Angloameerika vihik käesolevas numbris seisab koos peamiselt teksidest, mille on valinud Jüri Talvet kavatsetava ameerika luule kogumiku jaoks. Valiku aluseks olid USA suuremad luuleantoloogiad, ja seega on enamik tekste väga tuntud. Ainult Wallace Stevensi ja Denise Levertovi valikud põhinevad tõlkijate eelistustel (Levertovi kohta vt tõlkija pikemat saatesõna).

EZRA POUND (1885-1972) on 20 sajandi angloameerika luuletajatest kõige kuulsam. Eestis teatakse Poundi küll ainult kaudselt, sest vene ajal oli tema nimi halvas kirjas ja tähtsamatel kirjandusloolastel sobis seda mainida ainult tõrjuvalt. Miks see nõnda oli, selle kohta võib lähemalt lugeda näiteks Udo Uibo saatesõnast Poundi "Lugemise aabitsa" eestikeelsele tõlkele (Vagabund, 2000). Viimane on Uibo sõnul "kompaktne ja enam-vähem arusaadav kokkuvõte Poundi vaadetest" (lk 267), kuid kuna paljud arutlused toetuvad ingliskeelsetele näidetele, eeldab selle "aabitsa" lugemine mingil määral võõrkeeleoskust ja isegi inglise luule tundmist.

Samas saatesõnas iseloomustab Udo Uibo lühidalt ka Ezra Poundi asendit luuletajana: "Teda on nimetatud ühelt poolt modernismi akušööriks, aga teiselt poolt moodsa luule Savonarolaks. Ka tema loomingu hindamine on olnud vastuokslik: nagu on tõdenud T. S. Eliot, oli see mõne meelest "ebameeldivalt moodne", mõne teise meelest aga "ebameeldivalt antikvaarne"." (lk 255)

EDWARD ESTLIN CUMMINGS (1894-1962) on samuti nagu Pound tuntud radikaalsete eksperimentide poolest, mis ennekõike puudutavad süntaksit ja õigekirja. Kuna Cummingsi väljenduslaad on lihtsam, on teda loetud rohkem kui teisi moderniste. Selle suhtelise lihtsuse tõttu on Cummingsit tublisti kritiseeritud: juba 1930. aastatel leidsid paljud kriitikud, et ta on sentimentaalne ja poliitiliselt naiivne. Cummingsi toetajad on aga väärtustanud niihästi tema keelelist ja pildilist leidlikkust kui ka tema müstilisi ja anarhistlikke vaateid.

WALLACE STEVENS (1879-1955) ja WILLIAM CARLOS WILLIAMS (1883-1963) on sarnased selle poolest, et elasid tagasihoidlike kodanikena ning said tuntuks alles vanemas eas. Stevens oli elukutselt jurist, Williams aga arst; kui Stevensi võib paigutada ameerika modernismi sümbolistlikule tiivale, siis Williams järgis esialgu pigem Poundi imagistlikku esteetikat. Nende mitmekülgsete luuletajate keelekäsitus lahkneb tugevasti: Stevensile on oluline ennekõike inglise romantikute ülistatud "kujutlus" (imagination), Williams aga taotleb lähedust argise kõnepruugiga.

Poundi imagismi vaimus hakkas kirjutama ka MARIANNE MOORE (1887-1972), kes tundis nii Stevensit kui Williamsit ja saavutas eluajal suure tunnustuse. Moore'i tõstetakse tavaliselt esile just kujundite selguse ja täpsuse pärast, mis peakski olema imagistliku luule esimene tunnus. Moore'i õpilaseks pidas end ELIZABETH BISHOP (1911-1979), kes ei kirjutanud palju, kuid oli vormiliselt väga mitmekülgne ja jõudis kriitikute meelest haruldase tehnilise täiuseni.


Hasso Krull



Ameerika luule lehekülgi
http://www.poets.org/
http://epc.buffalo.edu/authors/
http://www.english.uiuc.edu/maps/poets.htm


sisu