Käesoleva samoa kimbukese luuletused on tõlgitud inglise keelest, millises antud tekstid ka algupäraselt kirjutatud on, kuigi kumbki luuletaja loomulikult valdab ka samoa keelt ja pruugib seda igapäevaelus. Praegu on samoa keel kõigi samoalaste poolt kõneldav, koolis õpetatav, ajakirjanduses, raadios, teles, netis kasutatav, üks kahest Samoa riigikeelest. Inglise keel on teine, mida kusjuures kogu elanikkkond sugugi ei valda, aga seda olulisem on ta terve Vaikse ookeani saarepiirkonna omavahelise suhtluskeelena. Viimane on ka suuresti põhjus, miks samoalased osaliselt inglise keeles luuletavad, eriti kui arvestada, et osa oma elust on nii Albert Wendt kui Momoe Malietoa Von Reiche veetnud teistel Vaikse ookeani saartel, mis on sealkandis suhteliselt tavaline.



*



ALBERT WENDT (loetakse: uent) – samoa luuletaja, novelli- ja romaanikirjanik, kriitik, ülikooliõppejõud, ka tõlkija (samoa keelde), avaldanud ingliskeelsed luulekogud Inside Us the Dead: Poems 1961 to 1974 ("Surnud me sees: Luuletusi 1961–1974", 1976), Shaman of Visons ("Nägemustešamaan", 1984) ja Photographs ("Päevapilte", 1995). Rohkemgi on ta avaldanud proosateoseid, põhiliselt romaane: Sons for the Return Home (1973), Flying Fox in a Freedom Tree (1974), Pouliuli (1977), Leaves of the Banyan Tree (1979), The Birth and Death of the Miracle Man (1986), Ola (1991), Black Rainbow (1992).



Tähtis on ta tegevus Vaikse ookeani rahvaste sõnaloomingu uuesti elule ärgitajana, ta on koostanud antoloogiad Lali (1980) ja Nuanua (1995), mis katavad peaaegu kogu Polüneesia, Melaneesia ja Mikroneesia ala, hõlmamata austraalia, aotearoa ja hawai'i kirjandusi (nende piirkondade antoloogiad olid juba teoksil), ja mis sisaldavad algupäraselt inglise keeles kirjutatut (seega kattes enamasti endisi Briti asumaid ja puudutamata praegusi Prantsuse, aga ka USA kolooniaid, kus kultuurielu on ametliku surve all suuresti pärsitud).



Vaikse ookeani saarte sõnaloomingut iseloomustavad muistsest ajast peale suuliselt esitatud luuletused ja lood, muistendid ja müüdid; kirjalikul kujul eriti midagi enne 1960. aastaid ei loodudki, kui mitte arvestada sisserännanute kolonialistlikust ja võõrast vaatevinklist kirjutatut. Lali sai laia vastuvõtu osaliseks ja aitas "pasifika" kirjandusel kõva hoo sisse saada. Nuanua saatesõnas arvab Wendt, et edaspidi on aeg hakata koostama juba põlisrahvastekeelseid antoloogiaid.



Albert Wendti esikkogus on olulisel kohal iseenda, oma sugupuu, oma rahva määratlemine, oma juurte otsimine, eneseleidmine pärast üle saja aasta pikkust võõra väe poolt alla surumist (kristlikud misjonärid, saksa ja inglise koloniaalvõimud). Wendt ei taju vallutatust pelga kaotusena, loobumisena, vaid peaaegu paratamatu arenguna, sest niikuinii ei seisa miski sarnasena paigal, aina muututakse, võetakse üle, liitutakse ja lagunetakse. Ta enda vanavanaisagi oli saksa asunik ja sellisena osakene ta isiklikust identiteedist (rohkem kui kuuendikus samoalastest on tilgakene saksa verd). Nii ongi samoalus kui selline kõigi mõjutuste koostoimel alati uuesti tekkiv, oma vallutajatelt palju sarnasust üle võtnud, ja nad võitnud samasus. Kuigi Albert Wendt alustas kirjutamist 1960. aastatel, suuresti nii laiema lugejaskonna vajalikkuse sunnist kui ka samoa kirjaliku luuletava puudumisel, inglise keeles, on ta kirjutusviis, rääkimata ainesest, eripäraselt samoalik, palju võlgneb ta lapsepõlves oma vanaemalt kuuldud rikkalikku samoa pärimust edasi kandvatele lugulauludele.



Kogus "Nägemustešamaan", nagu rohkem või vähem kõigis ta kogudes, on teemade- ja kirjutusviiside skaala lai. Oma osa on küllap asjaolul, et kogud on ilmunud kümneaastaste ajavahemike tagant, Pasifika piirkonna ajaloos murdelisel ja kiirel ajal. On lihtsa keelega, igapäevasi elupilte edastavaid tekste; on napimat ja kujundlikumat mõtteluulet; on poliitiliselt sõnavõtvat, läbinisti iroonilises laadis, samas mänglevat ja raskestitõlgitavatest kohtadest kubisevat tekstivoolu (stiilis: Mitterrand and his nuclear testicles); on maailmakultuurile viitavat, intellektuaalsemat, ja on ka samoa enda pärandist ammutavat nägejalikumat luulet.



