sinoga ühhes tulla: Nink Josep peap oma Kätt sino Silmi päle panema.
 5. Sis taus Jakob Persabast üles oma Tee-päle, nink Israeli Pojat weddasit Jakobid oma Issa, nink omi lapsi, ja omi Naisi Rattaste pääl, kum̃at Warao oli lähhetanut tädda tooma.
 6. Nämat wotsit ka oma Karja, nink oma hääd, mes nämat Kanaani-Maal olit saanud, nink tulit Egüpti-Maalle, Jakob nink keik täma Suggu tämaga.
 7. Täma lapset nink lapse-lapset, täma Tüttred nink laste-Tüttred, ja keik täma Seeme tulli tämaga Egüpti-Maalle.
 8. Need omat Israeli laste Nimet, kum̃at Egüpti-Maalle tulit; Jakob nink täma Pojat, Jakobi Essimeñe Poig Ruben.
 9. Rubeni lapsi oli: Hanok nink Pallu, Hetsron ja Karmi.
 10. Simeoni lapsi: Jemuel nink Jamin, Oad nink Jakin, Tsoar nink Saul, se Kanaani-Maa Naise Poig.
 11. Lewi lapsi: Kerson, nink Kehat, nink Merarj.
 12. Juda lapsi: Kerr nink Onan, Sela, Perets nink Sera; Agga Kerr nink Onan olit ärra Surnut Kanaani-Maal; Nin[k] Peretsi lapsi olit: Hetsron nink Hamul.
 13. Isaskari lapsi oli: Tola nink Pua, Job nink Simron.
 14. Nink Sebulonni lapsi: Sered, Elon nink Jaleel.
 15. Need omat Lea lapset, kum̃at täma Jakobille oli sünnitanut Mesopotamia-Maal, nink Tina täma ainus Tüttar; Keik Hinget, Täma, ja täma Poigi, nink täma Tüttridega olit Kolm-Kümmend ja Kolm.
 16. Nink Kaddi lapsi: Tsipion nink Haggi, Sunni nink Etsbon, Herri nink Arodi nink Areli.
 17. Nink Asseri lapsi: Jemna nink Jesua nink Jesui, Pria nink Sera nende Sissaret; Agga Pria lapset: Heber nink Malkiel.
 18. Need omat Silpa lapset, kedda Laban oma Tüttrelle Lealle Andis; Nink täma sünnitis Jakobille neid Kuustöist Kümmend Hinge.
 19. Raheli Jakobi Naise lapsi olit, Josep nink Penjamin.
 20. Nink Josepille sündsit Egüpti-Maal, Manasse nink Ehwraim, kum̃at tämalle sünnitis Asnat, Onni Sure-Issanda, Potiwerra Tüttar.
 21. Nink Penjami lapsi: Pela nink Peker, nink Asbel, Kera ja Naman, Ehhi ja Rossi, Mupim, Hupim nink Ard.
 22. Need omat Raheli lapset, kum̃at tämast Jakobille omat sündinut, neid on Nellitöistkümmend Hinge.
 23. Agga Tani lapsi: Husim.
 24. Nink Nahwtali lapsi: Jaatseel nink Kunni, Jetser nink Sillem.
 25. Need omat Pilha lapset, kum̃a Laban oma Tüttrelle Rahelille andis, nink täma sünnitis Jakobille neid seitse Hinge.
 26. Keik Hinget, kum̃at Jakobiga Egüpti-Maalle tulit, kummat täma Pusast olit wälja tulnut, ilma Jakobi Poigi Naisi, omat keik ühte Kuus Kümmend ja Kuus Hinge.
 27. Agga Joseppi Poigi, kum̃at täm̃alle Egüpti-Maal olit sündinut, oli Kaks Hinge; Ninda oli Jakobi Majas, kum̃at Egüpti-Maalle tulit, seitse Kümmend Hinge.
 28. Nink täma lähhetis Judad enese ees Joseppi jure, et täma tädda Koseni-Maalle piddi johhatama, nink et nämat Kosenis kokko saaks.
 29. Siis lask Josep Hobbosid oma Tella ette panna, nink läks Israeli oma Issa wasta Koseni: Nink kui täma tädda nähha sai, siis langis täma täma Kaila ümber, nink nuttis täma Kailas, kauwa Aiga.
 30. Nink Israel üttel Joseppi wasta: Nüüd woin mina hääl Meelel ärra Surra, et mina sino Palge olen nähnut, et sina weel Elat.
 31. Perrast üttel Josep oma Welliste nink oma Issa Koa wasta: Mina tahhan üles minna Warao jure, tämalle teeda andma; Nink tahhan täma wasta üttelda: Mino Weljat nink mino Issa Maja kum̃at Kanaani-Maal olit, omat mino jure tulnut.
 32. Nink need Mehhet omat Karja-kaitsijat, sest nämat omat ikka Karja Mehhet olnut; Nink oma Lambat ja oma Tebrat, nink keik, mes neil on, omat nämat tänna toonut.
 33. Kui nüüd Warao teid kutsup nink ütlep: Mes on teije Teggo?
 34. Siis üttelge: Sino Sullaset omat Karja Mehhet olnut, Norest East saadik, senni Ajani, ninda meije, kui ka meije Wannambat; et teije saate Koseni-Maal Elada; Sest keik Tebra-Karjusset omat Egüpti-Rahwalle üks Hirmus Assi.

