Hindi keelest Mathura
Ärka,
ärka, Vraja prints!
Lootoste õied on puhkemas, avanemas.
Ööroosid vajunud on longu,
kumalased
lahkunud väätidelt.
Kuked kirevad, linnud sädistavad puudel.
Lehmad ammuvad laudas;
kuni jooksevad vasikate järel
välja.
Kuu kustub enne päikesetõusu.
Mehed ja naised ärkavad
ja laulavad rõõmsalt oma laule;
oo, Krina, kellel peod kui lootosed:
ärka!
Kohe hakkab koitma.
Mida Krina ema rääkis oma sõbrannale
Kui jõudsin oma armsa poja voodi äärde,
ja nägin lummavaimat palet,
siis unustasin end; mu silmad
uppusid mu lapse kauniduses
ja keel ei suutnud öelda ühtki sõna
ei suutnud öelda: "Ärka!"
Jumal, mu meel,
mis rumal,
ei maitse õndsust
Sinu lootosjalgadelt.
Ta on kui eksind koer,
kes noolib jäänuseid;
jalgade ja kaigaste ja kividega
teda aetakse
minema igalt ukselt.
Oh millist solvangut ta ei taluks,
et saada peotäit sööki!
Suradasa ütleb: Sina tead kõike,
maailma isand. Mu õel meel
on Su hüljand ja ringi rändab,
ringi
Ärka, ärka, oo Gopal,
ärka!
Öö on lahkund. Tõuse,
on möödas Sinu puhkeaeg!
Hinga varajase tunni puhast tuult.
Karjuspoisid tulevad ikka ja jälle
Sind vaatama,
ent nähes Sind magamas
lahkuvad pettunult
kui mesilinnud
kinniste lootoste kobaralt.
Oh, kallis poiss,
kaunis kui äikesepilv,
tume kui tamalapuu!
Kui Sa mind ei usu,
siis ava oma suured silmad
ja vaata
ise.
[Gopal on Krina, autori sünnikohas Vrajas ülistatud jumaluse üks nimedest.]
sisu