Viimatises kogus "Päevapilte" jätkab Albert Wendt senist rida. Alates 1987. aastast töötab ta Aucklandi ülikoolis ingliskeelsete kirjanduste õppejõuna, ja ka perekondlikus elus on oluline muutus, ta elukaaslaseks on saanud maori. Sealt ka Aotearoa maastike, maori muistendite ja uskumuste osakaalu suurenemine. Erinevate Vaikse ookeani põlisrahvaste aines seguneb aina isiklikumal tasandil, nii nagu see algselt alati oli, ainult vahepeal seadsid erinevad koloniaalvõimud piirid. Muidugi ei katke side Samoaga, seda eriti tänu kogule nime andnud tsüklile, kus esitatakse vanu päevapilte ja meenutuspilte autori aiga- (st suurpere-)liikmetest, alates vanavanematest. Kogus leidub ka Hiinast koju lennureisil kirjutatud pikem, teadvusevooluga katsetav tekst "Öine lend", kus segunevad erinevad ajad, sündmused, keelepruugid, olustikuline ja oluline. "Öine lend" on raamatus ses mõttes erandlik, et tas on teadvustatult rohkesti rabedust ja närvilisust; muidu on aga luulekogu toon leebe, rahulik ja settinud. Suure osa hõlmab katke värsistatud romaanist "Vela seiklused", mis põhineb vanadel pärimustel ja loojutustamisel. Käesolevas valikus esitatud "Ta'u mäestik" on antud tsükli sissejuhatuseks.



Käesoleva valimiku luuletused on suures osas tõlgitud "Nägemusteshamaanist", kuna teistes on ülekaalus omavahel tihedasti seotud pikemad tsüklid ja seega suhteliselt keerukam osi üksikuna esitada. Siiski pärinevad valiku kaks viimast luuletust "Päevapiltidest".



*



MOMOE MALIETOA VON REICHE (Momoe on pikema eesnime tavaline lühendkuju, Malietoa on neiupõlvenimi, Von Reiche on abielunaisenimi, loetakse: von raiki) – samoa luuletaja, lastekirjanik (ainult põlisrahvaste keeltes), kunstnik, galeriiomanik, avaldanud muuhulgas ka ingliskeelsed luulekogud Solaua, a secret embryo ("Salaloode Solaua", 1979), Paa Alimago on wet days ("Vihmadeaegne Paa Alimago", 1979), Alaoa, above the gully of your childhood ("Alaoa, su lapseea tsori kohal", 1986) ja koondkogu Tai, heart of a tree ("Tai, puu süda", 1988).



Et Momoe Malietoa Von Reiche on vaheldumisi elanud Samoal ja Aotearoal, õppinud ja õpetanud kujutavat kunsti, on üheksa lapse ema, seda kõike võiks luuletuste põhjal aimata ta elulugu teadmatagi. Sedagi, et pärineb kõrgest soost, kuigi seda ilmselt mikski ei pea, vaid tunneb tülgastust igasuguse tseremoonitsemise suhtes. Luuletused püsivad kindlalt konkreetses, tajutavas ja tuntavas, taustal on enamasti Samoa maastikud ja sageli mainitakse paiku nimepidi. Märgataval kohal on värvi-, lõhna-, puudutuse- ja temperatuuriaistingud. Kodupaigavahetused loovad mälestusi ja igatsust. Palju on luuletusi oma lastest ja lastele pühendatuid, olulisel kohal on inimeste- ja kitsamalt sugupooltevahelised suhted. Luuletused on lihtsas keeles lihtsatest argielulistest pisiasjust. Luulekogud on tal ilmunud küllalt lühikese aja jooksul, seepärast on neis ka kirjutusviis suuresti sarnane. Uuemal ajal uusi ingliskeelseid raamatuid ei ole ilmunud.



Käesoleva tõlkevalimiku luuletustest pärinevad neli esimest "Solauast", seitse järgnevat "Paa Alimagost" ja viis viimast "Alaoast".