47. Pätük.

   Josep wiip oma Weljat nink oma Issa Warao ette, nink saatap neile Elo paika.

 1. Siis läks Josep nink Andis Waraolle tääda nink üttel: Min[o] Issa nink mino Weljat, nende Lambaste ja Karjaga, nink kei[k,] mes neil on, omat Kanaani-Maald ärratulnut; Nink waata! namat omat Koseni-Maal.
 2. Nink täma wottis Wiis Meest oma Norembist wellisist, nink säädis neid Warao ette.
 3. Siis üttel Warao täma Weliste wasta: Mes on teije Teggo? Nämat ütlit Warao wasta: Sino Sullaset omat Karja-Hoidjat, ninda meije, kui ka meije Wannambat.
 4. Päle se ütlit nämat Warao wasta: Meije olem̃e tulnut se Maa sisse Elama, seperrast et neil Tebrail ei ole Sööto-Maad olnut, kum̃at sino Sullastel omat, sest Nälg on ni raske Kanaani-Maal; Nink nüüd Pallum̃e! Lasse oma Sullasid Koseni Maal Elada.
 5. Siis räkis Warao Joseppiga nink üttel: Sino Issa nink sino Weljat omat sino jure tulnut.
 6. Egüpti-Maa on sino ees lahti, pane oma Issa nink oma We[l]jat keikeparramba Maa Paika Elama, lasse neid Koseni-maal Elada: Nink kui sina teat nende seas Moistlikko Mehhet olewa, sis pane neid Karja-Pälikkuks, nende üle, kum̃at mul omat.
 7. Josep saatis kaas oma Issa Jakobid Warao ette, nink Jakob Önnistis Waraod.
 8. Sis üttel Warao Jakobi wasta: Mitto Astaiga Wanna olet sina?
 9. Jakob üttel Warao wasta: Mino Tee-kondimisse Aiga on Sadda ja Kolmküm̃end Astaiga: Pissut nink Kurri on mino Elo Aiga olnut, nink ei ulota mitte mino Wannambide Elo Aja wasta, nende Tee-kondimisse Päiwil.
 10. Nink kui Jakob Waraod oli Önnistanut, sis läks täma Warao jurest wälja.
 11. Nink Josep saatis oma Issa nink oma Weljat Elama, ja Andis neile Elamisse Paika Egüpti-Maal, se Maa keikeparrambas paikas, Ramessi-Maa sees, ninda kui Warao oli käsknut.
 12. Nink Josep toitis oma Issa nink oma Weljat, nink keik oma Issa Maja Leiwaga, sedda möda, kui kelleki lapsi oli.
 13. Agga kui keikes Maas leiba ei olnut, seperrast, et se Nälg oli wägga suur, nink Egüpti-Maa ja Kanaani-Maa ärra Näljasit, se Kalli Aja perrast.
 14. Sis pani Josep keike Rahha kokko, mes Egüpti- nink Kanaani-Maal löieti, Wilja eest, mes nämat Ostsit; Nink Josep wis sedda Rahha Warao Kodda.
 15. Kui Rahha oli Otsa saanut, Egüpti- nink Kanaani-Maast, sis tulit keik Egüptileiset Joseppi jure, nink ütlit: Anna Meile Leiba; kuis meije peam̃e sino ees ärra Surrema? Oh Anna meile, sest Rahha on ärra löppenut.
 16. Agga Josep üttel: Tooge oma Töbrat tänna, nink mina tahhan teile Wilja Anda, teije Tebraste eest, et teije Rahha on ärra löppenut.
 17. Sis toiwat nämat oma Karja Joseppi jure, nink Josep andis neile Wilja nende Hobboste eest, nende Lammaste-Karja eest, nink Härgi eest, nink Eselide eest; Nink täma toitis neid Leiwaga sel Astajal, keike nende Karja eest.
