RAINER (René) MARIA RILKE – austria luuletaja, sündinud 4.12.1875 Prahas, surnud 29.12.1926 Muzot' lossis Šveitsis. Tegu oli tõelise keskeurooplasega, kes valdas niii saksa, tšehhi, vene, prantsuse, itaalia kui taani keelt; lisaks emakeelele kirjutas ka tšehhi, vene ja prantsuse keeles, ja tõlkis kõigist eelmainit keeltest. Rilke on avaldanud muuhulgas luulekogud "Piltide raamat" (Das Buch der Bilder, 1902),"Tunniraamat" (Das Stunden-Buch, 1905), "Uued luuletused" (Neue Gedichte, kahes osas 1907/1908), "Duino eleegiad" (Duineser Elegien, 1923), "Sonetid Orpheusele" (Sonnette an Orpheus, 1923).

"Pantri" näol on tegu Rainer Maria Rilke ühe tuntuima luuletusega. Ka eestindatud on seda enim, nimelt nelja tõlkija poolt:

Johannes Semper – Ilo nr 5, märts 1920, lk 5-6
Ivar Paulson – Tulimuld nr 6, 1951, lk 441
Ants Oras – Mana nr 4, 1960, lk 187
Ain Prosa – "Loomingu" Raamatukogu nr 13, 1995, lk 52

Kuulub see varaseimana kogusse "Uued luuletused", mis osutus pöördepunktiks Rainer Maria Rilke luulevaadetes. Nii et need ei tähenda järjekordseid, uuemaid luuletusi, vaid ka laadilt uue nägemisviisiga kirjutatut. Tahaplaanile jääb senine impressionistlik ja sümbolistlik lähenemine. Kogu tähistab niinimetet "asjaluuletuste" (Dinggedicht) sündi. Seda iseloomustab sügav sisseelamine "asjadesse", olgu liikumatutesse esemetesse või ka loomadesse ja inimestesse; selgete kujunditega, võimalikult tihedalt, kokkusurut kujul esitatud väljendus. (Saksakeelne sõna luule tähistamiseks Dichtung sobib suurepäraselt sellise luulearusaama puhul; sõna viitab tihendamisele, antud juhul oleks siis tegu "asjade" tihendamisega.) Kirjutaja subjekti enda esimene isik annab teed kirjutatava objekti kolmandale isikule; ja tähelepanu liigub "asjade" juures väliselt sisemisele.

"Panter" on kirjutet 1902. aasta lõpupoole, mil Rainer Maria Rilke töötas sekretärina prantsuse kujuri Auguste Rodini juures Pariisis ja sai viimaselt kirjutamiseks tugevaid mõjutusi. Ta ei olnud pikka aega midagi kirjutanud, ja seda Rodinile mainides, soovitas viimane tal minna Jardin des Plantes'isse (Botaanikaaed) loomi vaatama, et proovida nende välisest kujust ja liigutustest suunata pilk nende siseelusse. Rilke käiski ja veetis terve päeva, üle kümne tunni, pantripuuri ees, katsudes tajuda pantri sisemist olemist. Sama lähenemine leidis hiljem edasiarendamist.


Kalju Kruusa





Suurepärased saksakeelsed Rilke-koduleheküljed (esimene sisaldab ka prantsuse- ja inglisekeelset)
http://www.rilke.de/
http://www.bilux.onlinehome.de/rilke/

Parim viis võrrelda saksa "Pantrit" inglise omadega (ja muidki luuletusi)
http://www.picture-poems.com/rilke/panther.html
http://www.picture-poems.com/rilke/

Saksa keeles "Pantrist" ja Dinggedichtist:
http://www.berufskolleg-warendorf.de/eggerts/Kontakt/Rilke/rilke.html
http://www.lyrikon.de/rilke.html


sisu