*



Nii Albert Wendt kui Momoe Malietoa Von Reiche on kogu Vaikse ookeani piirkonna kirjanike ühise joonena täiendanud inglisekeelset teksti põliskeelte, antud juhul samoa sõnadega. Ja kui neid keset inglise keelt luuletustes esines, jätsin nad vastavuse huvides tõlkimata. Seega annan neile lüheldase seletuse, nagu ka pärisnimedele. Atua on sõna jumalate nimetamiseks, aitu tähendab vaime ja hingi. Moso'oi on suurepoolsete kollakate-roosakate õitega lõhnapuu, tuntum vahest tagalogikeelse nimega ylang-ylang (Cananga odorata); laumaile on ka puu, ta tumerohelisi healõhnalisi lehti kasutatakse laialdaselt pärgade tegemiseks, taime tuntumat ega teaduslikku nime ei oska kahjuks pakkuda. Felila on mitmeaastane pisikeste punakates toonides õitega ronitaim (Bougainvillea spectabilis). Tundmata sõnade taga on ka tuttavaid asju: teuila tähendab ingverit, maile koera, mo'o sisalikku. Aoa on samoa keeli kohalik viigipuu, sama mis inglise banyan (Ficus prolixa). Luuletustes esineb mõlemal kujul, kusjuures erandina otsustasin jätta tõlkimata ka ingliskeelse banyani, kuna rohkesti Vaikse ookeani saartel esinev ja sageli ka samoa kirjanike tekstides mainitav puu on tuttavamast viigipuust erinev, nii botaaniliselt kui kultuuriliselt tähenduselt. Papaya (Carica papaya) ei ole samuti samoakeelne ega vaja eesti keeles kodunenuna seletust; nagu luuletuses näha, nahkhiire sugulased lendkoerad (Pteropus) söövad papayavilju. Nukulau on saareke Fiji koosseisus, pealinna Suva ranniku lähedal; Albert Wendti luuletus "Poja", nagu paljud muudki "Nägemusteshamaanis", on kirjutatud ajal, mil luuletaja töötas Suvas asuvas Lõuna-Pasifika ülikoolis. Luuletuses "Su mõistatuslikkus" esinev Maungawhau mägi asub Aotearoal Aucklandi linnas. Ruaumoko on maavärinate ja tulemägede jumal maoridel, taevaisa Ranginui ja maaema Papatuanuku noorim ja lemmikuim poeg, kel ei olnud sündimiseks ruumi. Kuna ta vanemad taevas ja maa teineteist nii armastasid ja nii tugevalt kallistasid, ei olnud ne vahel vaba ruumi ja vennad pidid elama täielikus pimeduses ja kitsuses. Kui vanemad vennad olid salaja otsustanud, et muu ei aita, kui peab vanemad eraldama, ja see väevõimuga sündiski, olid vanemad lahutamisest lohutamatult kurvad, nutust sündisid vihmad ja jõed-mered. Ruaumoko vihastas seepeale vendade teo üle, nii et ema kõhust muda ja tuld purskas, sünnitades mäed ja saared. Kuigi ema suutis Ruaumoko viimaks oma kaisus rahulikult unele laulda, ärkab ta aina uuesti, nii et paneb ema kõvasti rappuma. Tane, samuti taevaisa ja maaema poegi, on metsade jumal, kes pärast ema-isa lahutamist ja tühjas ruumis taimede loomist, et maailma ilu ei oleks niisama, valmistas maaema küljest ja eeskujul ka esimese inimese, naise nimega Hineahuone, ja laenates vennalt, tuulejumal Tawhirilt hingeõhku, puhus talle elu sisse. Lõpuluuletuse Ta'u mäestiku all on mõeldud samanimelist kaljusaart Samoa saarestiku USA poolt hõivatud idaosas. Loodus on seal võimas ja maaliline, kaljusein kerkib tuhande meetri kõrgusele. Pärimustes on see püha koht, kõigi polüneeslaste esivanemate põlvnemispaik. Maui on põlisrahvaste ühistes uskumustes (hawai'ilastest maorideni) vembumehe, trikitaja kuju, kes muuseas olnud ka taeva maast lahtikangutaja. (Kuigi väidetakse ka, et seda tegi Tane, metsa kasvama pannes. Aga kõrgemalekangutamise vajadus võiski korduda, sestap võib ka kangutajaid rohkem olla.) "Päevapiltide" luuletustest pärineb enamus ajast, mil luuletaja on asunud elama Aotearoale ja töötab Aucklandi ülikoolis (ja seda praeguseni). Ka Momoe Malietoa Von Reiche on vahepealse elu elanud Aotearoal (ja preaguseks kodusaarele naasnud), kuid tehtud valiku luuletustes kajastub vaid Samoa: Apia on teadagi Samoa pealinn, Taufusi on sealne linnaosa ja tänav; Vailima on kohanimi Apia lähedal, ühtlasi õlletehase ja õllemargi nimi; 'Upolu on üks kahest Lääne-Samoa põhisaarest; Solaua, Utumapu, Paa Alimago ja Alaoa sealsed maakohad; Lili Tunu on Momoe Malietoa Von Reiche ema.


Kalju Kruusa





Albert Wendti bio- ja bibliograafia lühidalt
http://www.vuw.ac.nz/nzbookcouncil/writers/wendta.htm

Albert Wendti tööde täielik loetelu
http://www2.auckland.ac.nz/lbr/nzp/nzlit2/wendt.htm

Albert Wendti luuletsükkel "Inside Us the Dead"
http://abc.net.au/arts/ocean/pom.htm

teised Albert Wendti vaadetest
http://www.emory.edu/ENGLISH/Bahri/Wendt.html
http://www.u-bourgogne.fr/ITL/echo_w1.htm
http://www.u-bourgogne.fr/ITL/echo_w2.htm
http://social.chass.ncsu.edu/jouvert/v2i2/ELLIS.HTM


sisu