 18. Agga kui se Astaig otsas oli, sis tulit nämat töisel Astajal jälle täma jure, nink ütlit tämalle: Meije ei woi mitte oma Issanda ees ärrasalgata, waid meil on hädda sedda üttelda: Meije Rahha on otsa saanut, nink Karri on meije Issanda Kätte toodut. Ei ole middakit ülejäänut oma Issandalle tuwa, kui agga meije Ihho nink meije Maa.
 19. Kuis peaksim̃e sino Silmi ees ärraSurrema, meije nink meije Maa? Osta meid nink meije Maad ärra Leiwa eest. Et meije oma Maaga Warao Sullaset jääme, nink anna Seemend, et meije Elam̃e nink ärra ei Surre, nink se Maa ei jää tühjaks.
 20. Sis Ostis Josep keike Egüpti-Maa Pellot Waraolle, sest Egüptileiset Müüsit igga Mees oma Pello ärra, et se Nälg kauwa oli nende pääl; Ninda sai se Maa Waraolle,
 21. Nink sedda Rahwast Assutis täma ümberkauto Linnade sisse, ühhest Egüpti-Maa Pire Otsast töise Otsa.
 22. Agga Kirk-Issanda Maad ei Ostnut täma mitte; Sest se oli Kirk-Issandille säetut Waraost, et nämat toitsit hend omast Kohtust, kum̃a Warao neile oli säädnut. Seperrast ei müünut nämat oma Maad mitte ärra.
 23. Sis üttel Josep Rahwa wasta: Waata! Mina olen täna teid ja teije Pellot Waraolle Ostnut; waata! Siin on teil Seemend, külwage ärra Pellot.
 24. Agga Wilja saamissega peap se luggu ninda olema; Wiendat Ossa peatte Waraolle andma; Nelli Ossa peap teile jääma Pello-Seemneks, nink Söökiks, teile nink mes teije Majas on, ja teije lapsille toitusseks.
 25. Nämat ütlit: Sina olet meid Elus piddanut: Lasse meid Armo löida oma Issanda Silmis, et meije Waraolle Sullasiks jääme.
 26. Ninda töstis Josep sedda Sädusseks, täña Päiwani Egüptileiste Maa päle, et Waraolle Wies Ossa tulep; Agga Kirk-Issandide Maad üksinda ei saanut mitte Waraolle.
 27. Nink Israel Elas Egüpti-Maa sees, Koseni-Maal, nink nämat säädsit hend se Maa Perrijaks, nink olit Suggulikkut nink kaswasit wägga.
 28. Nink Jakob Elas Egüpti-Maal Seitsetöistkümmend Astaiga; Nink keik täma Elo-Aiga oli, Sadda Nelliküm̃end nink Seitse Astaiga.
 29. Kui agga Jakobi Aig liggi jöudis, et täma piddi Surrema, sis kutsus täma oma Poiga Joseppid henese jure, nink üttel täma wasta: Kui Mina olen Armo löidnut sino Silmade ees, sis pane oma Kätt mino Pusa ala; Te Mulle sedda Armo nink Usko, Ärra Mattko mind mitte Egüpti-Maalle.
 30. Mina tahhan Maggada oma Wannambade jures, nink sina peat mind ärra wiima Egüpti-Maald, nink nende Hauda mind mahha-Mattma; Täma üttel: Mina tahhan tehha sino Sanna perra.
 31. Agga täma üttel: Wannu Mulle se päle; Nink täma Wandus; Sis heitis Israel hend oma Woode sees Pää-Padja päle.

