Hugo von Hofmannsthal

Saksa keelest Ain Kaalep

Paljud tõesti peavad hinge heitma
all, kus lihkavad rasked laevaaerud,
teised elavad ülal tüüri juures,
tunnevad tähemaid ja lindude lendu.

Paljud lamavad, luud ja liikmed rasked,
elusegadiku juurte juures,
teistel on toolid seal, kus seltsiks
küll sibüllid, küll kuningannad,
seal nad istuvad nagu kodus,
mõte kerge, sõrmed kerged.

Ent üks vari langeb ühtede elust
teiste ellu sinna üles
ning on raskete külge kerged
seotud kui maa ja õhu külge:

ammu unund rahvaste väsimusi
ma ei suuda tõrjuda oma laugelt
ega eemal hoida kohkund hingest
kaugete tähtede vaikseid langemisi.

Palju saatusi minu omaga põimub,
kõiki neid summas mängitab olemine,
ning mu osa on suurem kui selle elu
sire tuleleek või ahas lüüra.


sisu