Hawai'i keelest Kalju Kruusa
NÄE
Ülemal, ülal
taevalinnud
Alemal, alal
maalilled
Mäe pool, mäel
metsasalud
Mere pool, merel
ookeanikalad
Laula laula, suukene,
kui ilus on see maailm
HI'I-AKA LAUL PANA-'EWAS
Hingetuks mu võtavad Hilo orud-ojad,
sadu on tõuse, tuhandeid laskumisi,
tuhanded on Kula'i-mano orud-ojad.
Honoli'i oja, Ka-ma'e kalju,
Hilo-pali-kü kaljude seas.
Voolab Wai-o-lama jõgi Pana-'ewas,
Pana-'ewas, kus jändrikud 'öhi'a-puud
täis lehua-õisi, lindude punasugulasi.
Hilo hämardub,
tume öö on Hilos, sume öö on Punas, mu suitsusel maal,
musttuhandeid elab Naise süüdatud tule kumas –
HI'I-AKA LAUL LANI-LOA NEEMEL
Lani-loa liugleb tüünuses,
sõuab Moa'e tuule suunas.
Kaljudele kuhjub meri,
all marutav meri!
Meri tõuseb maale kukile!
HI'I-AKA LAUL WAI-A-LUAS
Wai-a-lua mürisev meri
on kosta maa poole L•hu'essegi.
Kõmab vastu Wahi-a-wästki!
Müha kurdistab, otse kurdistab –
on merel aga müha!
KULDANE OHAKA-LEI
Maad ehivad metsad,
kaharad sõnajalalehed,
hõngab hämar vilu,
'a'ali'i-puu sõber.
Kuldane ohaka-lei,
armastuse lei,
mu hunnitu ehe,
kuldane ohaka-lei.
Tihe udukate,
Kilohana karge mäehari,
seal ma saingi näha
Lei-Aloha karastavaid vesi.
Kõlab teokarbikene,
mõnusalt mägimetsakene,
'i'iwi-vintki on sõber,
mu kuldane ohaka-lei.
KAUA'I ILU
Nii kaunis on Kaua'i,
lihtsalt täiuslik tüünuses.
Hunnitu mägi, Wai'ala'ale,
kaelas mokihanapuu-lei.
Suursugune on Hanalei
paduvihmas, mis nahale valus,
pahisevas vees,
Namolokama joa põues.
Kaunis on Kaua'i,
täiuslik tüünuses.
Wai'ala'ale mägi,
kaelas mokihanapuu-lei.
WAI-A-LUA MERI
Tõuseb meri Wai-a-lua rannas,
kõmab aga kõne kaljudelt tagasi,
ruigab nagu metssea nina,
kalju katkub kohuvatelt lainetelt laka.
Kai-aka kalju seisab tormi käes,
tormi käes Kukui-lau-'änia neem,
seal möllab Maka-nui.
Aotuules virgub mere müha,
müra kurdistab maapoolse L•hu'e,
vurrina ta rannaniidul,
niidul, kus madistab-müdistab meri,
mürgeldab üle Ko'olau.
Kuulatab 'Ewa,
nägemata murduvaid lainelakku:
ju see Wahi-a-wä seal kuulukse!
UHKE
Iwilei neiu,
uhkelt õõtsutab puusi,
harjunud sööma rannakrabi,
uhkesti puusi õõtsutab.
Ka-lihi neiu,
uhkelt õõtsutab puusi,
harjunud jooma õlut,
uhkesti puusi õõtsutab.
Ka-pälama neiu,
uhkelt õõtsutab puusi,
harjunud sööma riisi,
uhkesti puusi õõtsutab.
Kaka'ako neiu,
uhkelt õõtsutab puusi,
seal aabitsatunnis,
uhkesti puusi õõtsutab.
Moana hotelli valge proua,
uhkelt õõtsutab puusi,
kaks ja pool dollarit,
uhkesti puusi õõtsutab.
Wai-k•k• neiu,
uhkelt õõtsutab puusi,
harjunud sööma mererohtu,
uhkesti puusi õõtsutab.