48. Pätük.

   Jakob, Surma woodel, Önnistap Joseppi Poigi.

 1. Perrast sedda ütteldi Joseppille: Waata! Sino Issa on haige; Sis wottis täma oma Kaks Poiga Manassed nink Ehwraimid henesega, nink läks sinna.
 2. Nink kui Jakobille teeda anneti, ja ütteldi: Waata! Sino Poig Josep tulep sino jure, sis teggi Jakob hend kangeks, nink istus oma woode pääl.
 3. Nink Jakob üttel Joseppi wasta: Se keikewäggewenne Jum̃al näitis hend minulle Lussis Kanaani-Maal, nink Önnistis Mind.
 4. Täma üttel Mino Wasta: Waata! Mina tahhan sind Suggulikkuks tehha, nink sind kaswatada, nink tahhan sind suure hulga-Rahwa Issaks tehha: Ja tahhan sedda Maad sino Seemnelle perrast sind anda, iggawesseks Perrimisseks.
 5. Sis peawat nüüd sino Kaks Poiga, kum̃at sinulle Egüpti-Maal sündinut omat, enne kui Mina sino jure tulin, Egüpti-Maalle, Ehwraim nink Manasse, Mino perrald olema, ninda kui Ruben nink Simeon.
 6. Agga sino Suggu, mes sulle perrast neid sünnip, se peap sinul olema; Nink neid peap nende Welliste Nimel kutsutama, nende perrandusse sees.
 7. Nink kui Mina Mesopotamia-Maald ärratulin, sis Surri Mull Rahel ärra Kanaani-Maal, Tee pääl, kui weel pissut Maad oli Ehwratas; Nink Mina Matsin tädda Mahha Ehwrata Tee pääl, kum̃as nüüd Petlehem on.
 8. Nink Israel näggi Joseppi Poigi, ja üttel: Kes need omat?
 9. Josep üttel oma Issa wasta: Need omat Mino Pojat, kummat Jum̃al mulle siin on Andnut: Täma üttel: Too neid tänna Min[o] jure, et Mina neid Önnistan.
 10. Sest Israeli Silmat olit saggeks läänut, Wannusse perrast, nink ei woinut mitte selgeste nähha: Ja kui täma neid lähhemballe täma jure toi, sis Andis täma neile Suud, nink wottis neid oma sülle.
 11. Sis üttel Israel Joseppi wasta: Mina ei möttelnut sino Palget saawa nähha; Agga Waata! Jum̃al on tehnut, et mina ka sino Seemend olen nähnut.
 12. Nink Josep wottis neid täma Süllest mahha, ja kum̃ardas otse Maanj oma Palge päle, nink teggi tämalle Auwu.
 13. Nink Josep wottis neid Mollembid, Ehwraimid oma hää kätte, Israeli kura Käe wasta, Nink Manassed oma Kurra kätte, Israeli hää Käe wasta, Nink Wiis neid täma jure.
 14. Agga Israel Öigendas wälja oma hääd Kätt, nink pani sedda Ehwraimi Pää päle, ehk täma kül Noremb oli, nink oma kurra Kätt pani täma Manasse Pää päle; Täma tundis oma Käega, et Manasse ennesündinut oli.
 15. Ja täma Önnistis Joseppid nink üttel: Jum̃al, kenne ees Mino Wannambat, Abraham nink Isak omat käinut; Se Jum̃al, ke Mind on toitnut keike Elo-Aja, senni Ajani.
 16. Se Engel, ke Mind keikest kurjast on ärrapäästnut, Önnistago neid Poisikesi; Nende sees saago Nim̃itut Mino Nimi, nink Mino Wannambade, Abrahami ja Isaki Nimi; Nink nämat saago Sigginema, paljo kui Kallat, se Maa pääl.
 17. Agga kui Josep näggi, et täma Issa oma hääd Kätt Ehwraimi Pää päle oli pannut, sis oli se täma Meelest kurri, nink täma wottis oma Issa Käe kinni, ja piddi sedda Ehwraimi Pää pääld, Manasse Pää päle panema.
 18. Nink üttel oma Issa wasta: Ei mitte ninda Mino Issa: Sest se on ennesündinut, pane oma hääd Kätt täma Pää päle.
 19. Agga täma Issa keelis sedda nink üttel: Küll mina tean, Mino Poig, kül Ma tunnen; Täma saap ka Rahwaks saama, nink täma saap kaas suur olema; Agga Omite saap täma Noremb Welli suuremb tädda olema, nink täma Seeme saap paljo Rahwa hulgaks saama.
 20. Ja täma Önnistis neid sell Päiwal nink üttel: Ke Israelis keddakit saap Önnistama, se üttelgo: Jum̃al säädko sind kui Ehwraimid nink Manassed, ja pani Ehwraimid Manasse ette.
 21. Perrast üttel Israel Joseppi wasta: Waata! Mina Surren ärra, nink Jum̃al saap teijega olema, ja saap teid taggassi saatma teije Issa Maalle.
 22. Nink Mina annan sulle ühhe tükki Maad, päle sino Welliste jaggo, kum̃a Mina Ammoritileiste Käest, oma Möga nink oma Püssüga olen Wotnut.

