SONJA ÅKESSON (1926-1977) oli pärit Ojamaalt. Nooruses teenis ta elatist teenija, ettekandja ja telefonistina, ja hakkas luuletusi kirjutama suhteliselt hilja, kui oli kahekümne kaheksa aastaselt Stockholmi kolinud. Åkessoni esimene luulekogu "Situatsioonid" (Situationer) ilmus 1957, pärast seda avaldas ta kuni surmani tihedalt luulekogusid ja näidendeid. Peale selle kirjutas Åkesson rohkesti laulutekste. Kolm aastat pärast luuletaja surma avaldati need raamatuna "Sonja laulud" (Sonjas sånger).
1970 õppis tõlkija Ülev Aaloe lühikest aega Stockholmi Ülikoolis rootsi keelt ja kirjandust. Tagasi tulles tõi ta kaasa palju plaate, mida koos sõpradega kuulati. Koos Juhan Viidinguga tekkiski mõte mõned Sonja Åkessoni laulusõnad eesti keelde tõlkida. "Idee oli minu, aga Juhan haakus kohe. Oli üks LP, mida me koos palju kuulasime, tõlkisin käigupealt ja tema näost nägin, et Sonja läheb talle korda." (Ülev Aaloe Ninniku toimetusele 21. 4. 2012) Sellal oli ajakirjas Noorus proosa- ja kultuuritoimetajaks Arvo Alas, kes eelistas Skandinaavia kirjandust ja võttis hea meelega vastu ka väikese kimbu rootsi luulet. Nii ilmusidki 1974 ajakirja jaanuarinumbris neli Sonja Åkessoni teksti, nende hulgas "Kiri kodukandist" (Brevet från hemtrakten), mis on võetud luulekogust "Surma noorukid" (Dödens ungar, 1973) ja sai Nooruses miskipärast lühema pealkirja "Kodukandist".
Neljakümne aasta eest ilmunud ajakirjanumbrit enam ei mäletata, kuid tänu Tõnu Tepandi laulule jõudis "Kiri kodukandist" väga paljude kuulajateni. Peale kitarrisaate ja viisi lisas Tepandi sinna vahelauseid ja iseseisva, pika sissejuhatusega raami, mis kujutab kirja kirjutamise protsessi. Laulu teljeks on aga siiski Ülev Aaloe ja Jüri Üdi tehtud tõlge, kust pole ridagi välja jäetud. Nii võib tänapäeval kindlalt öelda, et Åkessoni "Kiri kodukandist" on Eestis kõige tuntum rootsi luuletus. Kui Carl Michael Bellmani teatakse meil peamiselt siiski nime järgi, siis "Kirjaga kodukandist" on asi vastupidi – enamasti ei teata selle autorit. Luuletus ise tuntakse aga hõlpsasti ära, nii et on võimalik kirjutada sama pealkirjaga följeton, mis tervenisti põhineb intertekstuaalsel mängul: "Vaat kas sa mäletad seda naabrimutti paremalt poolt – proua Roskvisti? Proua Roskvist pole surnud! Ta kandideerib Isamaaliidus ja poseeris Playboys alasti. Siis konjakitaat on elus ja poseerib alasti... Savisaarel on midagi Viljaga lahti, noh, Laaril on see lihtsalt närvidest." (Postimees 17. 10. 2009).
Ülev Aaloe on oma põlvkonna viljakamaid rootsi keelest tõlkijaid, kes on vahendanud peamiselt proosat (Ingmar Bergman, Stig Claesson, Per Olov Enquist, Per Gunnar Evander, Torgny Lindgren, Henning Mankell, Mikael Niemi, Märta Tikkanen, Per Wahlöö, Kjell Westö) ja näidendeid (August Strindberg, Per Olov Enquist). Siiski on tema tõlgete seas ka laulutekste lastele, kaastöid Põhjamaade Luulefestivali kataloogidele ja Märta Tikkase poeem "Sajandi armastuslugu" (1986). Luuletaja Juhan Viiding tegi seevastu vaid üksikuid tõlkeid, ja 1974 ilmunud rootsi luule valik on vististi ainus Jüri Üdi nime all ilmunud luuletõlge. Rootsi keelt Juhan Viiding ei osanud, seepärast sai ta tõlke teha ainult Ülev Aaloega koos; lühikese koostöö vili oleks aga Tepandi lauluta nähtavasti peagi ununenud. Seega on "Kiri kodukandist" sisenenud Eesti kultuuriruumi õnnelike kokkusattumuste tulemusena: tegemist on ülimalt ebatõenäolise tekstiga, mis nüüdseks on muutunud ülimalt enesestmõistetavaks. Kahjuks on vahepeal järjest kasvanud ka teksti ajakohasus. Nii Rootsi kui Eesti külad on praegu veel tühjemad kui seitsmekümnendatel aastatel; üksikute külaelanike seas on järjest rohkem vanainimesi ja järjest vähem lapsi. Seni näib see areng olevat pöördumatu. Kuidas kõlab aga "Kiri kodukandist" neljakümne aasta pärast?
Hasso Krull
Sonja Åkessoni pesa
http://www.sonjaakesson.se/
Sonja Åkessoni lehekülgi
http://nordicwomensliterature.net/article/white-man%E2%80%99s-slave
http://mberntsson.blogspot.com/2010/12/sonja-akesson-tolkad-av.html
http://enn.kokk.se/?page_id=332
Sonja Åkessoni sõnadele tehtud laule
http://soundcloud.com/playgroundmusic/sets/sonja-akesson-tolkad-av
Mart Juure följeton "Kiri kodukandist"
http://www.elu24.ee/176220/kiri-kodukandist/
sisu