Wai-'alae neiu,
uhkelt õõtsutab puusi,
harjunud sõitma eesli seljas,
uhkesti puusi õõtsutab.
Laula lõpuni see lauluke,
uhkelt õõtsutades puusi,
harjunud sõitma eesli seljas,
uhkesti puusi õõtsutades.
MOANA-LUA
Moana-luas murdus telg,
Ka-hau-ikis avatud sai pudel.
Ka-lihis üle laia lageda,
Ka-iwi-'ulas tiira-taara.
Ka-pä-lamas riisiväli,
Ke-one-'ulas kiawepuuvari.
Leleos tiigikene,
Ha'alili-a-manus musitasime.
Ka-pu'u-kolos, Ka-nëkinas
karusellil oma kallikesega.
Ka-manu-wais kukekesed,
vänge leem ja haiget teen sulle.
Mispärast siis ometi haiget?
See on mõru moorusevilja süü.
Oh kohutavalt tuikab puusaluu,
kuis küll uuesti uitama minna?
HAWAI'ILE TIIR PEALE
Tõuseb taevakaarele päikene
päevakene Ahu-'ena aasalt,
laskub Kai-lua rahusse –
Kona,
see siledamereline Kona,
kus ta läheb Kapu-laust edasi,
Wai-'ula'ulas hõikab tormilind,
jätab teeraja teekäija –
Ka'ü,
see tuuleselgne Ka'ü,
A'e-loa-tuul vihiseb Pöhina ranna astjas,
lendab troopikalinde Kau-maeas –
Puna,
pandanilõhnaliste välude Puna,
kruus kõneleb krudinal Kea'au kaldal,
see Puna seal –
Hilo,
see laussajuline Hilo,
Hilo otsatu sadu,
Pana-'ewa lehua-õisi pillutav sadu –
Hämäkua,
see Ko'olau ahelikuga Hämäkua,
kus ta laskub köiel,
kõrvitsapudel hammaste vahel,
Koholä-lele kaljust alla
Waipi'o, Wai-manu orgudesse –
Kohala,
Vähe-Kohala, Suure-Kohala,
Sise-Kohala, Väli-Kohala,
Pili- ja Ka-lä-hiki-ola-mägi,
kes käivad kahekesi paaris.
HANAKAHI HILO
Hilo, kus pealik on Hanakahi,
see Kani-lehua vihmas.
Puna, see väludega,
kus lõhnab pandaneid.
Ka'ü, see tuulevallas,
tuules tolmukeerutavas.
Kona, see merekaldal,
mere siiruviirulise.
Kai-wai-hae, see merekaldal,
mere sosiskleva.
Wai-mea, see vihmakäes,
Kïpu'upu'u vihmas.
Kohala, see tuulevallas,
'Äpa'apa'a tuules palavas.
Hämäkua, see kaljudega,
kuhu lendab troopikalinde.
Kõlagu see lauluke
lehua-õisi jootvast vihmast.
MA LÄHEN KALIFORNIASSE
Ma lähen Kaliforniasse
Tagasi tulles peame pulmad.
Mis sa endale tahaksid?
Ta vastas sedasi:
kumera põhjaga kübara,
kõrge kontsaga kingad,
narmastega salli,
pitsilise servaga seeliku,
ja liibuva lühikese kleidi.
UISUPOISU PILA
Pila on tagasi,
me pisikene uisupoisu.
Oli kaua kaugel merel,
just jõudnud tagasi,
pudruteleb pudikeeles,
häälitseleb hiina keeles!
Ütleb: "Mi no hao!"
Laliseb ja muliseb.
See laul on
uisupoisust Pilast.
'ULA-KÖHEO RAHVAS
Tervitused Akapulkost
kõigile 'ulaköheolastele.
Mulle meenub siin
Nu'u-anu tänav,
"Vett jooksva suu" restoran,
Polelewa rannik
väljapandud leipõimikute,
tubakarullidega,
punutud munakorvide,
kogu kupatusega.
Siin Akapulkos
on samasugune rahvas.
Laulge kaasa,
kõik see 'Ula-köheo rahvas.
sisu