49. Pätük.

   Jakobi Wiimset Sanat, nink Kulotaminne.

 1. Nink Jakob kutsus kokko oma Pojat ja üttel: Koggoke hend kokko, Mina tahhan teile kulotada, mes teile tulewal Ajal saap johtuma.
 2. Tulge kokko nink kuulge Jakobi Pojat, pange tähelle Israelid oma Issa.
 3. Ruben, Sina olet Mino essimenne Poig, mino joud, nink Mino Wäe Algminne, ülemb Auwust, ja ülemb Wäest.
 4. Äkkilinne kui Wessi; Sina ei pea mitte Üllemb olema, sest sina olet oma Issa Woode päle Astunut, sis olet sina sedda ärra Naarnut, et sina Mino Pehko päle olet Astnut.
 5. Need Wellikset Simeon nink Lewi, nende Mökat omat Rööwli Riistat.
 6. Mino Hing ärra tulgo mitte nende Salaja Neuwo sekka, Mino Auw ärra tulgo mitte nende Koggodusse sisse; Sest nämat omat Mehhi ärratapnut oma Wihhas, nink oma Wallatussega omat nämat Härgi ärrariknut.
 7. Ärraneetut olgo nende Wihha, et täma ni kange olnut, nink nende Hirm, et se ni Armoto olnut; Mina tahhan neid Jakobi sekka arrajaggada, nink Israeli sekka ärrapilloda.
 8. Juda, Sina olet se, sino Weljat saawat sind kitma, Sino Kässi saap sino Wainlaste Kaila pääl olema, sino Issa lapset saawat sinulle Auwu teggema, nink sind kummardama.
 9. Juda on üks Leikoira-kutsik; Saagist olet sina suureks saanut, Mino Poig: Täma kummardap mahha, tämma Maggap Maas, kui Leikoir, otse kui Noor Leikoir, kes tohhip tädda ülesajada.
 10. Se Kuninglik-Kepp ei saa mitte Judaast ärrakaddoma, eiga Sädusse Andia täma jalust, senni kui Silo tulep, nink täma järelle saap hend Rahwas heitma.
 11. Täma saap oma Warsa Wina-Puu külge köitma, nink oma Eseli-Poiga keikeparramba Wina-Puu külge; Täma saap oma Kubu Winas pesema, nink oma Reiwast Wina-Marja Weres.
 12. Täma Silmat omat Punnasembad kui Wiin, nink täma Hambat Walgembad kui Piim.
 13. Sebulon, saap Merre-Saddamas Elama, Ma ütlen: Laiwa-Saddamas, nink saap Ülletoma Sidoni.
 14. Isaskar, on kange Luu-Esel, nink maggap kahhe Koorma wahhel.
 15. Kui täma näggi Hingamist hää olewa, nink oma Maad kauni olewa, sis kummardas täma oma Pihha kandma, nink sai Kohto-Maksjaks Sullaseks.
 16. Tan, saap oma Rahwalle Kohhut moistma, ninda kui üks Israeli Suggust.
