Anonüümne

Sanskriti keelest Uku Masing

Siin pole rõõmu, õndsust teist
nii suurt kui naise maitsmisest,
sest kätte silmapilkselt saad
eesmärgiks pandu nõnda vaid.
Mis sulaaine väekam võist,
võist väekam aga ohver on
ja taevas väekam ohvrist veel,
kuid taevast palju väekam imb.
Näe, naine õilsam aare kui
kõik aarded üldse saadavad:
hüüt tema tõttu püütakse,
mis ongi hüüs ta puududes?
Nad nektarile astjateks,
nad suisa õnnetarjadeks,
neis nauditava peatuspaik,
kes immed nõnda voolinud?
Jah, rikkus dharma viljaks on,
õnn viljaks aga rikkusel,
kuid juur on peeneliikmestes,
kust õnn võiks muidu võrsuda?
Kes eal ei emba oodatut,
õrnkätt, õrnjalga, hurmasuud,
ei kõvu rinnakupleid tea
end rutjuvaina paisuvat,
širiišaõisi küll ei näe,
ei tunne käsi hellunuid,
see jõukaks ilmaaegselt sai
ja elust ilma olla võiks.
Mis armastaja, kes ei tea
meemahlajooki bimbasuult
ja naiste huuli nektarseid?
Mis tõbras üldse teada võib?




sisu