 17. Tan, saap olema, kui Uss Tee weres, nink Nastik Tee-radda pääl: Täma saap Hobbose jalga purrema, et täma Soitja taggast Mahha saddap.
 18. Issand, Mina otan sino Önnistust.
 19. Kadd, saap Hulka Hulga perra ärrarikma, agga wimatte saap täma issi Hulgast ärrarikkotut.
 20. Asserist tulep täma Lihhauw Söök, nink täma saap Kuningade Meele perrast olema.
 21. Nahwtali, on üks wallale lasktut Pedder, ke Armsat Sannat annap.
 22. Josep, on üks suggulinne oks, üks suggulinne oks lähte weeres, need oksat lääwat ülle Müri.
 23. Püssü Mehhet omat tädda küll wihhastanut, nink lasknut, nink tädda wihkanut.
 24. Siskit on täma Püss kowaks jäänut, nink täma Käe- warret omat kinnitut, se Kange Jakobi Jum̃ala Käest; Sääld on Israeli Karjus nink Kiwi saanut.
 25. Sino Issa Kangest Jum̃alast on sulle Abbi saanut, nink sest keikewäggembast olet sina Önnistut, Taiwa Önnistussega ülleweld, nink Süggawusse Önnistussega, ald poold, Önnistut Rinnust nink Kohhust.
 26. Sino Issa önnistusset omat Wäggewambat, kui mino wannambade Önnistusset, se iggawesse Mäe Kingo pirini; Need saawat olema Joseppi Pää pääl, nink se ärralahhutetu Pää-Lae pääl, täma Welliste seas.
 27. Penjamin on Murdija Sussi, Hommikuld saap täma Püki sööma, nink Öhtul Saaki ärrajaggama.
 28. Need keik omat Israeili Kakstöistkümmend Suggukunda, nink se on, mes nende Issa neile räkis, kui täma neid Önnistis, igga ühhe Önnistis täma issiärralikko Önnistamissega.
 29. Perrast käskis täma neid, nink ütlis nende wasta: Mina saan oma Rahwa jure koggotut, matke mind mahha mino Wannambide jure, se Hauwa sisse, kumb on Ehwroni se Hettileise Pello pääl.
 30. Se Kahhakordse Hauwa sisse, se Pello pääl, kumb Mamred wasta on Kanaani-Maal: kumma Abraham on ostnut se Pelloga Ehwroni se Hettileise Käest, Perris-Mattusseks.
 31. Sinna omat nämat mahha Mattnut Abrahami, nink Sarad täma Naist, sääl omat nämat Isakit mahha Mattnut nink Rebekka täma naist; Sinna olen mina ka Lead mahha Mattnut.
 32. Se Pöld, nink se Haud, kumb täma sees on, se on Hetti Laste Käest ostetut.
 33. Nink kui Jakob oli löppenut käskda omi Poigi, sis pani täma oma Jalat kokko Woode pääle, nink heitis Hinge ärra, nink koggoti oma Rahwa jure.

50. Pätük.

   Jakobi Mattus, nink Joseppi Surm.

 1. Sis langis Josep oma Issa Palge päle, nink nuttis tädda, nink andis tämalle Suud.
 2. Nink Josep käskis oma Sullasid neid Arsti, kalli Rohhodega oma Issa woidma; Nink need Arstid woidsit Israeli kalli-Rohhodega.
 3. Nink kui Nellikümmend Päiwa otsa saiwat, sest ni kauwa peeti neid Woidmisse Päiwi. Sis nutsit tädda Egüptileiset Seitsekümmend Päiwa.
 4. Perrast agga kui need nuttmisse Päiwat olit möda läänut, sis räkis Josep Warao Koddo-Rahwaga nink üttel: Kui mina olen armo löidnut teije Silmade ees, sis räkige, Pallun, Waraolle, nink üttelge:
 5. Mino Issa laskis mind wanda nink üttel: Waata! Mina Surren ärra; Mino Hauwa sisse, kum̃a mina Kanaani-Maal olen Kaiwanut, sinna matta mind mahha: Seperrast tahhan mina ülesminna, nink oma Issa mahha matta, perrast tahhan mina jälle taggasi tulla.
 6. Warao üttel tämalle: Minne nink matta oma Issa mahha, ninda kui täma sind on lasknut Wanda.
 7. Sis läks Josep oma Issa mahha mattma, nink tämaga läksit keik Warao Sullaset, täma Maja Wannambat, nink keik Egüpti-Maa Wannambat.
 8. Nink keik Joseppi Koddo-Rahwas, nink täma Weljat, ja täma Issa Perre; Oma Weikset lapset, nink Lambat, ja oma Karja jätsit nämat agga Koseni-Maalle.
 9. Nink tämaga läksit Rattaid ja Rüütlid, ninda et se wäe hulk oli luggematta suur.
 10. Kui nämat nüüd Atadi Paika päle tulit, kumb Jordani liggi oli, sis piddasit nämat sääl suurd nink rasket Leinamist: Sest täma teggi oma Issalle Leino seitse Päiwa.
 11. Nink kui se Maa Elajat Kanaani-Rahwas sedda Leinamist Atadi Paika pääl näggit, ütlit nämat: Egüptileisil on sääl suur Murretseminne: Seperrast kutsutaks selle paika Nimi: Egüptileiste Murretsemisseks, kumb liggi Jordanid on.
 12. Nink täma Pojat teggit tämalle ninda, kui täma neid oli käsknut.
 13. Nink wiisit tädda Kanaani-Maalle, nink mattsit tädda se Pello Kahhekorralisse Hauwa sisse, kum̃a Pello Abraham oli ostnut Perris-Mattusseks, Ehwroni se Hettileise Käest, Mamred wasta.
 14. Perrast tuli Josep jälle taggasi Egüpti-Maalle, täma ja täma Weljat, nink keik kum̃at tämaga olit ülesläänut täma Issa mattma, kui täma oma Issa mahha-Mattnut oli.
 15. Agga kui Joseppi weljat näggit, et nende Issa oli ärra-Surrnut, ütlit nämat: Ehk on wahhest Josep meije päle Wihhane, nink Maksap meile ärra keik sedda kurja, mes meije tämalle olem̃e tehnut.
 16. Seperrast käsksit nämat tämalle üttelda: Sino Issa käskis enne oma Surma, nink üttel:
 17. Ninda üttelge Joseppille: Anna Andiks sino Wellistelle nende Eksitust nink Patto, mes nämat sulle Kurja tehnut; Sis anna nüüd, Pallun, Andiks sino Issa Jum̃ala Sullaste Eksitust: Agga Josep nuttis, kui nämat sedda tämalle räksit.
 18. Sis tulit ka täma Weljat, nink langsit mahha täma Palge ette, nink ütlit: Waata! Meije olem̃e sino Sullaset.
 19. Agga Josep üttel nende wasta: Ärra kartke mitte, Kas mina Jum̃ala Assemel olen?
 20. Teil on kül kurri mötte mino wasta olnut, agga Jum̃al on sedda hääks ärramöttelnut, et täma ninda teeks, kui se nüüd Päiwa ees on, paljo Rahwast Elus piddada.
 21. Nink nüüd ärra kartke mitte, mina tahhan teid toita, nink teije Weiksi lapsi; Ninda Römustas täma neid, nink räkis Süddamest nendega.
 22. Nink Josep Elas Egüpti-Maal, täma ja täma Issa Maja, Nink Josep Eli Sadda ja kümme Astaiga.
 23. Nink Josep näggi Ehwraimi lapsi Kolmanda Pölweni; nink Makira, Manasse Poja lapset, sünnitasit ka Joseppille.
 24. Sis üttel Josep oma Weljade wasta: Mina Surren ärra, agga Jum̃al saap teid koddo-otsima, nink saap teid ärrasaatma seest Maast, se Maa sisse, kum̃a täma Abrahamille, Isakille nink Jakobille Wandmissega on andnut.
 25. Nink Josep käskis Israeli lapsi Wanda nink üttel: Jummal saap teid koddo-otsima, sis wige mino luid siit ärra.
 26. Perrast Surri Josep ärra, kui täma Sadda ja kümme Astaiga Wanna oli; Nink nämat Woidsit tädda kalli-Rohhodega, nink panit tädda ühhe Kirsto sisse Egüpti-Maal.

Essimesse Mose Ramatu, Ots.